Olõ luudusõga sõpr

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht

Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.

Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.

Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.

Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu.

Üle kuvvõ aasta tulõ lähembide osakundõ ütine kuunolõminõ: kutsumi 16. hainakuus küllä Antsla, Kanepi ja Räpinä osakunna. Opimi esi ja näütämi küläliisile Krabi, Pähni ja Mõnistõ ümbrekunna huvitavambit kotussit. Inne jaanipäivä jõvvami uma osakunnaga kävvü viil Mõnistõ kandin Põldõ soiõ pääl ja sõita ümbre ka müüdä Võrumaad. Sügüse, ku ilmu pedä, tahami kävvü ka Kellämäel Luhasuu pääl. Kõik neo sõidu ja käügi nõudva muiduki rahha. Siinkotsil mu suur tenü ka Varstu vallalõ ja volikogulõ, kiä kah meid õga aasta om toetanu.

Mõnistõ vald nii rikas ei paistu olõvat, kona säält ei olõ inämb mitu aastakka api saanu, kuigi enämbüs tegüsit inemiisi om säält kandist. Meil om piaaigu uma bussijuht kah. Vana-Roosa miis Antsovi Alar om juba hulga aastit miika õgal puul ümbre kärutanu.
Seo aasta kraammistalgu ommava meil joba mahlakuun (luudusõ kaitsmisõ kuul) peetü, mõtsaloomakõsõ istutõdu.

A sa, hää lugõja, piä meelen, et tuu luudusõ kõrran hoitminõ ei olõ ennedä mi suur tahtminõ ja ei lõpõ mahlakuuga. Püvvä õks kõikaig inemine olla ja mudsuga mõtõlda, ku medägi vällänpuul tarrõ kammandat! Ja ku tunnõt mi tüü vasta süämest huvvi, sis võit Internetist, ELKSi lehe päält mi tegemiisi perrä kaia.

Ku sa ei olõ suur luudusõ kaitsja, sis sõpr piät õks timäga olõma: uma taluümbre mõtsaalunõ vai järveviir hoia prahist puhas ja tiiveere kõrran, sis om hindäl kõgõ illus kaia ja hää miil tarõ manu tulla. Ei piä võõrit kah häbendämä. Võõrast kotustki hoia nigu umma murru, kohe sa jo medägi ilõtut maaha ei viska.

Ja viil üts asi — är sa meid segi ajagu nuidõ rohiliidsi poliitikidõga vai õgasugutsidõ poolõmudsuliidsi eläjäkaitsjidõga, kiä Tal’na uulitsit pite puulpall’alt ümbretsõõri rüükvä. Ilusat keväjet ja lämmind suvvõ kõigilõ meile tan väiku Eestimaa pääl!

Uma Leht