Erkki Peetsalu

Oktoobris peetakse juba kolmas Uma Mekk

MTÜ Võrumaa Partneluskogu eestvedamisel toimub 13. oktoobril kell 10.00-16.00 Võru Spordikeskuses (Räpina mnt 3A) UMA MEKK III SUURLAAT.

Laadale on oodatud kauplejad, kellel kaubaks Võrumaal ja selle lähiümbruses kasvatatud aedviljad, puuviljad, köögiviljad jms., Võrumaale omased toidukaubad sh. küpsetised, hoidised, piimatooted, lihatooted, maiustused. Sel aastal laiendatud kaubavalik köögis toimetamiseks vajalike kaupade osas. Kauplema ootame ka neid, kel müügiks toiduvalmistamiseks vajalik kohalik käsitöö sh.nõud, tekstiil jms.

UMA MEKK laada korraldamist toetab Maaelu Arengukava 2007-2013 Leader meede. Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.

Allikas: Anneli Ott, Võrumaa Partnerluskogu

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

sygis2012 — Sügisnäitus võlub värvikirevusega. Foto: Räpina Aianduskool

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembril, K ja N kl 10-17, R kl 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.

Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha leiab igaüks. Seened, samblad ja samblikud, puu-, juur- ja köögiviljad… Loomulikult ikka “nunnud” ka. Lisaks on võimalik vastus saada küsimusele, millega tegelevad õigupoolest maastikuehitajad ning nautida floristika eriala õppurite poolt ehitud pulmalauda. Veelgi enam – kuna pildistada saab tänapäeval juba enam-vähem iga asjaga, siis on koha peal võimalik laenutada loori ning endast pulmalaua-pruudi pilte teha. Peigmehi tänavu veel ei laenutata…

Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil 2012 avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.

Allikas: Ulvi Mustmaa, RAK täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja

Tulekul säästva arengu foorum

Kolmapäeval, 3. oktoobril 2012 algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses säästva arengu foorum, mis kannab nime „Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis“.

Järjest enam räägitakse kogu maailmas rohelisest majandusest kui valitsevast tuleviku majandusest – see on vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoid liku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlik majandus. Globaalsed kriisid ja muutused tingivad selle, et majanduse areng saab toimuda ainult siis, kui loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, on jätkuvalt tagatud nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Vastu võeti ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada (The Future We Want). Eesti delegatsiooni juhina rõhutas välisminister Urmas Paet, et jätkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Tarbijate ja tootjate teadlikkust on vaja suurendada ning energiamajanduses, tööstuses, põllumajanduses ja transpordis peame enam kasutama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid. Samuti viitas ta, et Eestis rakendatud uuenduslikud e-lahendused aitavad arengut tõhustada nii kodus kui mujal maailmas.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt?

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldab nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mis toimub juba kuuendat korda. Seekordse foorumi peamiseks sihtrühmaks on ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis. Loe edasi: Tulekul säästva arengu foorum

Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda

Läänemaa kogukonna pärl 2012_Lea ja Urmas Lai pere — Läänemaa kogukonna pärl – Lea ja Urmas Lai pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Läänemaal esile tõstetud Lea ja Urmas Lai perekonda Risti vallast.

Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.

Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

“Põlvkondade lugu” ootab Rõuge rahvast osalema

Armsad vanavanemad, vanemad, lapsed ja lapselapsed. Kas olete vahel mõelnud kui vähe on meil aega rääkida üksteisega, jagada mälestusi ja kogemusi, rääkida sellest, kus on meie juured ja kes on meie esivanemad? Kindlasti oleme leidnud, et seda aega on olnud nii vähe.

2012.aasta on maailmas põlvkondadevahelise solidaarsuse ja väärikalt vananemise aasta. Rõuge Avatud Noortekeskus kutsub vanavanemaid koos lastelaste või vanemaid koos laste või kui kui koos ei ole võimalik, siis tulla üksi, et osaleda kolmekuulises projektis, mille jooksul teha üheskoos palju põnevat.

Esimene kokkusaamine on noortekeskuses laupäeval, 29.septembril kell 14:00. Kolme tegevuskuu jooksul on kavas kirja panna iga osaleva vanema või vanavanema elulugu, koguda eluloost pilte, korraldada õpituba, kus saab tutvustada seda, mida osatakse ja jagada seda noorematele (pasteeti valmistada, heegeldada jms) või vastupidi, õppida üheskoos sugupuud uurima, teeme üheskoos ekskursiooni osalejate lapsepõlvemaadele.

Kuhu me täpselt sõidame, selgub just sellest, kes on tulnud meiega oma lugu jagama ja kui kaugel on igaühe lapsepõlvemaa ja kodutalu või kodutalu koht. Sõidu marsruudi paneme kokku ühiselt. Jõuluajaks paneme üles näituse kogutud lugudest, kogemustest ja fotodest.

Kohtume Mihklipäeval, 29.septembril Rõuge Noortekeskuses. Kui on raskusi transpordiga, siis helistage ja leiame lahenduse.

Tegevused, väljasõidud, materjalid on tasuta. Toetab Võru Maavalitsus läbi Avatud Noortekeskuste toetusprogrammi ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Info: Kerli Kõiv tel 53403309, email: kerli500@gmail.com

Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu astuvad kuulajate ette 13.-16. detsembrini üle Eesti. Ainulaadsed kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Laval esmakordselt kõik koos kohtuvad artistid pakuvad kindlasti suurepärast ja meeleolukat jõulumuusikat ning toovad kuulajateni ka isiklikud lemmikud.

“Minu arvates on Noorkuu mehed ühed vahvamad tegijad meie maastikul ning ma olen täitsa kindel, et meil koostöö nii Noorkuuga kui Otiga väga hästi õnnestub, seda enam, et me polegi nö. ühiselt koos laval olnud”, ütleb Ivo Linna.

“Ivo Linna on üks minu eeskujudest ning mul on suur au ja rõõm kohtuda temaga jõuluturneel”, ütleb Ott Lepland.

“Teeme maksimumi nii solistide saatmisel kui iseseisvalt ning meile on suur väljakutse esineda koos Ivo ja Otiga korraga ühisel laval”, räägib Martti Meumers Noorkuust.

Suurema osa kontserdi repertuaarist moodustab jõulumuusika, kuid kindlasti leiavad koha kavas ka solistide erisoovid.

Ivo Linna seostub paljudele inimestele eelkõige ansambli “Rock Hotel” solistina ja laulva revolutsiooni aegadest selliste lugudega nagu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” või “Sind surmani” kui alati ja läbinisti Eesti Mehena. Kindlasti on Ivo üks meie muusikamaastiku lemmikuid, kes on lisaks kõigele muule kaasa löönud ka telesaates “Tarkade klubis” või tegelenud lastele viktoriinivõistluste korraldamisega. Loe edasi: Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012_Lea ja Heikki Ylöneni pere — Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Loe edasi: Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

Kõikidel noortel vanuses 7-26 on võimalus osaleda Tallinna Noorsootöö keskuse korraldataval noortefilmide konkursil „Filmid õue“. Filmide saatmise tähtaeg on 21. september 2012.

Konkursile oodatakse osalema filme teemal noorte vaba aeg ja hobid. Parimaid filme näidatakse septembrikuu jooksul erinevates noortekeskuste juures toimuvatel välikino üritustel. Esitamisele tulevad ka erineva sisuga maailmahariduslikud, Tallinna Ülikooli Balti Filmi– ja Meediakooli tudengite filmid ning noortefilmid.

Filmi pikkus peab jääma vahemikku 3-15 minutit, kuid oodatud on ka kõik need filmid, mis on juba valminud. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka grupiga Filmid tuleb toimetada plaadil või mälupulgal Vabaduse väljakul asuvasse Tallinna noorte infokeskusesse või Järve noortekeskusesse (Alajaama 1) hiljemalt 21.septembril 2012 aastal. Samuti võib filme esitada interneti kaudu, saates selleks link e-mailile jarvenk@gmail.com.
Loe edasi: Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?

Impeeriumi lõpp
Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid
Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Laupäeval sea sammud Uue Maailma Tänavafestivalile

Ka sel aastal on septembri esimesel nädalavahetusel tulemas Uue Maailma Tänavafestival, mis sel korral kannab nime “Elu pole kunst”. Nii Uue Maailma Seltsi sõbrad ja tuttavad kui kõik teised huvilised on oodatud sel laupäeval ja pühapäeval, 1.-2. septembril Tallinna kesklinna, täpsemalt Uue Maailma kvartalisse, et osa saada juba legendaarseks kujunenud tänavafestivalist.

Festival algab rattaparaadiga kell 12.00 Uue Maailma platsilt, seega ratas kaasa ja paraadile. Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Tegelikult on üsna kindel, et midagi ikka muutub. Aga kõike seda antakse teada Uue Maailma festivaliraadio vahendusel, seega 1.-2. septembril kõik raadiod sagedusele 92,4.

Kava asub siin: http://www.uusmaailm.ee/cmtls/7173

Järelpeole saab minna Hoovi. Loe Uue Maailma tänavafestivali afteka kohta siit
https://www.facebook.com/events/398985436821241/

Allikas: Uue Maailma Selts

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Meie lasteaias töötab Heli. Töötab ei ole päris õige sõna, kõik meie kasvatajad lihtsalt ON lasteaias ja loovad laste jaoks ruumi, kus lapsed saavad teha laste kõige tähtsamat tööd – mängida. Kasvatajatel on laste mängu kõrval käed-jalad suurte inimeste toimetusi täis, et lapsed saaksid neid kõrvalt kogeda ja hiljem mängudes jäljendada. Nii on ka Heli: küpsetab ja koristab, õmbleb ja meisterdab, manitseb, lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu teised kasvatajadki.

Ometi valisid Rosma Haridusseltsi õpetajad Aasta Õpetaja kandidaadiks endi seast välja just Heli Kudu. Põhjus on lihtne: kuigi Heli näeb oma nääpsukese keha ja heleblondi peaga päris plikaohtu välja, on ta tegelikult juba küpses keskeas naisterahvas ning tema kogemustepagas nii ema, kooli lapsevanema, õpetaja kui kasvatajana nii suur, et Heli on seda aastaid lahkelt jaganud ka väljapoole. Heli on lapse kasvamise ja kasvatamise tarkust jaganud Rosma lasteaias, Rosma Haridusseltsi Vanemate Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika Seminaris, Võrus Terve Pere Kooli loengutel, teistes koolides ja lasteaedades. Ta on kaasa aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel Tartu Ülikooli juures.

Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga alanud koostöö oli nii viljakas, et Võrus otsitakse uue waldorflasteaia ruume. See tõestab, et lisaks igapäevatööle oskab Heli oma tööd mõtestada, talle meeldib lugeda ja uurida ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted võivad Heli sedavõrd vaimustada, et ta lausa kibeleb neid edasi andma! Loe edasi: Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Rõuges korraldatakse koduaiasaaduste sügislaat

Rõuges Rahvamaja esisel platsil toimub laupäeval, 8. septembril algusega kell 9.00 koduaiasaaduste laat, kuhu on oodatud kõik nii ostma kui müüma.

Laadale müüma saavad tulla kõik, põhirõhk on asetatud koduaia saadustele-hoidised, marjad, seened, juurikad jne.Ootame ka koduleiba-saia, küpsetisi, nii magusat kui soolast.Müüja võtab ise kaasa lauakese, kui ilm pole kiita, siis ka varjualuse. Laat toimub seenenädala lõpetuseks (info seenenädala kohta www.viitinalhk.ee). Kohamaksu pole.

Info: Maire Meldre, 53804971

Mälestusmiiting Rakvere Vabadussõja ausamba juures

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.

Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.

Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.

Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tulekul Avatud Ühiskonna Foorum

18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.

Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).

Allikas: Avatud Eesti Fond

Anneta vanu asju Karula rahvuspargi keskuse näituse jaoks

karula rp — Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.

Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.

Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.

Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee

Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja

Hommikune pikapäevarühm pakub lahenduse teise vahetuse algklassilaste vanematele

Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.

Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.

Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.

Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.

Allikas: MTÜ Vivendi, www.vivendi.ee

Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.

Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.

Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.

Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Tartus Tõnissoni aias toimub täna mahepäev

Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.

Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:

15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.

Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Agu Hollo_foto Maavald.ee — Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Saaremaal peetakse laupäeval lõbusat laadapäeva

Teist aastat järjest on 18. augustil kell 12.00 toimumas Saaremaal Kaarma vallas Randvere mõisapargis lõbus laadapäev.
Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel “Ergud”, ning päeva peaesineja on Uku Suviste, ning lastelegi jätkub tegevust. Toimuvad ka töötoad.

Lisaks loterii-allegri, millele on lahked firmad oma õla alla pannud, nende seas. Grand Rose Spa, Club Diva, Turuköök ja Felur Sprenk, Würth, Bauhof, Sporrong, Saaremaa Lihatööstus. Päeva juhib Aare Laine. Ürituse leiab ka Facebookist.

Kõik kes soovivad tulla veel müüma siis on see võimalus täitsa olemas, võtke aga julgesti meiega ühendust Piret 5089 229; Sulve 53417 017 või
Hanna 53933 252.

Allikas: Hanna Vanem, Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126