Teaduskabaree aitab kaamose vastu

Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.

Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.

Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.

Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.

Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.

Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.

Margit-Mariann Koppel

Triskele jäädvustas Kodavere regilaulud plaadile

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee

Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

5. novembril 2011 algusega 20.00 toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective kontsert. Huvilistel on võimalus osa saada Eeva ja Villu ning sõprade uue loomingulise kollektiivi elu esimese kontserttuuri lõppkontserdist.

Pärast kontserti toimub jämmsession, oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga. Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, koha peal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus alates 4€. Kaugemalt tulijatele soovikorral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada! Klubiüritusel osalemiseks vajalik registreerumine.

Viljandi Gypsy Jazz Collective koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola. Nendelt suurkujudelt inspiratsiooni ammutades, sukeldudes Eesti heliloojate loomingusse ning igaühe individuaalsest muusikalisest kogemusest oleme loonud oma visiooni. Nutikad arranžeerinud, energiast pakatav esitus, kikivarvukile ajavad improvisatsioonid ja koosmängust tekkiv sünergia on see, mis panevad meid tiksuma! See muusika lihtsalt toob naeratuse näole nii meil endil kui ka kuulajatel. Loe edasi: Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

Elanikud ootavad rahvaloenduselt tegelikku rahvaarvu

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Valli Hilli (kural) ja Neissaarõ Maie tegevä umma ello pansionaadin huvitavambas: käävä jalotaman, kullõsõ raadiot ja kaesõ telekat. Foto: Kaisa Peedosaar
Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Võrus tulemas kasulik koolitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt ja koostööpartner SA Võrumaa Arenguagentuur kutsuvad projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“ raames moodulkoolitustele.

II moodul

Kohaliku omavalitsuse koostöö MTÜ-ga avalike teenuste delegeerimisel
8.–9. november 2011 kell 10-17.15, koolitaja Urmo Kübar

MTÜ võimaluste analüüsimine avalike teenuste pakkumiseks. Millised on MTÜ olemasolevad võimalused, oskused ja teadmised ning kuidas kasutada neid teenuste pakkumiseks? Näiteid kodanikeühenduste poolt pakutavatest avalikest teenustest; kohaliku omavalitsuse valmisolek avalike teenuste delegeerimiseks; kohaliku omavalitsuse ja MTÜde koostöö vajalikkusest ning raskuskohtadest, võimalikest lahendustes. Näiteid senistest praktikatest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot.

III moodul

MTÜ võimete hindamine avalike teenuste pakkumiseks, teenuste finantsanalüüs
1.–2. detsember 2011 kell 10-17.15, koolitaja Saima Mänd

Teenuste ideed ja nende analüüs; teenuste finantsanalüüs – kuidas koostada planeeritud teenuste kohta finantsprognoose ja kuidas hinnata, milliseid teenuseid käivitada? Teenuste tasuvusarvestused; teenuste hinnakujundusest; äriplaani koostamise vajalikkusest ning protsessist; teenuste turustamisest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot

Koolitused toimuvad Võrus, Jüri 27 Pächter House’is. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Info ja registreerimine: Helle Kivi, tel 54 52 1962 või lahedadlahedalt@gmail.com
Vaata ka siit.

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Tulõ Lindora laat

Lindora laat tulõ nigu iks 28. rehekuul, timahava om tuu riidine päiv. Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ talosöögi ja muu talokraami müüjit, eläjide, tsirkõ ja käsitüüga kauplõjit: nimä saava kauplõmisõ kotussõ ilma massulda. Pudi-padiga kauplõja piät kotussõ iist masma.

Vanastõ tetti Lindora laadu pääl iks tuld, ku külm naas’, a no lupa-i tuud säädüs. Hinnäst lämmistä saa näütüses Orava rahvatandsjidõga üten karõldõn. Viil omma püüne pääl Loosi nal’anaasõ ja seto leelotaja.

Uma Leht

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Vallavanõmb hingäs kerembält: lodi mahus Võõpso silla alt läbi. Foto: Aapo Ilves

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Diorisiy on välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga.
Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Tsia tsungsõva Põlva talorahvamuusõumi morro üles, päält tuu lahksõva aida, pinke ja teivä muid tempõ. Foto: Põlva Talurahvamuuseum
«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Sännas alustab tegevust filmiklubi

Reedel, 21. oktoobril alustab Sänna Kultuurimõisas tegevust filmiklubi “Aldebaran”. Filmiõhtuks aitab häälestada sellele eelnev astronoomialoeng ja taevavaatlus teleskoobiga.

Tähevaatlusele (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/astro1.html) järgnebki mängufilm “Melanhoolia” vaatamine.

“Melanhoolia” on psühholoogiline katastroofifilm, mille režissööriks skandaalne Lars von Trier (“Laineid murdes”, “Antikristus”). Filmi esilinastuse eel tänavu Cannes’is nimetas von Trier end naljatades hingelt natsiks ning deklareeris hingesugulust Adolf Hitleriga, mispeale kuulutas festival ta persona non grataks. Sellegipoolest linastati “Melanhooliat” võistlusprogrammis ning Kirsten Dunst pälvis Robert De Niro juhitud žüriilt oma osatäitmise eest parima naispeaosatäitja tunnustuse. Loe edasi: Sännas alustab tegevust filmiklubi

Otepääl jääb soojahind muutmata

Vaatamata kallinevale toorainele ei tõuse Otepääl sel kütteperioodil 2011. aasta septembrist 2012. aasta maini soojusenergia hind.

Praegu on Otepää linnas soojusenergia hinnaks kehtestatud 55,98 eur/MWh eest (koos käibemaksuga) ja selliseks see hinnatase AS Otepää Veevärk juhataja Enn Sepma kinnitusel ka jääb. “AS Otepää Veevärk on suutnud oma majandamisega hästi toime tulla,” põhjendas Sepma. “Ka oleme leidnud võimalusi saada soodsalt hakkepuitu, meil on olemas kokkulepped kvaliteetse tooraine tarnijaga.”

Samuti rekonstrueeritakse igal aastal keskküttetorustikku, millega hoitakse kokku soojakadusid ning ka see aitab kaasa soojusenergia hinna säilimisele praegusel tasemel.

Monika Otrokova

Endla teatris tulekul sajandipidu

Sel kuul möödub sada aastat ajast, mil valmis ajalooline Pärnu Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutati 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. 22. oktoobril tähistab Endla kutselise teatrina oma 100. juubelit.

Endla teatrimajale pandi Pärnus nurgakivi 23. mail 1910. Rahalistest raskustest hoolimata edenesid ehitustööd ja jõudsid lõpule 1911. aasta sügiseks. 22. oktoobril toimus Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus ning sel päeval tähistab Endla teater nüüd Eesti kolmanda kutselise teatrina oma 100. juubelit.

23. oktoobri 1911 päeval korraldati vastvalminud Endla majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul ning õhtul toimus August Kitzbergi “Libahundi” esietendus. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik. 1944 aasta sügisel süütasid teatrimaja taganevad Saksa väed.

Juubelipidustused Pärnus algasid juba 20. oktoobril ja jätkuvad kogu nädalavahetuse. 21. oktoobri pärastlõunal toimub praeguste ja endiste teatritöötajate traditsiooniline ühine külaskäik Pärnu Metsakalmistule. Õhtul kell 21:30 on Teatrikohvikus Endla Jazzklubi erikontsert, kus astub üles ansambel Airipos, koosseisus Airi Allvee, Tõnu Raadik, Ants Õnnis, Tiit Saluveer ja Argo Toomel.

22. oktoobril kell 18 esitletakse Teatrikohviku I korrusel teatri juubeliraamatut „Endla teater 100“, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri esimesse tegevussajandisse. Raamatu on koostanud teatri dramaturg Triinu Ojalo.

Raamatuesitlusele järgneb Suures saalis kell 19 William Shakespeare’i/Andres Noormetsa „Hamlet Andersoni“ esietendus, lavastajaks Andres Noormets. Esietenduse lõppedes algab teatrimajas sünnipäevapidu, kus meeleolukat muusikat teevad Endla teatri praegused ja endised näitlejad.

Margit-Mariann Koppel

Täpselt sihitud info põhikooli lõpetajale

Tänases infokaootilises maailmas on hädas kõik – pakkuja ei jõua sageli sihtrühmani ja puistab oma teateid igaks juhuks igasse ilmakaarde suvalistesse kanalitesse, sihtrühm korjab neid sama juhuslikult üles ja ei pruugi teadagi, et talle sobivaim variant asub piltlikult öeldes kõrvaltrepikojas.

Võru Maavalitsuse haridusosakonna eestvedamisel toimus Võrus 20. oktoobril infopäev põhikooli lõpetajatele. Mitte messilaadne üritus, kus infovahetus on tegelikult samuti suures osas juhuslik ja kus peaosa mängivad pigem pilkupüüdvad lisavidinad (värvilised plagud, kostüümid, jagatav „nänn“). Võru infopäeva kohta võib öelda: täpselt organiseeritud, täpselt sihitud, täpne tulemus. Hakatuseks tehti põhikooli lõpetajatele selgeks, mis vahe on üldkeskharidusel ja kutseharidusel, järgnesid 10-minutilised tutvustused maakonna gümnaasiumidelt-keskkoolidelt ja Kagu-Eesti kutseõppeasutustelt.

Haridusvaldkonna esindajatena võime omavahel rääkida moodulitest, väljundipõhistest õppekavadest või tunnijaotusplaanidest. Õpilasele on vaja inimkeeles selgeks teha, mida tähendab ühe või teise tee valik, millised võimalused on ühes või teises keskkoolis, millega tegeleb logistik või maastikuehitaja. Just seda – inimkeeles seletamist – Võrus tehti – ja lisaks väga õigel ajal! Põhikooli lõpetamiseni on veel täpselt nii palju aega, et jõuab vajadusel lõputunnistuse nimel end kokku võtta.

Edasise info hankimiseks sobib nüüd juba ka abimees internet. Kuid internetil on see niru omadus, et sa pead teadma, mida sa sealt otsid. Usun, et Võrumaa üheksandikud said teada, mida võiks otsida-vaadata. Õpilaste kommentaarid garderoobis „Väga hea! Pani mõtlema! Süsteemid said selgemaks!“ näitavad, et sihitud oli täpselt.

Tänuga korraldajatele
Ulvi Mustmaa, Räpina Aianduskool, täiendkoolituse ja arenguosakonna juhataja

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Loe edasi: Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Haanjas algab sügistalvine joogahooaeg

Haanja joogagrupi üks juhendajaid Mari Peetsalu. Foto: erakogu
Haanjas algab täna sügistalvine joogahooaeg – taas tuleb kokku joogagrupp, millega oodatakse liituma kõiki huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti kl 18.30 toimuvat joogatreeningut juhendavad Mari Peetsalu ja Taisto Uuslail.

Mari Peetsalu sõnul sobib jooga kõigile, kellel vähegi huvi tegeleda iseendaga. “Joogatund ongi aeg iseenda jaoks. Joogagrupp pakub turvalist keskkonda, et alustada või jätkata teekonda sisemise rahu ja tasakaalu poole, võttes tähelepanu alla oma keha. Mõistagi ei puudu tunnist väike jutuosa ning kogemus näitab, et annus ühist huumorit jagub ka igasse kohtumisse,” selgitas Peetsalu.

Kui jooga tundub kellegi jaoks esmapilgul võõras ja imelik, võib selle hirmu kõrvale jätta – olles lihtsalt avatud ja uudishimulik nii iseenda kui ümbritseva maailma suhtes. Haanja joogagrupiga on oodatud taas liituma nii vanad olijad kui uued tulijad Haanimaa kogukonnast ja ka kaugemalt, mehed ja naised, noored ja veel nooremad.

Joogatund toimub Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 18.30 ja kestab 1,5 tundi, tasu annetuslik.

Tuulemaal jätkub Liivakella Seminar

Suur sügis on juba kätte jõudnud ja viimane aeg on alustada aruteludega Liivakella Seminaris. Tallinna Waldorfkoolis Tuulemaal on sellel sügissemestril taas tulemas põnevad arutelud huvitavate esinejatega eri teemadel.

19.10 Alar Tamming „Inimliku äri võimalikkusest?“
02.11 Egon Nuter „Nali tõe teenistuses?“
09.11 Märt Treier „Manipuleerida või mitte?“
16.11 Merle Karusoo „Näitleja kui vaha lavastaja käes“
23.11 Jüri Jaanson „Rutiini talumine – teadus või kunst?“
30.11 Richard Villems „Pärinemise lugu – müüt või tegelikkus?“
07.12 David Vseviov „Kuhu on maetud kurja juur?“
Pange vaim valmis, et kohtuda teekaaslastega juba nädala pärast (19.10) kell
17:00 – 20:30 Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12.

Lisainfo: Aivar Haller, tel 5162211

Võimalus kandideerida teatrikoolitusele Inglismaal

21.-28. novembril toimub ASHA keskuses Inglismaal teatri- ja draamateemaline koolitus “Theatre as a tool of inclusion“. Kandideerimiseks täida vastav ankeet siin. Kandideerida saab kuni 20. oktoobri südaööni, osalejad valitakse 21. oktoobril.

Osalema ootame motiveerituid, 18…30-aastaseid erialase huviga inimesi, kes suhtlevad vabalt inglise keeles. Oodatud on loomulikult noorsootöötajad, huvijuhid, aga ka muud noortega tegelevad inimesed.

Loe lähemalt http://www.kah.ee/kandideeri-teatrikoolitusele-inglimaal/. Lisainfot jagab Hannele Känd, hannele.kand@gmail.com, tel 5669 8839.

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Seto kongress. Foto: setomaa.ee
Mineväl aastagal Priksi Jane puult vällä märgit ja ello kutsut seto kultuuri nätäl oll s´ool aastagal 3.-9. oktoobrini ja tuuhu olli’ haarõt kõik Setomaa valla’. Mul om hüä miil üldä’, õt õgah vallah oll inemine, kiä võtt kultuurinädälit iist vitä’ ja vastut ka’ kõgõ iist. Taha siih kõiki tehnädä, kiä’ uma jou ja tarkusõga abih olli’ ja tii teele maani kumarusõ.

Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.

Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Otepääl aetakse hundijuttu

Foto: treehugger.com
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Hunt meie looduses ja tema suhted inimesega”, juttu veab Peep Männil.

Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil räägib huntide olukorrast Eestis, nende sotsiaalsest ja territoriaalsest käitumisest, toitumisest ja sigimisest ning inimeste ja huntide omavahelistest suhetest ajaloos ja tänapäeval.

Loodusõhtu korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: 766 9293, 518 6747 (Margit Turb).

Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Massaažikoolitusel osalenud naised lahkusid rõõmsate nägudega. Foto: Katrin Aedma

Oktoobri alguses toimus Võrus india pea- ja näomassaaži koolitus. Koolitama oli tulnud indialane Vicky ja tema abikaasa Katrin Aedma. Katrin rääkis teoreetilist osa, selgitas india peamassaaži päritolu, samuti millal seda tegema peaks ja millal teha ei tohiks.

Vicky õpetas eelkõige praktilisi oskusi. Hommikul alustati 10-st ja õppetöö käis kella 18.00-ni. Vahepeal toimusid vitamiinipausid ja kõigil osalejatel oli võimalik uudistada ja osta idamaa.com rändkaupluse imelisi ehteid.

Päev oli pikk ja põnev, kuid ühest päevast oskuste omandamiseks ei piisa. Osalejad said koolitusmaterjali, protsessi spikri ja tunnistuse, et on kursuse läbinud ja võivad oma lähedaste peal praktiseerida. Selleks aga, et igaüks omandaks india pea- ja näomassaaži ICM võtted, tuleb igal ühel tublisti tööd teha, harjutada ICM praktikapäevadel ja videokoolituse abil.

Koolituse tagasiside naiste poolt oli motiveeriv ja praktikapäevad toimuvad oktoobris veel enne seda, kui õpetajad Indiasse sõidavad.

Loe edasi: Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm on Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, TÜ füüsika instituudi ja TÜ Teaduskooli arendatav programm. Otepää Gümnaasium kandideeris programmi tugikooli saamiseks ning 2011/2012 aastal ongi õpilastel võimalik osaleda bioloogia, keemia ja põhikooli füüsika õpikodades.

Õpikodade programmi eesmärgiks on pakkuda 7.-12. klassi õpilastele regulaarseid laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet ja valikkursuseid ning heal tasemel praktilist erialast koolitust õpikodade töös osalevate tugikoolide loodusainete õpetajatele.

Lisaks sellele saavad õpikodade programmis osalevad õpetajad tööjuhendid ja TÜ tunnistused, et vastavaid kursusi ka ise läbi viia. Juhendajateks on Tartu Ülikooli vastava koolituse läbinud loodusteaduslike erialade magistrandid ja doktorandid. Materjalid ja eksperimendivahendid on juhendajatel kaasas.

Üks õpikoda kestab korraga 4 tundi, 8 korda kuni õppeaasta lõpuni. Otepää Gümnaasiumis toimus keemia õpikoda 3.oktoobril, 19.oktoobril toimub põhikooli füüsika ning 8.novembril bioloogia õpikoda. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg

Värska Vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui lapsi – osalema fotovõistlusel. Teema on „Tegus Värska vald“. Oodatud on tööd tegusatest inimestes kodus tööl ja puhkehetkel.

Konkursi eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast ja ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a. konkursitööde hindamisega seotud žürii- ja nende pereliikmed. Võistlusel saab osaleda vaid Värska valla territooriumil tehtud fotodega. Konkurss toimub kahes vanuserühmas: noored, vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud, vanusega alates 18 eluaastast.

Esitatavad tööd võivad olla nii must-valged kui värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga, konkursile esitada töid ainult digitaalselt. Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni 10 tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on 2 (kaks) megabaiti. Loe edasi: Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg