Erkki Peetsalu

Otepää loodusõhtul astuvad üles Arne Ader ja Armin Mitt

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame nüüd talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.15 oodatakse huvilisi loodusõhtule Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää aedlinn), et Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvedamisel vaadata pilte ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajad Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Margit Turb

Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane! Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.

Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.

11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Tulekul noorteõhtu “Turvaline seks Talvepealinnas”

1. detsembril, rahvusvahelisel AIDSi-päeval, toimub algusega kell 18.00 Otepää Gümnaasiumis rahvusvahelisele AIDSi-päevale pühendatud noorteõhtu “Turvaline seks Talvepealinnas”.

Õhtujuhtideks on Otepää Gümnaasiumi vilistlased Toivo Tammekivi ja Robert Pihelgas. Kell 18.00 saavad kohmakad küsimused tabavad vastused. Dr. Aive Kalinina räägib turvalisest seksist. Vaadatakse õppefilmi „Dr. Zarkovski salatoimikud“.

Kell 19.00 on vaba lava – esinevad tantsugrupp FeelingGood, Otepää Draamaklass, tüdrukuteansambel Charlie, Otepää Gümnaasiumi vilistlane Kärt Anton elektriviiuliga ja paljud teised.

“Idee korraldada rahvusvaheline AIDSi päevale pühendatud noorteõhtu, tekkis juba aasta tagasi,” rääkis Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav. “Noored ise on seda üritust pidanud väga vajalikuks.”

Noorteõhtu korraldavad: Otepää Avatud Noortekeskus, Otepää Gümnaasium, Otepää Kultuurikeskus ja Valgamaa Tervisenõukogu.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

tark maja — Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Sännas tuleb kokku kirjandusklubi

Detsembrikuus alustab tegevust Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi. Kõige esimene kohtumine toimub 9. detsembril kell 19 ja avaürituse teemaks on maailma loomine. Lähtepunktiks on Jaan Kaplinski populaarteaduslik teos “Teispool sinist taevast”. Taevastel radadel juhatavad meid kirjanik/hobi-astronoom Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt.

Kirjandusõhtul avatakse Sänna Kultuurimõisas ka astronoomiliste fotode näitus. Lisaks arutame kirjandusklubi edasist tegevust. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit

Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.

Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.

9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.

„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Verekeskus kutsub verd annetama

Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama

Aravetel toimub Saint-Gobaini väärtushinnangute päev

Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.

Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.

Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.

Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.

Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.

Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.

Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.

Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.

Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Loe edasi: Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

Keilas arutletakse täna waldorflastehoiu loomise üle

Haridus- ja Kultuuriselts Läte kutsub teisipäeval, 22. novembril kell 19.00 Erakooli Läte (Kruusa 23 Keila) arutlema waldorfpedagoogikal tegutseva lastehoiu loomise üle. Soovime teada saada, kas waldorflastehoiu järele on Keila lähiümbruses vajadust ning tuua kokku teemast huvitatud pered. Samuti arutame, millises kohalikus omavalitsuses on vajadus ja valmidus uue lastehoiu sünniks sobivaim.

Ootame kõiki waldorflastehoiu loomisest huvitatud peresid kaasa mõtlema ning kogemusi ja ootusi jagama.
Haridus- ja Kultuurisltsi Läte projekti “Lastehoiu teenuse äriplaani koostamine” rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: Pille Keller, Haridus- ja Kultuuriselts Läte, tel 5193 6673, waldorf.keila@gmail.com

Allikas: www.erakoollate.ee

Talvepealinn Otepää pani lumekahurid tööle

Otepää linnas on tööle hakanud esimesed lumekahurid. Ilm.ee andmetel on Otepääl külmakraade hetkel -4 Cº, ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks samuti veidi külmemat ilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust, millest suurim on Kuutsemägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Otepääl on ka Eesti ainukene avalik mootorsaanikelgurada. Siin saab tegeleda snowtubinguga, uisutamise ja kelgutamisega, võimalik laenutada talvevarustust murdmaasuuskadest kuni tõukekelkudeni välja. Samuti on huvilistel võimalik osaleda aktiivses tegevuses – matkata ja võtta ette huvitavaid retki Otepää ümbruses.

Jõuluaja Otepääl avab Jõulujazz – 25.novembril toimub Otepää Kultuurikeskuses noore Eesti lauljatari Ingrid Lukase kontsert, 5.detsembril saab nautida Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserti “Jah, ma nägin lumevalgust”. Infot Otepää sündmuste kohta saab vaadata www.otepaa.ee

Infot Otepää kohta küsi Otepää Turismiinfost telefonil 766 1200, lahtiolekuajad: T-R 10.00-17.00; L 10.00- 16.00; E,P suletud.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Nädalavahetusel toimus Pärnus keskkoolide väitlemise Eesti meistrivõistluste 1. etapp teemal “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta.” Osales 38 võistkonda, etapi võitis Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ühisvõistkond.

“Väitlemine on intellektuaalne sport, millega tegelemine arendab kiire analüütilise mõtlemise, oma mõtete sõnastamise, avaliku esinemise ja kuulamise oskuseid. Uue õppekava alusel õpetatakse sellest sügisest väitlemist paljudes koolides valikainena või kasutatakse aktiivõppemeetodina teiste ainete tundide raames. Samas on üle Eestis ka üle 600 noore, kellele väitlemine nii palju meeldib, et nad tegelevad sellega ka väljaspool tundi ja kooli. Pärnus kogunenud õpilaste jaoks on väitlemine huviala, nagu mõnel teisel on jalgpall või male,” selgitas Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Sigrid Solnik.

Väitlemises korraldatakse keskkoolidele Eesti meistrivõistluseid 1994. aastast. Osalevad kolmeliikmelised võistkonnad ja Eesti meister selgub kolme etapi kokkuvõttes kevadeks. Igal etapil toimub viis eelvooru, poolfinaalid ja finaal. Kõik väitlused on ühel ja samal teemal, milleks sel korral oli erakondade rahastamispõhimõtete muutmise vajadus. Teema tehakse teatavaks kolm nädalat enne iga etappi, mis jätab õpilastele võimaluse põhjalikult valmistuda. Nädal aega tagasi toimus kõikidele osalejatele ka Allar Jõksi teemaloeng. Loe edasi: Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.

Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.

Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist

Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.

„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Loe edasi: Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Tuntud pendlimees Kalju Paldis korraldab järgmisel nädalavahetusel pendli algõppe kursuse, kus iga huviline saab õppida pendliga töötama.

Kalju Paldise kohaselt on pendel omalaadne mõõteriist, mille abil võib otsida vastuseid oma küsimustele infoväljadest, pendli abil saab ravida oma tervist, samuti purustada vanu mõtteid ja luua enesekindlust oma tegemistele. Inimene oma teadvusega on kasutanud pendlit juba sajandeid. Seda on teinud ka eestlased, kellel on alati olnud huvi, kuidas oma teadmistevälja suurendada.

Kursusel osalejad saavad aimu, milles seisneb edukas pendlitöö? Nutika inimese käes võib see olla nii tööriist kui abivahend, mille abil võib muuta enda maailma terviklikumaks ja luua sideme teadmiste ning oma Kõrgema Mina vahel. Loe edasi: Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Maainemist massa-i halvusta

Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.

Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.

Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.

A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.

Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.

Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta

Tulekul õpituba geelist ja vahast küünalde valmistamiseks

geelküünlad — Geelküünlad. Foto: Vikerkaaresild

24. novembril toimub Tallinnas (Endla 92) õpituba, kus saab tutvuda küünlageeli ja -vaha omadustega ning õppida ise küünlaid valmistama.

Õpitoas saab selgeks erinevad küünlavalmistamise tehnikad ja -võimalused, samuti geeli ja vaha toonimise ning lõhnastamise. Lisaks proovitakse, kuidas kasutada nii geeli kui vaha üheskoos ning uuritakse dekoratiivelementide lisamise erinevaid võimalusi.

Igaüks saab endale kujundada meelepärased küünlad. Kaunistuseks kasutatakse liiva, pärleid, teokarpe, kivikesi jne.

Koolituse maksab 22 EUR, ISIC kaardi omanikud, õpilased ja pensionärid -10%. Koolituse hinnas sisaldub ka kogu tegevuseks vajaminev materjal. Töö käigus valmib 1 geelküünal, 1 vahaküünal. Boonusena üks väike liiva sisse valatud küünal.

Koolitajaks on Helen Orav, kes on õppinud bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Kaitsnud Tartu Ülikoolis doktoritöö hüdrobioloogias ning tema põhitööks on uurida kõike seda, mis meres toimub. Pärast laste sündi tekkis tal üha rohkem küsimusi, mida seljas kanda, mida süüa ja millega tervisehädasid leevendada. See viis õpinguteni Soome UMG Aroomteraapia koolis ning aroomteraapia diplomi ja kutsetunnistuseni. Viimased kaks aastat on ta pidanud Rohelise Vihmavarju ökopoodi ning korraldanud käsitöö-, loodus- ja tervisekoolitusi Rohelise Vihmavarju Hobikojas.

Allikas: Vikerkaaresild

Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast

Täna saab Haapsalus osaleda loengul “Aurafotograafia – põnevaid jäädvustusi energiatest”, mis on mõeldud kõigile avatud meelega inimestele: neile, kel soov vaadata igapäevastest teadmistest ja mõistmistest sügavamale energiate maailma, mis on täis värvilisi üllatusi ja eneseavastamist.

Ei ole kellelegi uudis, et mõtted, tunded ja kogu ümbritsev keskkond meile tugevat mõju avaldavad. Kas oleme aga näinud, kui hämmastaval viisil see energeetilisel tasandil toimub? Milline näeb välja nurkasurutud ja ohtu tunnetava inimese aura või milliseid värve ja mustreid kannab enda energiaväljas äsjaarmunu? Need ja paljud teised märkimisväärsed jäädvustused aurafotograafi igapäevatööst pakuvad meeldejääva kinnituse, et meis kõigis on peidus kordumatu ning väärtuslik olemus, mis ootab kannatlikult avastamist.

Mõneti üllatav, kuid samal ajal ka kinnitust andev on loeng energiaravi erivormidega töötavatele inimestele, sest vaatluse alla võetav ühe inimese näidisraviseansikuur annab ilmekalt aurafotode kaudu vastuse küsimusele, mis siis ikkagi tegelikult meie energiasüsteemis reiki-, kristalliteraapia, meditatsiooni jt samalaadsete teraapiate ajal toimub?

Loe edasi: Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast

Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks

Pirita Vaba Aja Keskuses tuleb nädala pärast, 26. novembril kl 12-14 Alexanderi tehnika loeng, millest tasub osa võtta neil, keda vaevavad selja-, kaela- ja õlavalud, stress, liigeseprobleemid jm tervisehädad. Õpetaja Karin Brown annab tutvustava loengu tasuta.

Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, mille õppimine võimaldab inimesel saada teadlikuks elu jooksul omandatud kahjulikest pingeid tekitavatest harjumustest ning õpetab ühtlasi, kuidas neist hoiduda.

Loeng sisaldab ka praktilist osa. Kaasa võtta joogamatt, natuke raamatuid pea alla panemiseks (umbes 5 cm õhemaid raamatuid). Selga tavalised riided (püksid jalga), soe kampsun ja soojad sokid.

Alexanderi tehnika sai oma nime 19. sajandi lõpus tegutsenud austraalia näitleja Frederick Matthias Alexanderi (1869-1955) järgi. Olles oma karjääri tipus, kaotas F.M. Alexander ootamatult hääle. Arstid ei osanud teda aidata ja nii hakkas ta ise enda keha uurima, avastades seejuures, et hääle kadumise põhjuseks olid valed kehaasendid ja ülepinge terves kehas. Ta avastas, et tal oli kalduvus viia oma pead kuklasse, mistõttu tema kael ja selg olid kokku surutud ja väga pinges. Kümne aasta jooksul töötas Alexander välja tehnika, mille abil on võimalik taastada pea, kaela ja selja omavahelist tasakaalu. Alexander märkas tõsiasja, et keha ja mõtlemist ei saa käsitleda lahus. Samuti leidis ta, et inimeste tervis on palju mõjutatud kehakasutusest. Loe edasi: Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

laulupealinnn — Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3

Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Aasta lapsesõbraks valiti Peeter Kreitzberg ja Toidupank

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti 2011. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Peeter Kreitzberg, kes seisis selle eest, et kõik noored saaksid haritud sõltumata nende elukohast ja majanduslikust seisust. Samuti on Peeter Kreitzberg aastaid aidanud ja toetanud 101 Last Toompeale noortefoorumi toimumist.

„Kreitzbergi jaoks olid kõik lapsed ühtemoodi olulised ning ta ei pidanud paljuks noori alati kuulata ja kaasata sõltumata teemade keerukusest,“ ütles lõppfoorumi peakorraldaja Maris Sild.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Toidupank. Noortefoorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et Toidupank kaasab suurel hulgal vabatahtlikke, kelle abiga viiakse kogutud toit abivajavate pere ja lasteni.

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 20. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Luisk_Ahto — Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma Leht

Haani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.

Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.

Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?
Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.

Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Kolmapäeval, 16.11 kell 17:00-21:00 toimub Liivakella Seminaris (LS) tavapärase esitluse asemel Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokfilmi „Uus Maailm“ vaatamine ja siis arutelu LS metoodikal (loe metoodikast lähemalt allpool). Õhtut modereerib Aivar Haller.

Mis saab siis, kui suurelt ja julgelt unistavad noored otsustavad „normaalse“ maailma sisse luua Uue Maailma? Kuidas suhtestub sellesse „normaalne“ maailm? Millised on võimalused ja ohud nende kahe maailma ühitamisel? Kuidas hoida aastate jooksul elus oma algseid ideaale. Mis saab „ebanormaalsest“, kui „normaalsed“ selle ära või üles ostavad? Kuidas elada nii, et maailm ja ühiskond ei kodustaks loovat kaost? Sellised ja hulk veel avastamata küsimusi ootab vastuseid tuleva kolmapäeva õhtul.

Kui Sa oled (oma hingelt) noor ja tunned kustumatut soovi ümbritsevat maailma pisutki inim- ja omanäolisemaks muuta, siis on selle filmi vaatamine ja ühine arutelu üks harivamaid tegevusi, mida Sa enda ja maailma heaks ette saad võtta. Tule ja arutle koos filmi loojate ja tegelastega, kuidas suuri ideaale hoida ja ellu viia? Kui Sul on noori mõttekaaslasi, keda kaasa kutsuda, siis tee seda!

Filmi vaatamine ja arutelu teemal „Uus Maailm?“ toimub Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12. Alustame kerge suupistega kell 17 ja kinopilt hakkab vilkuma 17:30. Poolteist tundi hiljem järgneb traditsiooniline arutelu, mille võtame kokku kell 21:00. Loe edasi: Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”