Autor: Erkki Peetsalu

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Foto: amazonensemble.com
Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Plakso Ülo. Foto: Uma Leht

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?
Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu
Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kutsel külastab 11.-13. November 2011 Eestit 22 noortekeskuste esindajat üle Euroopa. Toimumas on Euroopa Noortekeskuste Ühenduse ECYC (European Confederation of Youth Clubs) üldkoosolek.

11. novembril toimus „Eesti noorsootöö päev“ mille vältel tutvuti Eesti noorsootöö ajaloo, praeguse korralduse ja tulevikusuundadega. Toimus vestlusring Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osales Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja Kaisa Orunuk, kes tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel 2008 – 2013 ellu viidavat programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“. Erilist huvi pakkus külalistele eelmisel aastal välja töötatud noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel ja selle kasutamise võimalused.

Päeva raames külastati Euroopa Regionaalfondi rahastusel renoveeritud Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust ning Siimusti Avatud Noortekeskust. Põltsamaal kohtuti Tartu ümbruskonna valdade esindajatega, kes olid seal Tähe Noortekeskuse poolt veetava projekti raames piirkondadele vajalike noorsootöö teenuste teemal arutamas. Siimustis tutvustas Eesti ANK põhjalikumalt oma tegevusi ja tulevikusuundi. Loe edasi: Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

Mardid soovisid Vinni vallale viljaõnne

“Laske Mardil sisse tulla, marti, marti…” Väiksed Vinni valla Mardisandid tulid tantsu ja lauluga Vinni vallavalitsusse, et soovida vanade kommete kohaselt karja- ja viljaõnne. Vallarahvale sooviti tugevat tervist, edenemist igal alal ning samuti ka rõõmsat meelt hallideks sügispäevadeks.

Eesti rahvakalendris on mardipäev üks armastatumaid pühasid. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha. Mardipäev tähistas talve algust ja oli hingedeaja piirtähtpäev. Mardid hakkasid ringi käima hämaruse saabudes.

Vaata videot:

Loe edasi: Mardid soovisid Vinni vallale viljaõnne

NO99 jazzuklubis astuvad üles Ivi Rausi ja Picante

Ivi Rausi. Foto: erakogu
23. novembril kl 21 on hea muusika sõbrad oodatud NO99 jazzuklubisse Cole Porteri õhtule, kus tulevad esitusele ansambli Picante solisti Ivi Rausi kauaaegse lemmiku Cole Porteri kaunid armastuslood ja mõned teised lood, mis muudavad elu ilusaks ja elusaks.

Üles astuvad koos Ivi Rausiga ka Risto Laur – klaver, Tõnis Tüür – kontrabass ja Eno Kollom – trummid. Kindlasti tuleb ka üllatusi. Pilet 4€. See on hää võimalus võtta pealinnas kesknädalal aeg maha ja lihtsalt olla!

Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida, ise seda nautides. Ansambli repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lood. Portugali-, prantsuse- ja inglisekeelsete lugude kõrval esitavad ka emakeelset muusikat.

Parima ettekujutuse Picante kõlapildist saab helinäiteid kuulates või kontserte külastades.

Allikas: Picante

Tartu Kunstikoolis avati Martin Lazarevi fotonäitus

Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.

Allikas: Tartu Kunstikool

Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Foto: Laitserallypark.ee
Sindit külastasid Sindi ja Limbaži ühisprojekti raames kavandatava automudelite juhtraja projekteerijad. Kohtumisel linnapea Marko Žorini, haridus- ja kultuuritööspetsialisti Kadi Kalmusega ning projekti eestipoolse koordinaatori Johannes Metsaga tutvustas projekteerija Jânis Raìe-Raìgis kolme võimalikku juhtraja eskiisprojekti. Projekteerijate poolt disainitud eskiislahendustesse saab veel teha muudatusi ja täiendusi.

Projekteerijad allkirjastasid Sindi Linnavalitsusega lepingu, mille järgi nad kohustuvad selle aasta lõpuks koostama kolm juhtraja projekti, mis oleksid 8 realised, pikkusega 36-40 meetrit ning kus on üks muutuva raadiusega kurv ja üks S kurv. Nende hulgast välitakse välja projekt, mille järgi hakatakse Sindi rada ehitama.

Läti poole esindajad külastasid ka Pärnu mnt 23 asuvaid ruume, kuhu on planeeritud uus Sindi automudelite juhtrada. Teatavasti ehitatakse projekti raames automudelite juhtrajad mõlemasse linna, nii Sinti, kui ka Limbažisse. Loe edasi: Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht
Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond
Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Üle-eestiline väitlussari keskendub rahvastikule

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.

„Väitluse all on kõige olulisemad Eesti rahvastikku puudutavad teemad nagu sündimus, rahvastiku vananemine, ääremaastumine, siseränne, pärimuskultuuri säilitamine ja väljaränne,” rääkis Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor.

„Paljude rahvastikuteemade kohta annab uusi ja värskeid teadmisi aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus. Näiteks saame selle tulemusel teada, kui suur on olnud väljaränne või kui palju meid tegelikult Eestis elab. Väitlussarjaga tahamegi tuua juba praegu nende teemade juurde sisulist arutelu,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kommunikatsioonispetsialist Katerina Danilova.

Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlused erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Loe edasi: Üle-eestiline väitlussari keskendub rahvastikule

Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Kolmapäeval, 09. novembril juhib Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier, ja Märt ei ole tavaline ajakirjanik. Enamik eestimaalasi teab Märti empaatilise moderaatori ja saatejuhina. Ta ei ole piirdunud pelgalt uudiste edastamisega vaid lisab sõnumisse ikka midagi, mis innustab kõnealuse teemaga isiklikult suhtestuma ja julgustab edasi mõtlema.

Aktiivne ja hariv suhtumine ellu andis 2009. aastal põhjuse valida Märt kõige lapsesõbralikumaks Eesti ühiskonnategelaseks. Ometi on üks väike osa sellest samast ühiskonnast Märdi suhtumisest ja tegemistest pigem häiritud. Miks? Olen mitmel korral palunud Märti modereerima avalikke haridusteemalisi arutelusid. Need arutelud on kujunenud sisukaks ja köitvaks. Ometi on paljud poliitikud ennast seal arutelus tundnud kui põrgukatlas. Märt valdab peensusteni demagoogia ning manipuleerimise kunsti, mille taha hulk poliitikuid ennast peita loodavad. Loe edasi: Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Rogosi mõisas tähistatakse isadepäeva

Praegused ja tulevased Haanimaa isad on oodatud Haanja valla perepäevale “Kummardus meie isadele” 12. novembril kell 12.00 Rogosi mõisa. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.

Peale südamlikku osa, soovime jätkata pisikese ideekohvikuga, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool,et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored. Tulijad võiksid võimalusel tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.

Täpsem info: Einike Mõttus, Haanja Kooli hoolekogu aseesimees, tel 58165201

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Pokumaa ürituste kava novembris

Pokurahvas annab teada, et Pokumaal on tulemas tegus novembrikuu ja kõik huvilised – nii väikesed kui suured – jätkuvalt oodatud aktiivselt kaasa lööma.

3.-4. november – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit, millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu elusloodusele ja erinevate taime- ning loomaliikide valmistumisele talveks ja teine pool Pokukojas tutvustatakse läbi E.Valteri loomingu metsaelustikku ja tegeldakse meisterdamisega. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi,millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu metsa kui ökosüsteemi ja metsa ning inimese vaheliste suhete tundmaõppimisele ja teine pool Pokukojas, kus vaadeldakse mida puidust saab ja tutvustatakse metsa rekreatiivseid väärtusi. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR. Loe edasi: Pokumaa ürituste kava novembris

Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub huvilisi 8. novembril Tartus toimuvale Maaelufoorumile 2011 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1). Maaelufoorum 2011 korraldatakse koostöös Eesti Maaülikooliga. Foorumil toimub Eesti maaelu arengu raporti esmaesitlus ja arutelu maaelu arengu poliitika üle aastateks 2014-2020. Loe edasi: Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Tähtraamat oppas

Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.

Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.

Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.

Uma Leht

Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Traktoristide pidu tsiklimeeste paradiisis Sõmerpalus. Foto: Heikki Sal-Saller
Põllumajandustehnika müüja Stokker Agri tutvustas neljapäeval Võrumaal Sõmerpalu Adrenalin Arenal John Deere’i uusi traktoreid ja kombaine. Silma järgi hinnates oli põllumehi tsiklimeeste paradiisi uusi rohelisi traktoreid, kombaine ja haakeriistu kaema tulnud tuhatkond.

Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Loe edasi: Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate. Loe edasi: Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht
Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?
Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Rõuge käsitöö rändab riigikokku

Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.

Rakvere linn liitus innovatiivse veebilahendusega

Rakvere Linnavalitsusel on hea meel teatada, et avasime neljapäeval, 3. novembril uue veebilehe www.rakvere.ee, mis põhineb kohalike omavalitsuste teenusportaalil KOVTP.

Linn ühines uute veebileht kujundades innovatiivse ja areneva teenusportaaliga soovist muuta Rakvere koduleht lihtsamaks, kiiremaks ning töökindlamaks. Uuel veebilehel on arvukalt võimalusi vahendada informatsiooni linna ja kodanike vahel, lisaks uudistele ja teadetele on võimalik suhelda facebookis, foorumis, gallupis, blogis.

Seotus omavalitsuse dokumendihaldusega annab kasutajale esitatud avalduse kohe õige ametniku menetluses ja kiirendab nii asjaajamist. Linn on veebi esilehele koondanud vajaminevad ja enam kasutamist leidvad blanketid ja avaldused. Veebilehele saab sisse logida ID-kaadriga ja mobiil-ID-ga.

Uus Rakvere koduleht on seotud teiste rakendustega, näiteks ühistranspordi infoportaaliga peatus.ee, turismialase infoga puhkaeestis.ee jne. Kodulehe kaardirakendus võimaldab Maa-ameti kaardirakendust kasutades hallata Rakvere linna infot ja teenuseid: näidata kaardil teesulgusid, detailplaneeringuid, soovi korral isegi jooksuradu jmt.

KOVTP lahendus on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuste kättesaadavust omavalitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõiki avalikke teenuseid ühes keskkonnas – seda kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

Hilje Pakkanen

Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 2. novembril algusega kell 18 vanemate kooli kolmandasse tundi, mille peateemaks on hingedeaeg.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Hingedeaeg, mardisandid, laternapidu waldorfkoolis ja -lasteaias – kuidas need on seotud inimeseks kasvamisega. Milliseid hingeelamusi me hilissügisel läbi elame ja lastele pakume. Muinasjutud. Kust leiame jõudu argipäevaks. Rahust ja soojusest, tolerantsusest ja abistamisest / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Laterna valmistamine – näidaku see latern teed kuni jõuluvalguse süttimiseni

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane!

Vanemate kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine tasuta, panus annetuslik. Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi