Regionaalministeeriumis on valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, rikkudes sellisel viisil 2022. aastal kodu-, metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024. aastal.
Loe edasi: OMANIKE KESKLIIT: VALITSUS TAHAB TEHA RIKKAD RIKKAMAKS JA VAESED VAESEMAKS
Eesti metsad on taganud läbi aegade eestlastele kaitse, aidanud meid läbi kriiside. Tänane metsandus ei ole jätkusuutlik ja välistab metsa erinevate funktsioonide tasakaalustatuse ning kriise stabiliseeriva rolli.
Loe edasi: KODANIKEÜHENDUSED TEEVAD ÜLESKUTSE KODUMETSADE KAITSEKSEile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:
Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.
Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.
Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.
Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.
Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;
Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine – Gea Malin.
Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.
Helena Tiivel
Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 21. novembrist kuni 30. novembrini külastusmängudele.
Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va sümboolse tasu eest õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 20 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui maakonna erinevates valdades.
Ühisnädala Viljandimaa peakorraldaja Jaanika Toome sõnul sobivad sündmused olenevalt toimumise päevast või kellaajast nii kooliõpilastele-õpetajatele, peredele, lastega kodus olevatele vanematele kui ka eakatele. “Valikuid ja võimalusi leida endale sobilik tegevus on seekord eriti suur. Erinevate õpitubade ja abistamise mõte on saada juurde oskusi ja leida läbi põnevate tegevuste uusi sõpru. Üheskoos tegutsemisest sündiv rõõm on jagatud rõõm.”
Loe edasi: Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla
Jõgevamaal pälvisid tänavu tunnustuse:
Parim kodanikuühendus 2013 – Maarja-Magdaleena Maarahva Selts
Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2013 – Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäev “Elu kui muinasjutt”, MTÜ SOKUTURI
Aasta kodanik 2013 – Airi Rütter
Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – OÜ Juta & Kaido
Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – Eckard Klug
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse tunnustus: Sädeinimene 2013 – Evi Treial
USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.
Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.
Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.
Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.
Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Loe edasi: Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks
