Kadi Hainas

Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

Äike Lääne maakonnas Kumaril foto: wikipedia

Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.

Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.

Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.

Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Loe edasi: Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.

Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.

“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”

Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.

Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.

Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Loe edasi: EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Lastefond kogub Tartu Tudengipäevade raames annetusi kliinikumis ravil viibivatele lastele

28. aprillist 4. maini leiavad Tartus aset traditsioonilised tudengipäevad, mille raames koguvad TÜ Kliinikumi Lastefond ja Ülikooli Kultuuriklubi annetusi kliinikumi lasteosakondade patsientidele elamuspäeva korraldamiseks.

Annetusi kogutakse erinevate tudengipäevade ürituste raames, kuid pearõhk on iga-aastasel Võluaia heategevuslikul kontserdil, mis toimub tänavu juba 10. korda. 1. mail kell 15.00 TÜ Botaanikaaias (vihmaga Jaani kirikus) aset leidval kontserdil pakuvad muusikaelamusi Kõrsikud, Brigita ja Richard Murutar ning Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi. Piletite hinnad jäävad vahemikku 5-10 eurot ning soodsamalt on neid võimalik soetada eelmüügist Piletilevi kodulehelt.

Loomulikult on 1. mail botaanikaaias kohal ka Lastefondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, kellega soovi korral on kõigil huvilistel võimalik ka pilti teha. Samuti müttab kontsedil ringi tudengipäevade maskott Villem, kes ka meeleldi soovijatega fotosid teeb. Lastefond koos Mõmmikuga on esindatud veel ka 28. aprillil tudengipäevade avarongkäigul ning 3. mail perepäeval, kus fondi vabatahtlikud aitavad sisustada mudilaste aega.

Annetusi kogutakse eesmärgiga korraldada juuli alguses kuni 50-le kliinikumis ravil viibivale lapsele elamuspäev. Tegemist on elamusküllase päevaga, mille raames on Lastefondi head koostööpartnerid lastele välja pannud toredaid seikluseid nii maal, merel kui ka õhus. Teiste seas on lubanud väikestele patsientidele elamusi pakkuda Eesti Vabatahlik Mere- ja Järvepääste, kes korraldab lastele veeohutusega seotud päeva ning viib nad kaatritega Võrtsjärvele sõitma; Tartu Seikluspark, kes kutsub lapsed oma seiklusradadele ronima ning Lennundusmuuseum, kes tagab lastele tasuta sissepääsu. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste partneritega.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Maaturismi ettevõtjad kutsuvad külla

Otepää vallas on ligikaudu 100 km liikumisradu. Fotod: Monika Otrokova

Neljapäeval, 1.mail 2014 avavad maaturismiettevõtted üle Eestimaa oma uksed ning ootavad külla. Otepää turismipiirkonnas ootavad külastajaid sel päeval üheksa maaturismiettevõtet.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et maaturism on Otepää piirkonnas hästi arenenud. “Meie ettevõtted pakuvad piirkonna külastajatele nii kohalikku toitu kui ka vaba aja veetmise võiamlusi puhtas ja ehedas looduses. Otepää piirkond asub Eesti suurima looduspargi, Otepää Looduspargi territoorumil, ning siin olevad maaturismi võrgustikku kuuluvad ettevõtted väärtustavad loodust ning loodussäästvat turismi,” ütles Ene Reedi.

Avatud uste päeval osalevate maaturismiettevõtete uksed on külaliste ootel alates 11.00 kuni 17.00. Olenevalt pakutavatest teenustest võib esineda kellaajas väikseid erinevusi. Loe edasi: Maaturismi ettevõtjad kutsuvad külla

Veel viimaseid päevi on võimalus esitada töid jäälinnu teemalisele joonistusvõistlusele

Valminud A4 või A3 formaadis joonistused tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005 või Tartu loodusmajja aadressil Lille 10, Tartu 51010. Aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlik kodulehekülg asub siin. Samal lehel on kirjas ka täpsemad konkursi tingimused ning võimalus välja printida joonistuskonkursi plakatit ja flaiereid.

Parimad tööd selgitab maikuu jooksul välja žürii koosseisus Remo Savisaar, Silvia Lotman, Toomas Jüriado, Kudrun Vungi, Kristel Vask, Signe Söömer, Urmas Abel, Lauri Kulpsoo, Rein Kuresoo ja Robert Oetjen. Pidulik auhinnatseremoonia toimub 29.mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10. Juba 1.juunil avatakse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis, kus võib töid näha 20.juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja Keskusesse, AHHAA-keskusesse.

Kõik joonistusvõistlusele laekunud tööd avaldatakse joonistusvõistluse Facebook’i lehel. Samal lehel selgitatakse välja ka publiku lemmiktööd.

Auhindadega toetavad võistlust OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme Puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Lelula, Jääaja Keskus, Taevaskoja Salamaa, jõelaev Lonny, Lexplast, Vembu-Tembumaa, Alaveski teemapark, AHHAA-keskus, Jaaniraotu loomapark, Eesti Põllumajandusmuuseum, Otepää seikluspark, Eesti Vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.
Aasta linnuga seotud tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Olümpiavõitja Jaak Uudmäe kutsub mängima liikumisaasta e-mälumängu

Liikumisaasta, Eesti Spordimuuseum ja Rahvakultuuri Keskus kutsuvad kõiki osalema 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäeval toimuvas harivas e-mälumängus. Kui liikumisaasta peamine eesmärk on innustada Eesti inimesi rohkem liikuma, siis mälumänguga panustatakse ka ajugümnastikasse. Liikumisaasta e-mälumäng on jätk mullusele ülipopulaarsele kultuuripärandi aasta e-mälumängule.

E-mälumängus osalejad saavad testida, kui head on nende teadmised spordiga seotud Eesti kultuuri- ja ajaloosündmustest ja sportlastega seotud paikadest. “Mängu eesmärk on näidata Eesti spordiajaloo mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja pakkuda võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” räägib mälumängu patroon, olümpiavõitja Jaak Uudmäe.

“Osalejatele on välja pandud hulk liikumisharrastuse teemalisi auhindu, mis innustavad nii noori kui ka vanemaid,” kinnitab Uudmäe, kes on ka ise üks mitmetest tuntud sporditegelastest, kes mängus osalenud koolidesse õpilastega kohtuma läheb. Interaktiivne valikvastustega e-mälumäng toimub teisipäeval, 29. aprillil 24 tunni jooksul aadressil www.liigume.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja
sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii liikumisaastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks.

Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit – 24 tundi kestev mäng võimaldab osaleda ka mujal elavatel eestlastel ja Eesti sõpradel.

Mälumängus osalejatele on Eesti spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja mäluasutused pannud välja enneolematult põneva auhinnafondi, näiteks võimalused professionaalide juhendamisel mõnel spordialal kätt proovida – mh curlingus, uisutamises ja golfis. Auhinnafondis on harrastusspordiürituste osaluspääsmed, spordimassaaži seansid,
personaaltreenerite abil individuaalsete treeningplaanide koostamine. Kõige tublimate osalejatega koolidesse tulevad Eesti tuntud sportlased õpilastega kohtuma. Muidugi on auhindade seas ka temaatiliste muuseumide pääsmed, raamatud ja palju muud.

Eelmisel aastal toimunud kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – siis prooviti kätt eelkõige kultuurimälestiste tundmise osas. Sel aastal saame targaks spordivallas – pärast mälumängu lõppemist saab õigeid vastuseid uurida Liikumisaasta kodulehel www.liigume.ee.

2014. aastal tähistatakse Eestis liikumisaastat, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seeläbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas. Liikumisaasta hüüdlauseks on “Terve Eesti eest” ning teema-aastat viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Täpsemat infot saab veebilehel www.liigume.ee ning Facebookis www.facebook.com/eestimaaliigub.

Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Eile, 24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.

Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. “Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,” selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. “Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.” Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Loe edasi: Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored metsamehed

Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto – Tõnu Eller — Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto: Tõnu Eller

Eile, 16. aprillil Luua Metsanduskoolis mõõtu võtnud 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit selgitasid endi seast parima raievõistleja, metsamasinaoperaatori, maastikuehitaja ja metsarajal orienteeruja.

Parim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumisel sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.

„Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua Metsanduskoolis õppima metsamajandust,” ütles Eesti parim raievõistleja Jarro Mihkelson. „Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.

„Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. „Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopas,” selgitas Vinni.

Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid neljast võistlusest. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored jõudu erinevatel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.

Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Heategevuslik tervisepäev Tasku keskuses tutvustas tervislikku toitumist

12. aprillil toimus Heategevuslik tervisepäev, mille eesmärk oli tutvustada lastele, nende vanematele ja kõigile endast hoolivatele inimestele tervislikke eluviise: tervislikku toitumist, liikumist ja elutervet mõtlemist. Tervisepäeva tulu läheb heategevuseks läbi JCI Toomemäe Laste ande arengu stipendiumi ja koostöös Toidupangaga Tartu andekate laste ja Tartu vähekindlustatud perede toetamiseks.

Tervisepäeva käigus valmistasid Tartu linna lapsed korraga Eesti suurima koguse 50,362 kg tervislikku salatit.
Loosi tahtel said peaauhinna – Cinamoni kinoseanss tervele klassile ja ringkäik kinos – Tartu Kommertsgümnaasiumi 5.b klassi õpilased. Tartu tervislikuma klassi tiitli said Tartu Vene Lütseumi 6.a klass ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3.c klass, nende auhinnaks on Tasku vaateplatvormi külastus koos giidiga. Kõigile salativalmistajatele olid kingikotid vahvate ja tervislike meenetega.

Tartu parima tervisliku salatikoha tiitli sai Cafe Truffe. Saka mõisa kinkekaardi võitis loosi tahtel salatite hindaja Lydmila Kovõlina.

Kohapeal toimus Terviselaat, kus pakuti tervislikke tooteid ja teenuseid. Lisaks toimusid munakarpidest meisterdamise ja fruktodisaini töötoad. Muusikalist elamust pakkusid Laulustuudio Fa-diees laululapsed ja noored muusikud Elina Hokkanen ja Johannes Laas. Huvitavate tantsukavadega esinesid Shate tantsulapsed. Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldas lastele terviseteemalisi mänge ja viktoriini.

Tervisepäeva korraldasid Eesti Ettevõtlike Noorte Toomemäe koda (JCI Toomemäe), Parem Elu Koolitused ja Tartu Linnavalitsus, suurtoetajad olid Tasku keskus, Cinamon, Rimi, Valio Alma AS, Tartu Näitused ja Grüne Fee.

Viljandi spordihoones keskendutakse suurel reedel südamele

Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.

Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.

Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.

Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.

Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta

Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.

Päevakava:

11.00 – 17.00 JCI Korvpalliturniir (Spordihoone suur saal)
11.30 – 12.45 Südame tervise seminar (Spordihoone 2. korrus)
12.30 – 14.00 Tervisenäitajate mõõtmine (Spordihoone 2. korrus)
14.30 – 15.15 Rühmatreening (Spordihoone 2. korrus)

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Davit Pataraia & Archil Menagarishvili Foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas kaks nädalat nelja õpetajat ja nelja õpilast Gruusia kutseõppekeskusest LEPL Vocational College „Akhali Talga” Kobuletist. Kõikidele osalejatele leiti võimalus näidata, kuidas Eesti kutsehariduses korraldatakse tunde, praktilisi harjutusi.

Gruusiast käisid külas järgmiste erialade õpetajad: Besik Shavishvili -restoraniteenindus, Archil Menagarishvili – kokandus, Tamar Emiridze – stilist, Vazha Tsulukidze – keevitus. Ja õpilased: Magda Shavishvili – hotelliteenindus, Davit Pataraia – kokandus, Jemali Gorjeladze – baarmen, Mariam Minashvili – raamatupidamine.

Gruusia delegatsiooni liikmed külastasid võistlusi „Noor Meister 2014” Tallinnas ja „Kokakunst” Kuressaares. Gruusia võistkond (Davit Pataraia ja Archil Menagarishvili) osales Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kokandusvõistlusel „Särisev pann”, kus saavutati III koht. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Sargvere mõisas avatakse varvastega tehtud maalide näitus

25.märtsil kell 18.00 avatakse Sargvere mõisas Tiia Järvpõllu näitus “Endise Mõisapreili praegused varbamaalid”.

Tuntud Ratastooli Tiia toob mõisa suurde saali oma näituse maalidest, mis tehtud varvastega. Muusikalist vahepala pakub ansambel Meelespea. Kuulatakse paastumaarjapäeva kommete tutvustusi ning juuakse maarjapuna et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks. Maistakse kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad. Riietatakse end valgesse, võetakse kaasa värvilised lindid soovipuule sidumiseks ja vitsaraag, et punuda varese pesa.

Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

Üritus on tasuta!

Täpsem info: 5149619

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Gümnasistid lähevad vaheajal tippettevõtetesse praktikale

17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.

Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.

Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba Eesti Energia, ESTCube-1, Eesti Ajalehed ja Delfi, Raadio Uuno, Lextal Advokaadibüroo, PR Polhelm ning mainekas nimekiri täieneb peagi. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.

Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et teha neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.

MTÜ asutajateks on 4 noort – Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi, kes kõik on 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Meeskonna viies liige Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks teistelegi keskkooliõpilastel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.

Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.

Tartu tantsuklubi ootab karmoškat mängima

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvasse Tartu tantsuklubisse on 12. märtsil kell 20-24 oodatud seekord rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu karmoškamängust, koosmusitseerimisest või tantsimisest. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki. Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Ain Raal, Alar Sünter, Anzela Sirel, Evelin Ämarik, Irina Orekhova, Margo Priks, Margus Priks ja Ülo Saaremõts.

Korraldajad soovitavad enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale. Samuti häid tuttavaid ja sõpru.Osalustasu 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Loe edasi: MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Noor Meister 2014 algab juba homme

Tartu Kutsehariduskeskuse kokapoiss tööhoos Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.

„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”

„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.

Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Rõuge priitahtlikud pritsimehed ootavad töötuppa

Rõuge priitahtlikud pritsimehed korraldavad kord kuus töötoa, kus huvitavate tegevuste kõrval pööratakse tähelepanu ka päästetemaatikale ja ennetustööle. Huvitoad toimuvad koos vanematega, seega on oodatud kaasa ka isad-emad.

Käesoleva aasta esimene valla noortele mõeldud töötuba toimub reedel 7.märtsil kell 18.00 Rõuge depoos. Seekord ehitatakse koos lindudele pesakaste. Kõik osalejad saavad pesakasti endale. Eelnevalt vesteldakse noortega olmeohutuse ja veeohutuse teemadel.

Kõigil, kellel huvi osaleda, on reede õhtul depoosse oodatud. Samuti palutakse eelnevalt oma osalemisest teada anda numbril 5216732 (Kalvi Kõva)

Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Loetud päevad pärast Ukrainas toimunud pöördelisi sündmusi arutab Ukraina-ELi suhete teemat 120 Eesti erinevaist paigust õpilast, kes kogunevad 28. veebruaril Tallinna Inglise Kolledžis ja Riigikogus toimuval Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverentsil. Mudel-Euroopa Parlamendi (MEP) töö toimub kaheksas komisjonis, kus nelja päevaga mängitakse läbi parlamenditöö erinevad etapid. Simulatsioon kulmineerub 3. märtsil Riigikogu istungite saalis toimuva täiskoguga, kus noored esitlevad, väitlevad ja hääletavad kõigi kaheksa resolutsiooni üle.

“Tänasel hetkel, kus tähtsad otsused ning olulised sündmused mõjutavad suurt osa maailmast, on oluline, et ka noored teaksid, millist mõju rahvusvaheline koostöö omab. Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil osalemine pakub hea ülevaate ja kogemuse ühtsest otsustamisprotsessist.” ütles Eesti MEP 2014 sessiooni president Els Heile.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele tulevad arutlusele teisedki päevakajalised teemad nagu EL julgeolekupoliitika ja sekkumine Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimised USA-ga, kodanike järele luuramise tingimused ja piirid, pikaajaline energiapoliitika, õiglane kaubandus ja rahvusvähemuste integratsioon. Muuhulgas pöördutakse ka tagasi EL aluslepingute juurde, et leida viis, kuidas tagada EL liikmesriikides Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ka pärast ühinemist. Läbivalt tuuakse sisse liikmesriikide rahvuslike huvide tasakaalustamise küsimus, mis on EL otsustusprotsessi simuleerimisel osalejatele paras väljakutse. Loe edasi: Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

RMK looduskaamera näitab punahirvi

RMK poolt jaanuarikülmade saabudes Saaremaale rajatud söödaplatsile paigaldatud otsepilti näitavast looduskaamerast on viimastel öödel näha olnud tihedat lumesadu ning punahirvede, metssigade ja kährikute toimetamisi.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteri sõnul sätiti looduskaamera üles sooviga metsaelu võimalikult paljude Eesti inimesteni viia ja tänapäevases vormis loodusega tutvumise võimalusi pakkuda. “Et loodusesõprade huvi püsiks, on edaspidi kavas kaamerat mõned korrad aastas ka teistele loomadele-lindudele lähemale liigutada,” lisas Kitter.

Metsloomad võtsid suurte jaanuarikülmade ajal söödaplatsi kiiresti omaks, aga sula saabudes on loomade külastused jäänud harvemaks. Siiski on viimastel öödel, lume tulekuga kaamera salvestanud suure punahirve tegutsemist, eile öösel salvestatud videolõiku näeb aadressil www.rmk.ee. Metsloomade ninaesise eest hoolitsevad jooksvalt Saaremaa jahimehed. Loe edasi: RMK looduskaamera näitab punahirvi

Maanteemuuseum kutsub vastlaid tähistama

Eesti rahvakalendri üks tuntumaid tähtpäevi on vastlad, mida tähistatakse tänaseni pea igas Eestimaa kodus. 4. märtsil pakub maanteemuuseum sel puhul eriprogrammi, kuhu on oodatud eelkõige lasteaia- ja algkooligrupid.

Programmi käigus tuletatakse meelde vastlapäeva kombestikku, tehakse vastavalt ilmale saani- või vankrisõitu ning lastakse kelgumäel või kaldteel vastlaliugu. Päeva võtab kokku laste ja näitlejate ühine jutuvestmine Teemajas, kus Marko Mäesaar (Teatribuss) ning Kristo Toots (Miksteater) teatrietenduse võtmes loevad ja loovad lugusid sellest, kuidas kunagi reisiti, millised olid sõiduvahendid ning tollased teeolud. Kitarril saadab Andres Vago.

Vastlapäevale kohasena täidab kõhtu mõnus vahukoorene kukkel ja soe tee. Programmis osalemiseks vajalik eelnev registreerumine. Grupi suurus kuni 25 in. Kaasa võtta kelk liu laskmiseks.

Programmitasu: 3€ lasteaialaps, 4€ õpilane, 6€ täiskasvanu

Info ja registreerimine tel 5117440 või neidi.ulst@mnt.ee

Pühapäeval toimub Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss Bändomaania

Bändilabori mentorid Bändomaania osalejaid koolitamas

3. veebruaril algusega kell 17:00 toimub ööklubis Sugar Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss Bändomaania.

Konkursi üks eesmärke on pakkuda alustavatele bändidele esinemisvõimalust kvaliteetse heli- j valgustehnikaga. Ühtlasi on konkurss oluline motivaator andmaks noortele võimalust püüelda suurema muusikalise kvaliteedi suunas ning innustada kirjutama oma loomingut. Võistlustulle astuvad järgmised bändid: OL*, Mucky, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ja Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

15. veebruaril toimus Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidava mentorprogrammi Bändilabor esimene koolitus, mille eesmärgiks on ette valmistada noori muusikuid eesolevaks võistluseks. Koolitust viisid läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik.

“Noored on võtnud vaevaks tulla nädal aega varem välja. See näitab nende entuasiasmi ürituse tegemisel ning ambitsiooni end arendada ja muutuda paremaks,” arvab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. “Seda me ootamegi nendelt bändidelt, kellega tahame edaspidi hakata pikemalt koostööd tegema”. Iga maakondlik võistlus annab ühele kollektiivile edasipääsu riiklikule Noortebändi konkursile ning võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis.

Bändomaanial juba kolmandat aastat osaleva bändi Voice of Voices kitarrist Sten Varatu ootas koolituselt eelkõige uusi teadmisi helitegemise kohta.”Tahan rohkem teada saada erinevate kitarri- ja bassivõimude ning soundide sättimisest. Olen varasemalt omal käel harjutanud siinsamas noortekeskuses, kuid professionaalsete muusikute kogemus tuleb väga kasuks.” Ta lisab, et tavaliselt sellist tasuta õppimise võimalust ei teki.

Pärnu Kontserdibüroo korraldab konkurssi alates 2006. aastast. Varasemalt oli ürituse nimeks Proovikas, alates 2011. aastast kannab see Bändomaania nime.

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Võru linn tunnustab tublimaid

Täna õhtul Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul-kontsertaktusel kultuurimajas Kannel tunnustavad Võru linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Tõnu Jõgi linna silmapaistvamaid inimesi ja asutusi. Jagatakse linnapea vapimärke.

Rahvaküsitluse tulemusena pälvis tiitli “Võro liina tego 2013” Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine. Peale selle tunnustatakse veel kümmet linnavalitsuse valitud eri valdkonna esindajat.

Läinud aasta tegija on Kairi von Wolff, kultuuritegelane Maire Udras, sporditegelane Hillar Irves, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja Eve Ilisson, kultuuri- ja haridusasutus Võru Kunstikool, mittetulundusühing Haanja Rattaklubi, ettevõte Kagu Elekter, sihikindel arendaja/ettevõtja Indrek Klampe, noor Sander Lebreht ja toetaja Janno Prants.

Linnapea tänavused vapimärgid saavad Võrumaa Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa ja Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt.