Autor: Erkki Peetsalu

Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi. Fotot: ninjaportaal.blogspot.com
Pühapäeval, 12. augustil kell 19.00 saab Otepää kirikus nautida Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind esituses tuntud eesti laule uues seades. Kontsert on üheks osaks Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontserdisarjas „Öö valge on õnn.“

Kontserdisarja korraldaja, Guido Kanguri andmeil on tegemist järjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontserditele “ Kui vari kaob, siis valgus jääb”.

„Kui Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi meie poole pöördusid sooviga korraldada kontserdisari, olin kohe nõus neid aitama,“ ütles Guido Kangur. „Oleme tänaseks esinenud Urvastes ja Pärnus, ootamas on rida kontserte üle Eesti.“ Guido Kanguri sõnul said kontserdikohad valitud just nii, et need ei asuks väga Tallinna lähedal.

„Vokaalsele osale lisaks kõlav puhkpillikvintett muudab kontserdi eriti õrnaks ja kauniks,“ rääkis Guido Kangur. „Sestap sobib see kontsert eriti hästi just kirikutesse ja siseruumidesse, see on kaunis sisekaemuslik muusika.“ Loe edasi: Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Võrus etendub väikestele teatrisõpradele “Naksitrallid”

19. augustil kell 19.00 on kõik väikesed teatrisõbrad oodatud Võru Kandle aeda, kus toimub Eesti Nuku- ja Noorsooteatri etendus „NAKSITRALLID“. Etendus on tasuta.

Naksitrallid on tuntud selle poolest, et nad väärtustavad sõprust ja hoiavad loodust. Selles loos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe rahvale oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad Naksitrallid aga ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.

Autor Eno Raud
Dramatiseerija Ingel Undusk
Lavastajad Katariina Tamm ja Sandra Lange
Kunstnik Kaspar Jancis
Mängivad Sandra Lange, Kaisa Selde, Andres Roosileht ja Tarmo Männard

Allikas: SA Võru Kannel

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Toidus peituvad pestitsiidide jäägid ohustavad enim lapsi, eakaid, lapseootel naisi ning terviseprobleemidega inimesi. Foto: Istockphoto

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep Talimaa
Kolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.

Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.

„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.

Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu.
Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Naised valitsevad maailma ehk teatrielamus Raadilt

Tartus Raadi lennuväljal esietendus Tartu Uue Teatri etendus Ivar Põllu lavastatud “Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”, kuhu saab 10. ja 11. augustil tänu koostööle Eesti Rahva Muuseumiga Vanemuise teatri alumisest parklast 50-kohalise bussiga.

Selle suve kõige pikema nimega lavastus on muusikaline vaatemäng. See räägib mehest, kes on otsustanud maailma ära kaardistada ning on oma uurimisretkel jõudnud maailma serva – orgu, kus elavad ainult naised.

Vaata etenduse treilerit:

Loe edasi: Naised valitsevad maailma ehk teatrielamus Raadilt

Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Pärnumaa kogukonna pärl 2012: Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Pärnumaal esile tõstetud Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda Surju vallast Lähkma külast.

Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekond pälvis tunnustuse tänu kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele. Pere, kus sirgunud neli last, oli Lähkma-Saunametsa külaseltsi loomise üks peamisi algatajaid ning külakeskuse rajamise eestvedajaid RMK endisesse metskonnamajja.

Vahur ja Kadri-Aija töötasid koos paljude teiste külaelanikega aastaid kohalikus Kilingi metskonnas, mis oli olnud külakeskuseks juba tsaariajast peale. Seoses RMK reformidega 2008. aastal see kaotati ning metskonna maja jäi tühjaks ning suurte metsade keskel elavad inimesed kohtusid üha harvemini. Perekond Viik oli peamine initsiaator, et taotleda metskonna hoone Surju vallale külaseltsi tarbeks. Sellest ajast peale on seltsis läbi viidud erinevaid projekte, suurim nendest oli maja renoveerimine. Loe edasi: Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Rosmal oodatakse huvilisi seminarile “Roheline Kool”

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Paljude lapsevanemate ja koolide jaoks on oluline, et tehnikast üleküllastunud infoühiskonnas ei võõranduks lapsed ja noored loodusest. Koolil on oluline roll, kinnistamaks loodusest hoolivat ja loodust tähelepanevat hoiakut ning mõtteviisi. Kuidas aga laiendada looduskasvatust väljaspoole loodusõpetuse tunde? Kuidas kaasata loodusõpetusse ka koolitoit ja koolimaja?

Nendele ja teistele “rohelise kooliga” seotud teemadel jagataksegi Johannese koolis Rosmal kogemusi. Oodatud on koolijuhid, õpetajad, koolide toitlustajad ning lapsevanemad. Seminar toimub ökofestivali raames järgmisel neljapäeval, 17. augustil kell 11.00-17.00 Põlva külje all tegutsevas waldorfkoolis Rosmal.

Päevakava:
Mahe kooli- ja lasteaiatoit kohalikust toorainest
Johannese koolis ja lasteaias Rosmal on Kolme Sõsara Hõrgutised juba terve aasta pakkunud lastele tervislikku koolitoitu, mille valmistamisel eelistatkse mahedat ja kohalikku toorainet.
Jagatakse kogemusi:
-kuidas teha koolilastele tervislikku toitu nii, et kõik ära süüakse?
-kust saada koolitoidu nõuetele vastavaid mahetoiduretsepte?
-kui mahe ikkagi saab tänapäeval koolitoit olla?
-kui palju kallimaks läheb mahe koolitoit?
Loe edasi: Rosmal oodatakse huvilisi seminarile “Roheline Kool”

Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

16.–17.08 toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670302).

Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.
Teemad: Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.

Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine.
Lektorid: Kaja Hiie – täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1998. aastast metsanduslikke erialaained, PKHK kutseõpetaja;
Marje Kask – täiskasvanute koolitamise kogemused 1999. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1995.aastast metsanduslikke erialaaineid;
Taivo Lehesmets – on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia metsandusteaduskonna ja töötanud üle 20 aasta Kõpu metskonna metsaülemana;
Aarne Õismaa -täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab saeõpetust, palkehitiste valmistamist, juhendab praktikaid;
Väino Lill – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1985. aastal metsanduse eriala, metsanduse insener, PKHK jahinduse kutseõpetaja;
Ivi Hiie – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1993. aastal metsanduse eriala, Tihemetsa metskonna abimetsaülem.
Grupp: 12 inimest.
Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.
Loe edasi: Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge

Tõnis Mägi. Foto: et.wikipedia.org
Eesti klounipaari Piip ja Tuut kirju suvi lennutas neid edukalt India teatriturneelt otse Suurele Munamäele, kus nad astuvad üles oma parimate etendustega ja on soojendusartistideks Tõnis Mäe kontserdile.

Möödunud nädalal naasid Piip ja Tuut teatrifestivalilt Indiast, kus andsid 4 ülimenukat etendust täissaalidele Ranga Shankara teatris Bangalores. Etendust „Piip ja Tuut Kontserdil“ käis vaatamas üle 1200 inimese. Iga etenduse lõppedes vastasime ka publiku uudishimulikele küsimustele ja rääkisime „tohutult suurest“ riigist Euroopas, kust me pärit oleme.

„Olime otsekui kultuurisaadikud – esiteks naerutasime neid veidi ja seejärel tutvustasime Eestist ning nüüd nad arvavadki, et see on üks rõõmus koht seal kaugel põhjas“, kirjeldavad oma emotsioone Haide Männamäe ja Toomas Tross. Piip ja Tuut teatrireisi Indiasse toetas Eesti Saatkond Indias, Kultuuriministeerium ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

TÕNIS MÄGI – ESMAKORDSELT MUNAMÄEL

Selle nädala lõpus 11. ja 12. augustil esinevad Piip ja Tuut Suurel Munamäel kahe etendusega: „Piip ja Tuut Tipp-Topp“, mis koosneb parimatest paladest klounietendustest ja rahvusvaheliselt laineid löönud etendusega „Piip ja Tuut Kontserdil“, mis on omakorda soojendusetenduseks Tõnis Mäe kontserdile samas Munamäe vabaõhulaval. Loe edasi: Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge

Viljandi muuseumis avatakse Valve Alamaa käsitöö näitus

Laupäeval, 11. augustil kell 12 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Valve Alamaa tikitud tekid”. Näitusega tähistatakse tuntud käsitöökunstniku 80. juubelit. Eksponeerimisel on Alamaa viimaste aastate tööd – imelised tikitud tekid, vestid, seelikud jm.

Valve Alamaa ja Viljandi muuseumi koostöö algas 1972. aastal, kui meister võttis enda hooleks muuseumi käsitööringi juhendamise. Alates 1977. aastast kuni tänaseni juhendab ta ka Uue-Kariste käsitööringi. Teenete eest rahvusliku käsitöö esindajana pälvis Alamaa 1998. aastal Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli ning 2002. aastal pärjati ta esemelist rahvakultuuri väärtustava auhinna Eesti Pärandihoidja tiitliga.

Muuseum on avatud augustis iga päev kell 11-18. Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2012.

Lisateave: Liina Roht, http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=news&id=256

Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

1. Tartu Rulluisusprint. Foto: Kaimo Puniste
Laupäeval, 11. augustil toimub 2. Tartu Rulluisusprint, kus 500 m pikkusel rajal võtavad mõõtu nii harrastajad kui rulluisutipud viiest erinevast riigist. 9. augusti seisuga on starti tulemas 42 sprinterit Lätist, Valgevenest, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Eestist.

Võidu nimel asuvad võistlustulle Eesti rulluisueliiti kuuluvad rulluisutajad, kelle seas eelmise aasta naiste arvestuse teise koha omanik Enel Kõrva, kes on võidusoovi kinnitanud. Stardijoonel on ka 1. Tartu Rulluisusprindi teise koha omanik Kert Keskpaik, kolmanda koha saavutanud Jaan Saks, eelmise aasta neljas Danila Ruusu ning samuti eelmise aasta viies mees Lauri Koort, kelle sooviks on sellel aastal kohta parandada.

Kuid sprindivõistlus pole mõeldud vaid tippudele – osaleda võivad kõik, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Loe edasi: Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise programm Püssapalu kruusamaardlasse kavandatavate Nogopalu VI ja Nogopalu VII karjäärides kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Kavandatava tegevuse eesmärk on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja -kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. KMH programmi avalik arutelu toimub 14.08.2012 kell 17.00 Rõuge vallamajas.

Taotletava Nogopalu VI mäeeraldise pindala on suurus on 5,10 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehitusliiva ja kruusa kaevandamine, varu suurus 199,1 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³, taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat. Arendaja on Aktsiaselts Eesti Teed (Vallikraavi 4, 44306 Rakvere, kontaktisik: Enn Jänes; 5054081; info@eestiteed.eu.

Nogopalu VII karjääri mäeeraldise pindala on 5,70 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine, varu suurus 508 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 30 tuh m3, taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat. Loe edasi: Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Osale nahkhiireööl Räpinas Sillapää lossis

Foto: piusa.ee
Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis Nahkhiireöö, mille raames näitab nahkhiirtest pilte ja räägib Triinu Tõrv.

Nahkhiireööd alustame teoreetilise osaga, vaatame pilte ja räägime nahkhiirejuttu. Peale päikeseloojangut jalutame pargis ning tutvume nahikutega lähemalt. Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse.

Triinu Tõrv on Tallinna Ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige.

Keskkonnaõhtu korraldaja on Keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised oodatud. Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Gerd Kanter pärast medaliheidet Londonis. Foto: zimbio.com
Kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis teisipäeva õhtul Londoni olümpiamängudel pronksmedali, sai eile õhtul medali kaela. Palju õnne Gerdile ja kogu Eesti rahvale!

2008. aasta Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter võitis Londonis toimuvatel XXX suveolümpiamängudel kettaheites pronksmedali. Väga hea seeria teinud Kanteri parimaks ning pronksmedali vääriliseks oli tema viies katse – 68.03.
Kuldmedali võitis sakslane Robert Harting 24 cm pikema heitega – 68.27, ning teine oli iraanlane Ehsan Hadadi 68.18-ga.

Kettaheite lõplik järjestus:
1. Robert Harting GER 68.27
2. Ehsan Hadadi IRN 68.18
3. Gerd Kanter EST 68.03
4. Virgilijus Alekna LTU 67.38
5. Piotr Malachowski POL 67.19
6. Martin Wierig GER 65.85
7. Jennifer Frank Casanas ESP 65.56
8. Vikas Gowda Shive Gowda IND 64.79 Loe edasi: Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

15.–16. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Ravimtaimede korjamine ja kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670305).

Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Sissejuhatus ravimtaimedesse; ravimtaimede tundmine; ravimtaimede tundmine looduses; ravimtaimede kasvu ja korjamiskohtade valik; loodushoid ja ravimtaimede korjamine ning turustamine; ravimtaimede korjamine looduses; ravimtaimede kuivatamine; ravimtaimede pakendamine, etikettimine; turustamise nõuded ja kanalid; mahetoode; ravimtaimede kasutamine esmaabis ja toidu maitselisandina.

Lektor: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus.
Grupp: 12 inimest.

Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.

22.–23. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsamarjakasvatus“ (viitenumber taotlusel 111011670305). Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Koolitus toimub esimesel päeval Tihemetsas (Peahoone tee 2) ja teisel päeval Marjasoo talus Tartumaal. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Metsamarjade iseloomustus; metsamarjade kasvatamise tehnoloogiad; metsamarjade paljundamine, metsamarjade nõuded kasvutingimuste suhtes; mahekasvatus; metsamarjade koristamise nõuded; marjade säilitamise viisid ja tingimused; õppekäik: Marjasoo talus Tartumaal Rannu vald (jõhvika ja mustika kasvatamine). Praktiline tegevus: Kasvatustehnoloogiaga tutvumine, sordid ja praktilised hooldusvõtted istandikus.

Lektorid: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus;
Toomas Jaadla – Marjasoo talu omanik, metsamarja kasvatus. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõppe praktika juhendaja aastast 2007. Loe edasi: Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

Valgamaal tunnustati Pille ja Indrek Valneri perekonda

Valgamaa kogukonna pärl 2012: Pille ja Indrek Valneri pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Valgamaal esile tõstetud Pille ja Indrek Valneri perekonda Helme vallast Taagepera külast.

Pille ja Indrek Valneri perekond pälvis tunnustuse tänu panustamisele kogukonda ning koostöö hoogustamisele maakonna külade vahel. Taagepera küla, kus Pille ja Indek Valner koos oma kahe tütrega elavad, on üks aktiivsemaid maakonnas. Koos tehakse käsitööd ja korraldatakse spordiüritusi, koolitusi jm üritusi, mis sünnivad vabast tahtest ja erinevate projektide toel.

Perekond Valnerit võib pidada igati selle kogukonna hingeks, sest nad on käimalükkajaks paljudele vahvatele ettevõtmistele. Pereisa Indrek kuulub külaseltsi juhatusse, on aktiivne jahimees ja Valgamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, kus oma kindla sõna ja teoga aitab koostööd arendada kogu maakonna külade vahel.

Pereema Pille töötab raamatupidajana, tema kätte on usaldatud ka külaseltsi arvepidamine ja projektitaotluste kokkupanek. Tütred on kooli ja töö kõrvalt leidnud samuti aega nii kaasalöömiseks kui noorteprojektide algatamiseks. Koostegemise rõõmust annab tunnistust seegi, et mõlemad tüdrukud on isa eeskujul läbinud jahikoolituse. Perekond Valner hoiab üksteist, oma kodu, oma küla ning teeb kõik selleks, et elu väikeses maakohas oleks elamisväärne ja huvitav.

Rohkem infot aadressil www.kylaelu.ee.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Augustis leiab aset esimene toortoidufestival

Foto: toortoidufestival.info
18. augustil kogunevad Harjumaal Saue vallas Tuula külas Elja Tarkusteaias, väga lõõgastavas ja armastavas keskkonnas, kõik toortoiduhuvilised, et pidada maha üks põnev ettevõtmine – esimene Toortoidufestival, kus ollakse rõõmsad, kuulatakse huvitavaid loenguid, tehakse süüa ja vahetatakse retsepte ning nauditakse mõnusat seltskonda.

Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles:
Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/
Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/
Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601
Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/
Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com

Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/

Allikas: Toortoidufestival.info

Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Brasiilia kitarrivirtuoos ja Amazon Ensemble’i liige Eduardo Agni õpetada pühasid rituaaltantse kogu maailmast laupäeval, 28. juulil kell 15:00-18:30 Tallinnas Joogaruumis, Ristiku 10.

Workshop keskendub tantsule ja kreatiivsele liikumisele kui ühele meditatsiooni ja enesearengu vormile, tantsimise käigus tegeletakse hingamise ja energia katalüseerimisega. Ringtantsudesse on koondatud aastatuhandeid vanu tantse eri kultuuridest – Kreeka, Iisraeli, Boliivia, Brasiilia, Rumeenia, Venemaa, Iiirimaa, Inglismaa, Šotimaa jt, mis sisaldavad müstilist sümbolismi ja ülendavat väge.

Workshopi viib läbi EDUARDO AGNI – eestlastele juba läbi AMAZON ENSEMBLE kontsertide tuttav Brasiilia muusik ja helilooja, kes on komponeerinud heliteoseid ka tantsulavastustele, dokumentaalfilmidele, teatrietendustele ja televisioonile ning töötanud muusikalise juhina mitme tantsukompanii heaks (näiteks mainekas Balé da Cidade de São Paulo). Brasiilia valitsuse kutsel veetis ta aastaid Amazonase vihmametsas, aidates kohalikel hõimudel talletada ja säilitada oma pärimusmuusikat ja -tantse. Loe edasi: Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee
1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant