Autor: Erkki Peetsalu

ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

Runbjam viib talgulised merele. Foto: ELF
ELFi talgute kodulehel on nüüd avatud talguregatile kirjapanek, regatile registreerumise tähtaeg on 15. juuni.

ELFi talgud lähevad jahtaga Runbjarn taas kaheks nädalaks merele. Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.

I etapp: Manija-Abruka-Virtsu
17. – 23. juuli 2011 / Esimesel etapil ulatame abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aitame taastada vägevat puisniitu Abrukal.

II etapp: Kesselaid-Osmussaar-Vormsi
23. – 31. juuli 2011 / Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Loe edasi: ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

Indigolapsed annavad suvealguse kontserdi

16. juunil kell 19 annab ansambel Indigolapsed Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis suvealguse kontserdi.

Tom Valsberg, bändi hing ja ihu, ütleb kontserdi tutvustuseks, et Indigolaste nime kandvad rikkad hipid astuvad lavale suve algust tähistama: “Ilusad tüdrukud laulavad ilusaste. Priit mängib kitarrel ainult kuningfraase. Mats teeb kaenlapuuksu. Tom pajatab jutte reisidelt ja narrib Joosepit. Joosep räägib anekdoote Chuck Norrisest.”

Chuck Norris inspireerib Indigolapsi järgmiste sõnadega: “See film mis praegu mängib on: SINU ELU! Kui sulle midagi ei meeldi, siis ära vingu, vaid muuda seda. Kui sa vihkad oma tööd, siis lõpeta see täna. Kui sul pole piisavalt aega, siis vaata vähem telekat. Reisi niipalju kui jaksad! Ekslemine tundmatus kohas aitab sul ennast leida. Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas sa olid õnnelik. Aga praegu küll. Elu on lühike. Hakka pihta!”

Tule, kuula muusikat, mis kannab harmoonia, rõõmu ja vabaduse kvaliteeti ja saa julgust ning inspiratsooni hakata elama oma unistuste muinasjuttu, seda asja nimega: SINU ELU. Mitte tingimata sellist, nagu rikastel hipidel. Vaid sellist, mis just sind õnnelikuks teeb ja lenneldes läbi elu kannab.

Allikas: Indigolapsed

Pärnus tuleb suveseminar “Linn kui õpikeskkond”

Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.

Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Niitjad Plaanil stardi ootuses. Foto: visitvoru.com
24. juunil kell 13.00 toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus. Lisaks vikatiga heinaniitmisele on oodata palju muid põnevaid toimetamisi kogu perele.

Tule ja tee tagasivaade aega, mil polnud veel elektriga töötavaid muruniidukeid. Niitmise kvaliteet sõltus tol ajal niitja kogemustest ja hääst vikatist. Kes teab, millal neid oskusi taas vaja läheb!

Sel aastal toimuvad ka töötoad:
– orienteeruvalt kell 13.30 saunaviha tegemine;
– pärast niitmisvõistlust (u 15.15) käsivikati varde panemine, teritamine ning sellega niitmine.

Pealtvaatajatele traditsioonilised jõukatsumised:
· pärjapunumine ja saapaviskamine naistele ning neiudele;
· mitmesugused võistutegemised meestele ja poistele, kommipüüdmine lastele. Loe edasi: Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises

Saaremaad laastas keeristorm

Keeristormi tagajärjed Hakjalas. Foto: Irina Mägi, Meie Maa
Laupäeval Kaarma ja Kihelkonna vallas kahju tekitanud keeristorm murdis mitmel pool suuri puid ja pillutas mitmekümne meetri kaugusele esemeid, kuid inimesed ja hooned marutuules kannatada ei saanud, kirjutab tänane Meie Maa.

Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.

Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Sännas saab reedel õppida mandala-juurviljaaia rajamist

Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.

Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.

Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.

Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne

Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Sännas saab neljapäeval õppida multšimist

Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).

Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.

Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.

Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”

Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.

Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.

Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.

Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Patika küla kavandab augustis külapäeva

13. augustil algusega kl 10 toimub Patika küla esmamainimise 770. aastapäevale pühendatud külapäev – laat toimub Kure talu koplis, paigas, kus juba üle viie aasta on peetud küla jaanitulesid ja muid ühiseid sündmusi.

Külapäevale on oodatud kõik praegused ja endised külaelanikud, nende sõbrad ja kõik teised toredad inimesed müüma, ostma ja nautima kultuuriprogrammi. Hetkel on kultuuriprogrammi kindlad esinejad: Patika küla koor, ansamblid VAEV ja BREYMES. Loodetavasti lisandub kultuuribprogrammi veel esinejaid.

Laadale on oodatud müüma kõik müüjad, kes pakuvad omavalmistatud tooteid: kohalik toit, käsitöö, keraamika, metallehistöö, sepised ja muu. Ka taaskasutus võiks olla üks märksõna. Täpsem info: margus.vain@gmail.com

Allikas: Margus Vain

Luke mõisas peetakse pühapäeval perepäeva

Pühapäeval, 12. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub perepäev „Kalad“ Luke Mõisas. Meisterdame kalu ja paati, teeme ise õnge ja püüame kala ning uurime, kuidas näevad kalad välja seestpoolt. Perepäev on kõigile huvilistele tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Allikas: Gea Järvela, SA Luke Mõis

Moostes algavad homme õppepäevad

8.-10. juunil 2011 toimuvad Mooste mõisas rahvamuusika ja restauraatorite õppepäevad. Rahvamuusika õpetajad on Krista ja Raivo Sildoja. Õppida saab kannelt, hiiukannelt, kitarri, rahvalikku viiulimängu. Osavõtust teatada tel 5087825, Ülle Podekrat.

Restauraatorite õppepäevadel õpitakse puitehitiste taastamist ja savikrohvi tegemist. Osavõtust teatada telefonil 5103720, Ülo Needo.
Õppepäevad algavad kolmapäeval, 8. juunil kell 14.00 Mooste Veskiteatris. Kursused on tasuta, toetab Leader meetme kaudu Põlvamaa Partnerluskogu.

Allikas: Ülle Podekrat

Viljandis tuleb bioarhitektuuri koolitus

Viljandi Waldorfkoolis toimub 23. juulil kell 10.00-17.00 bioarhitektuuri koolituspäev, mille viib läbi Michael Rice, kes on üks juhtivaid bioarhitekte maailmas.

Bioarhitektuur on elu ja elussüsteeme loovate, toetavate ja tugevdavate ruumide ja struktuuride kujundamise kunst. Selle aluspõhimõtted on rakendatavad igas eluvaldkonnas harmoonilise elu juhistena, sünni, hariduse, tervise, kogukonna jne juures.

Osalustasu: igaüks valib vastavalt enda võimalustele sobiva vahemikus 30-100 eurot täiskasvanu kohta. Lisandub lõunasöögi tasu kooli sööklas, mis selgub peagi. Osalustasu on selleks, et katta Michael`i ja tema pere sõidukulud Eestisse ja tagasi Iirimaale.

Bioarhitektuurist ja Michael`i tööst saab lähemalt lugeda http://www.bioarchitecture.ie/
Michael`i pere endi kodu pilte saab vaadata aadressil http://www.bioarchitecture.ie/gallery – vaata maja nimega dreamfield.

Registreerumiseks kirjuta ivooglaid (ät) gmail.com hiljemalt 12. juuliks.

Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Taaskasutatud plastikust lillekastid. Foto: plastrex.eu
Mäos tegutsev tehas taaskasutab esmakordselt Eestis kodumajapidamistes tekkivaid plastikujäätmeid, valmistades kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjali Plastrex.

Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.

Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.

Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.

Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Loe edasi: Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot

Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.

Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.

Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.

SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.

Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.

Allikas: SA Erametsakeskus

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Veeroja Eda. Foto: Uma Leht
«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav

Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.

Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.

„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Võrokiilne teos Hilaro juubõlikontsõrdil

Foto: Uma Leht
Pühäpäävä oll’ Võrol Kandlõ kultuurimajan segäkoori Hilaro 20. kuunlaulmisõ aastalõ pühendedü kontsõrdisar’a perämäne kontsõrt. Edimäst kõrda laulti sääl viiemeistri Kruusimäe Aare teost «Paar palvid» Kauksi Ülle sõnno pääle.

Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.

Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.

Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».

Harju Ülle, Uma Leht

Võrokõisilõ uma lipp!

Ilvese Aapo,
Räpinä miis

Perämädsel võrokõisi tsõõriklavval tull’ jälki jutus, et võrokõisil olõ õi umma lippu ja olõ õi hümni. Hümniga lätt vast viil paar Umma Pito aigu, a kül tä tulõ. Om jo parõmb, ku hümn kujonõs esi – rahvas laul tä hindä süäme perrä vällä ja tuu om pääle pito kõrraga kuulda. Lipuga omma as’a tõistmuudu.

Mille võrokõisilõ lippu vaia om? Ma looda, et säänest küsümüst tekü ei, a egäs juhus õks kõnõlõ veedükse. Kuigina hallõ om, ku võrokõisil om määnegi pido vai kokkosaaminõ vai märgotus, a masti olõ õi tõmmada midägi. Päälegi om setodõl joba illos lipp, võrokõnõ saa õi ummõtõ sitõmb olla. Kimmäle andnu uma lipp võrokõsõlõ ka hindätiidmist mano.

Lippu saanu kas vai hammõ pääle tikki vai märgi pääl rõnnan hoita. Muido saa õi inne arvo, et tõõnõ inemine võrokõnõ om, ku tä kõnõlõma nakkas. A egä kõrd julgu õi kiäki võõra inemisega kõrraga uma keelen kõnõlda. Nii või minnä tükk aigu, inne ku välläütlemise vai sõnno perrä arvo saias, et tõõnõ om kah õks samast kandist peri. Tuu tähendäs, et om vaia universaalsõt võrokõsõ märki vai tõistmuudu üldä sümbolit, ja tuu märgi otsmisõ man olnu kavval kõrraga lipp kah är tetä.

Vahejutus kõnõlõ, et üts soomõ-ugri kiili uurja Poolamaalt, Szymon Pawlas, om vällä paknu soomõ-ugri lipu mõttõ ja kavandi. Sääl om soomõ-ugri riike lipuvärvega Skandinaavia rist – tuu om heraldilinõ (heraldika – vapisüstem, kon egä märk ja värv tähendäs midägi kimmäst – UL) termin ja näütüses Seto lipul kah – ja tuu rist om köüdetü katsakannaga.

Katsakand om heraldilisõn keelen pükälrist, eestläse jaos Muhu mänd. Katsakand om kimmäs märk, tuud om Võromaal kah väega pall’o tarvitõt ja mul olnu õs midägi tuu vasta, ku tä võrokõisi lipu pääle kah jõudnu. Loe edasi: Võrokõisilõ uma lipp!

Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Foto: www.kogukonnad.ee
Neljapäeval, 2. juunil algusega kell 16 toimub raamatu „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ tutvustus ja avalik dispuut, kus keskkonnateemade üle arutlevad sotsioloog Mikko Lagerspetz, ökoloog Mihkel Kangur, keskkonnakaitsja Mari Jüssi ja kogukondlane Toomas Trapido.

Esitlus ja arutelu toimuvad Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus), neile järgneb vastuvõtt Mare aatriumis.

„Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele,“ sõnas kogumiku toimetaja, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja Airi-Alina Allaste.

„Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ näol on tegu esimese raamatuga sarjast „Elustiilid“, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Loe edasi: Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Viimsis toimuvad 4.-5. juunil 2011 Harmoonikumi Ilupäevad, mis on suunatud naistele, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks ning soovivad säilitada suurepärast väljanägemist ja head tervist igas eas.

Ilupäevade loengutes ja õpitubades jagatakse kahe päeva jooksul praktilisi teadmisi-oskusi, kuidas hoolitseda oma ilu ja tervise eest loomulikul-looduslikul moel, nii seespidiselt kui välispidiselt. Omaette lisaväärtuseks on Ilupäevadel serveeritav tervistav toit, mida osalejatel on meeldiv võimalus nautida nii kohvipausidel kui lõunalauas. Loe edasi: Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest