Erkki Peetsalu

Välismaa noored tulevad Eestisse loodusega tutvuma

8.-19. augustini toimub Ida-Virumaal Oonurme külas rahvusvaheline noortealgatuslik projekt “Let´s meet in the forest”. Metsa-aastale pühendatud projekti korraldavad seitse noort Eesti tüdrukut.

“Let´s meet in the forest” projekt on rahvusvaheline noortevahetus, mis toob Eestisse kokku ligi 30 noort Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Küproselt.

Projekt algab 8.augustil ning kestab kaksteist päeva. Nende päevade jooksul õpivad noored tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike. Noortevahetuse jooksul tehakse lähemat tutvust lendoravate igapäevase eluga, õpitakse liblikate sirutamist, valmistatakse taimevaipasid ning muuhulgas õpitakse tundma üksteise kodumaid ja kultuuri.

Projekt toimub Ida-Virumaal Oonurme külas. Projekti jooksul veedavad noored ühe öö ka Peipsi ääres telkides. Lisaks läbivad noored räätsadega matka Muraka rabas ning külastavad Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi ja Kohtla kaevanduse karjääri.

Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest. Projekti rahastatakse programmi Euroopa Noored raames.

Lisainformatsioon: Eveli Lehtsalu, eveli.lehtsalu@gmail.com

Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Laupäeval, 6. augustil toimub taas Kärdla kohvikutepäev, kus tavalised majaõued muutuvad ühepäevakohvikuiks.

Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.

Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.

Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid. Loe edasi: Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Kirtanimeistrite kursus Lilleorus ja kontsert Tallinnas

6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.

Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.

Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…

Kursuse lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Suvõtiatri Koorastõn

Et rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».

Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.

Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.

Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.

Harju Ülle, Uma Leht

Vana-Veskil peetakse esoteerikafestival “Leia end”

Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.

Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.

Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.

Allikas: MTÜ Eesti Südames

Spunk.ee aitab ära anda kasutult seisvaid asju

Pipi leiutas sellise toreda sõna nagu “spunk”. Tähendust otsides üritas ta seda sobitada lambale ja läks spungikahtlusega ka arsti juurde, kuid meie arvates võiks sellele otstarbe leida just üksteise abistamise ning rohelise mõtlemise vallas.

Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.

Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma? Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee. Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!

Selle Luik, tel 5130313, e-post sellelk@gmail.com

Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.

Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.

Telgikotus om spordiplatsi pääl, kost koolimaja mano om 50 miitret. Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Kanepin

Ku umakandi tarkus ei massa…

konnuhain — Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht

11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…

Septembris tuleb keskkonnafestival Rohevik

15.-17. septembril toimub keskkonnafestival Rohevik, mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

Rohevik koosneb kolmest päevast:

– 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad” Eesti Maaülikoolis Tartus,
– 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport” Riigikogus Tallinnas,
– 17. september: Rohevik tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod” Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt.

Festival otsib vastuseid järgmistele keskkonnaalastele küsimustele:

– kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
– kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
– milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
– kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol?

Täpsemat teavet Roheviku kohta (sh esialgsed konverentside päevakavad) leiab siit.

Allikas: Bioneer.ee

Lõunaeesti pulmatrall Tarton

Tarton Hansahoovi tiatrin mängitäs Ilvesse Aapo kirotõdut ja Komissarovi Kalju lavastõtut suvõtükkü «Pulmatrall». Tükün kõnõldas ka küländ hulga võro kiilt ja om üts peris «uma inemine» – pulmaimänd Tennosaarõ Liina. Timä kõnõlõs kõikaig.

Perämäidsil aastil om iks egä suvi Tarto suvõtiatrin võro kiilt kuulda olnu: sari alas’ 2006. aastagal Rahmani Jani näütemänguga «Sõit», sõs tull’ kolmõ autori «Kõrts» (2007), Rahmani «Sann» (2008), Jäägri Merle «Kolhoos» (2009), Ilvesse Aapo «Puut/Laat» (2010).

Uma Leht

Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

lodjaretk1 — Hommik lodjal. Foto: Ulvi Mehiste

Rakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.

Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.

Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

suitsusaunanädal2 — Folkansambel Ethno in Transit musitseerimas laupäeval Mooska talu õuel. Foto: Kylauudised.ee

Laupäeval, 23. juulil algas Haanjamaal suitsusauna nädal, mille raames saavad huvilised saunakombeid õppida, suitsusauna kütmisel abiks olla ja palju muud põnevat ette võtta. Mõistagi ei puudu suitsusauna nädala programmist saunaskäik – esimesel suitsusauna päeval osalenutel on see tegu juba tehtud!

Nädal sai hoo sisse laupäeval Mooska talus, mille pererahvas kutsus enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja kaasa elama folkansamblile Ethno in Transit. Saunaseltskondade vahel korraldati ka võrukeelne viktoriin saunakommetest ja muust Vana Võromaaga seonduvast – esimese saunapäeva parimaks osutus Hartsmäe talu võistkond.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed.

Saunapäevade kõrval toimub suitsusauna nädala raames ka 28. juulil suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning 29. juulil kell 19 saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas. Järgmine saunapäev on 30. juulil. Samal päeval kell 15 algab Rogosi mõisas ka pärimusmuusika kontsert. Loe edasi: Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

Musketärijant Võrumaa sousti seen

«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.

9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.

Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…

Harju Ülle, Uma Leht

Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.

Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.

Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Kooli aastapääväs panti puu mulda

Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.

Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.

Valpri Liina, Uma Leht

Võru Linnapäevade vabalava ootab esinejaid

Augusti keskpaigas jõuab taas kätte aeg, mil tähistatakse Võru linna sünnipäeva. 19. augustil algavate Võru Linnapäevadega öeldakse Võrule „palju õnne“ juba 227-ndat korda.

Reedel, 19. augustil alates kella 11-st kutsume kõiki aktiivseid ja hakkajaid üksikesinejaid ning kollektiive üles astuma Võru Linnapäevade vabalaval, mis toimub sünnipäevalaada kõrval kesklinna pargis. Oodatud on kõik, kes soovivad esineda ning näidata oma talenti, oskusi ja elurõõmu teistele kaaslinlastele ja külalistele.

Kui kellelgi on juba ammu peas mõni idee või valmis kava, mida soovite ka teistega jagada, olgu selleks siis tants, laul, rattatrikk, luuletus või ükskõik mis, siis vabalava on just teie võimalus selle esitamiseks. Linna sünnipäev on parim aeg näitamaks, kui toredad inimesed siinkandis tegutsevad. Seega tule üksi, perega, sõprade või oma kollektiiviga ning tee rõõmu nii endale kui ka kõigile teistele.

Registreeri ennast telefonil 7828741 või saada oma esinemissoov aadressile katlin.hoop@vorukannel.ee hiljemalt 12. augustiks.

Täpsem: Kätlin Hoop, Võru kultuurimaja Kannel, tel 7828741 või 56639661, www.vorukannel.ee

Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat

Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.

MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat

Täna peetakse Maarja-Magdaleena kodukandipäeva

Laupäeval kell 10 algavad Jõgevamaal Tabivere vallas Kurepesa talu õuel Maarja-Magdaleena XVI kodukandipäevad ja ühtlasi VII Tabivere valla külade päevad. Traditsiooniliste sündmuste tänavuseks märgusõnaks on vigursaagimine . Saetakse küladesse esindusskulptuure ja ühtlasi valmib puukuju rahvatantsijast või -lauljast, millest saab kaasalane mõned aastad tagasi valminud puust Pillimehele.

Praegu pole veel täpselt teada, kas uue kujuna valmib rahvalaulja või -tantsija ning milline on tema väljanägemine. „See oleneb paljuski meisterdajate inspiratsioonist ja kujutlusvõimest. Kuju paigaldatakse aga puust Pillimehe kõrvale, mis püsitati 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks. Hoone valmis 1912. aastal ja hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Kodukandipäeval on võimalik teha teisigi puukujusid. Nii saava külad teha ka endale esindusskulptuurid. Tööd juhendab tuntud vigursaagija Martti Kalamees.

Õhtupoolikul kogunetakse Maarja-Magdaleena puhkealale, kus avatakse ka Leader programmi toetusel valminud uus tantsupõrand. Koos Maarja-Magdaleena kodukandipäevaga saab teoks ka Tabivere valla VII külade päev.

Jaan Lukas

Sannakombidõ tundmisõ võistlus

Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.

Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).

Kõgõ parõmbidõ tundsõ mikandi sannakombit võistkund Dusnelda (Nagla Viivika ja Karin ja Rosina Merle). Nimä saiva avvohinnas hammõ kiräga «Aigu om» – päätähtsä mõtõ Võromaal savvusannan käümise man. Sannaralli kõrraldaja Vahteri Britt ütel’, et mõtõ sääne võistlus tetä tull’ talvitsõst arotusõst Rõugõn, kuis umakandi ello põnõvambas tetä.

Uma Leht

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Täna on karusepäev – kesksuve püha

karusepaev — Karusepäeva tähistamine Karulas. Foto: maavald.ee

Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Loe lähemalt karusepäeva pärimust.

Allikas: Maavalla Koda, www.maavald.ee

Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu

16.-18. augustil 2011 külastab Eestit Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama visiidi kuu raames toimub reedel, 15. juulil 2011 kell 20-22 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12, Võru) Tiibeti filmiõhtu, kus linastub film “Lhasa unenägu” (Dreaming Lhasa, rež. Ritu Sarin ja Tenzing Sonam, UK/India, 90 min).

Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.

Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.

Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee

Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.

Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.

Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Loe edasi: Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Nahkhiirte avastusretk Luke Mõisas

Laupäeval, 16. juulil algusega kell 21.00 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame, vaatame filmi ja tutvume nahkhiirte eluga. Õhtut aitavad läbi viia VVV SA ja MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad Oliver Kalda ja Triinu Tõrv. Tasuta. Tule kogu perega. Toetab SA KIK. Ürituse ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.