Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.
Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.
„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.
Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök korraldavad Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse „Tartu – Taarilinn”.
Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogume inimestelt säilinud retsepte. Jagame auhindasid retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsta oma meistritööd. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.
Anname ajaloolise ülevaate taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad ja öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.
Tule osale retseptikogumisel, kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast. Kõik retseptitoojad ja kalja joomise lugude kirjutajad saavad auhinna!
Muusikat teevad „Põldsepp ja Pojad”; tantsule meelitab rahvatantsurühm „Vihista Viisku”; toimub tuntud „lastelaulu” Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A.Iho fotod „Aastaring rannatalus“. Üritus algab kell 17 ja on kõigile tasuta.
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle). Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
„Mehed Liikuma“ koos Valga Maavalitsuse ja Valgamaa Spordiliiduga kutsub Valgamaa mehi osalema Valgas toimuval rahvatriatlonil.
Triatloniklubi TriSmile ja Valga Linnavalitsuse eestvedamisel läbiviidav spordiüritus toimub 9.juulil, algusega kell 17.00 Valgas Pedeli virgestusalal ja lähiümbruses – triatloni jooksul tuleb osalejatel läbida ujudes 100 meetrit, jalgrattaga sõites 5 kilomeetrit ja joostes 1,25 kilomeetrit. Rahvatriatlonile järgneb „Pudrupidu“, kus leidub sportlikku tegevust kogu perele!
Valga maavanema ja Valga triatlonivõistluse peakorraldaja Margus Lepiku sõnul peaks rahvatriatlon olema jõukohane kõigile meestele ja miks mitte ka naistele, kes soovivad harrastada kolme erinevat spordiala korraga. „Triatloni populariseerimiseks on Valga Rahvatriatlonist osavõtt kõikidele Valgamaa elanikele tasuta,“ lisas Lepik, kes ise on aktiivne tervisesportlane ja kestvusspordialade harrastaja.
Valga Rahvatriatloni läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt „Mehed Liikuma Valgamaal“, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 18-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja korraldatakse Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi.
Valga Rahvatriatloni kohta leiab lisainfot aadressil klubi.trismile.ee/valga. „Mehed Liikuma“ projekti tutvustab kodulehekülg www.mehedliikuma.ee.
Lisainfo: Siim Ausmees, „Mehed Liikuma“ eestvedaja, tel: 5032748, e-post: siim@mehedliikuma.ee
8.-12. augustini toimub Harjumaal Kuusalu vallas Turbuneemes Aadu-Peetri Perelaager suurtele ja väikestele, kuhu on oodatud ni ivanad olijad kui uued tulijad.
Elame mõnusat laagrielu: lisaks ühissöömistele ja lõkkeõhtutele käime metsas, teeme korrastustöid, mängime palli, jutustame muinasjutte ja etendame ühe neist, teeme muusikat, maalime, ehitame onni, käime ujumas, tutvume taimedega ja valmistame neist midagi sissevõtmiseks või pealemäärimiseks ja naudime lihtsalt suve. Laagri läbiviimisel on ametis Illinor Siebold, Jane Tiidelepp, Kati Kolk, Maret Meigo, Eve Soosalu ja Siiri Veensalu.
Laagrisse on oodatud kogu pere – väikesed ja suured, ka need, kes lihtsalt talvisest väsimusest puhata soovivad. Lastel vanusega alates 10 eluaastast on võimalik tulla laagrisse üksi, st ilma vanemateta. Kui laps tuleb laagrisse üksi, palume lapsevanematel ühendust võtta ühe laagri läbiviijaga, kelle hoolde laps ka laagri ajaks jääb. Läbiviijate kontaktandmed saab registreerumisel Maret Meigo käest. Loe lähemalt siit.
Tulekust anna palun teada hiljemalt neljapäevaks, 30. juuniks tel 5291778 või maret.meigo@gmail.com
16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.
Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.
Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva
Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.
«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.
Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.
Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”
“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”
“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis
Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.
Jaanilõke
Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.
Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!
30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee
Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.
Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.
Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.
Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.
Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.
Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.
Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.
A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses
Waldorf-nukud. Foto: isetegija.netAruküla Vabakooli Selts korraldab käsitöökoda 28.-30. juunini käsitöökursuse, kuhu on oodatud osalema käsitöö- ja klassiõpetajad koolidest ning teistest lasteasutustest, samuti teised käsitööhuvilised.
Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.
Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.
28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele
Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub orienteerumise perepäev Luke Mõisas. Otsime pargist kaardi abil maastikule märgitud punkte. Vahelduseks lahendame vana-aja mõistatusi. Orienteerumismäng on seikluslik ja täis avastamisrõõmu, osalemine tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab KIK.
Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Foto: paadiralli.eeRõuge Noorteklubi kutsub kõiki organisatsioone aktiivselt osalema 2. juulil toimuval Rõuge Veepeol ja Paadirallil. Tänavu 14. korda toimuv üritus üllatab nii esinejate kui ka uue alaga.
Päev saab alguse kell 10.00 tavapärase Rannavolle võistlusega. Kui teie hulgas on võrkpallihuvilisi, siis ootame kindlasti osalema. Sellel aastal on kavas uus omanäoline ala, milleks on paadiralli teatevõistlus. Osalema oodatakse 6-liikmelisi võistkondi, kes jaotuvad raja ulatuses kolme vahetusse. Erinevalt peavõistluse distantsist on teatevõistluse marsruut lühem ning raja läbimise raskust saab jaotada võistkonnaliikmete vahel. See on parim võimalus proovida paadirallil osalemist kas peavõistluse eelharjutusena, lustliku meeskonnatööna või sportliku proovilepanekuna. Teatevõistlus algab kell 12.00.
Ootame teid ka isemeisterdatud veesõidukite konkursist osa võtma. Pange kokku meeskond, kes meisterdab ühe lustaka ja omanäolise veesõiduki. Aastad on näidanud, et veesõidukite leiutamine on üha populaarsemaks muutumas. Kõikidele veesõidukite meisterdajatele on auhinnad! Omavalmistatud veesõidukite konkurss algab kell 14.00. Loe edasi: Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile
Nädalavahetusel Tallinnas peetud petangiturniirid selgitasid, kes esindab Eestit meeste Euroopa meistrivõistlustel ja naiste maailmameistrivõistluste.
Naiste maailmameistrivõistluste valikturniiril osalesid kaks naiskonda ning Tallinna SK Optima (Katri Aavekukk, Külli Kariste, Merike Aava, Marju Velga) alistasid Tallinna Kalevi PK/Maestro Petanque esinduse (Eve Oidsalu, Riina Hein, Kadri Arunurm) 4:1.
Naiste 13. MM peetakse 7.-10. oktoobrini Vietnamis. Kaks aastat tagasi Tais peetud naiste MMil Eestil eriti hästi ei läinud ning viiest mängust saadi vaid üks võit.
Meeste Euroopa meistrivõistluste Eesti valikturniiril alistas Tallinna SK Optima/Kärdla PK trio Veiko Proos, Meelis Münt, Margus Berkmann pühapäeval Kalevi staadionil peetud finaalseerias kindlalt 3:0 (13:5, 13:4, 13:0) vaid Optima SK mängijatest koostatud võistkonna Martin Mänd/Harry Kanistik/Roger Viks.
Meeste 2. EM peetakse 19.-21. augustini Göteborgis. Kaks aastat tagasi peetud EMil jõudis Eesti 35 riigi seas veerandfinaali, jäädes jagama 5.-8. kohta.
Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.
Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.
Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.
Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.
Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.
Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt
Võrumaal rõuge vallas Viitina Järvesaares toimub reedel, 24. juunil algusega kl 19 Jaanisimman. Esineb ansambel “Aarne & Meelis bänd”, õhtut jätkab DJ Lauri Siska. Pilet: täiskasvanutele 3 eurot ja lastele 2 eurot. Korraldab Viitina külaselts. Lisainfo: tel 53815915, Alari Kirk.
Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.
Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.
Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes HaavHiljuti Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni mälestuseks avatud Alo klaveriklass on kujunemas pidulike sündmuste toimumispaigaks. Jõgeva linnapea Kalmer Lain tunnustas kultuuriloolises toas gümnaasiumide kuld- ja hõbemedalitega ning põhikooli kiitusega lõpetanuid.
Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.
Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Loe edasi: Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku
Laupäeval, 18. juunil kell 18.00 toimub Harjumaal Tammistu mõisas suur heategevuskontsert “Suvealgus mõisaga”, mille esimeses osas esineb Andrus „Bonzo“ Albrecht ja teises osas Mari-Leen Kaselaan, kitarril Andres Vago. Kell 17.00 algab ekskursioon mõisahoones, töötab puhvet. Kontsert on tasuta. Kohapeal on võimalus teha annetus Tammistu perekeskuse toetuseks.
Allikas: Lilli Küla Arendamise Selts MTÜ, www.lillikyla.ee
24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.
Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!
Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.
Harjumaal Kuusalu vallas Kolgal, täpsemalt Uuri külas Hundituru talus korraldatakse 12.-14. augustini Avanemise suvepäevad, kus saab õppida oma elu muutma ja parandama. Kolme päeva jooksul toimub palju põnevat ja üles astuvad mitmed nimekad oma ala asjatundjad. Loe edasi: Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad
Silla Silver, Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht
Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.
Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.
Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.
Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu. Loe edasi: Olõ luudusõga sõpr
Foto: permakultuur.wordpress.lvPühapäeval, 19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitubade sarjas kompostiussidega tutvumise ja ussikomposti ehitamise õpituba.
Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»
