Erkki Peetsalu

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Anna hääl konkursil „Võro liina tego 2012“

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini 2013. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2012, ettevõte 2012, ettevõtja 2012, mittetulundusühing 2012, uus tulija 2012, kultuuritegelane 2012, sporditegelane 2012, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2012, tegija 2012, aasta noor 2012 ja heategija 2012. Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-postile marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2012“ kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Allikas: Võru Linnavalitsus

Rõuges tuleb koolitus targast treenimisest

Rõuge Tervisespordi Ümarlaud ja Võrumaa Spordiliit annavad teada, et laupäeval, 12. jaanuaril algusega kell 11 toimub Rõuge Põhikoolis koolitus “Tark treenimine hea tervise huvides”, mille viib läbi tunnustatud teadlane Kristjan Port.

Kuulda saab lugusid inimese organismi iseärasustest ja pürgimustest tervise otsingutel. Käsitlemisele tulevad eksirännakud seoses toidu, kehakaalu ja kehalise treeninguga. Kasulik nii tervisespordiga alustajale, tegev sportlastele kui ka treeneritele.

Krisjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, Eesti Antidopingu Sihtasutuse nõukogu liige ja Raadio 2 saatejuht.

Koolitusele vajalik eelregistreerimine 10. jaanuariks – karel.saarna@gmail.com, tel 5560 3989. Koolitus toimub projekti “Tervist edendav kogukond” raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel ning on osalejatele tasuta.

Allikas: Karel Saarna

Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.

Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.

Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.

Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.

Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.

Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.

Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.

Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.

Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.

Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Mahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.

Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.

Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.

Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.

Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.

Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

mahetoit — Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks

Valjala teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 20.32. Foto: Maanteeamet

Maanteeamet andis hoiatuse, et 25. detsembri, esimese jõulupüha hommikuks prognoositakse Lääne-Eesti saartelt algavat uut lume- ja lörtsisadu, mis läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab Lääne- ja Lõuna-Eestis kiirelt tõusma ning teedele tekib jäide. Ettevaatust muutlikes ilmaoludes!

Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.

Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.

Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.

Allikas: Maanteeamet

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

jõulusokk — Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõuluvanad jagasid Haapsalus pühadeaja nippe

Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.

Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.

Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Tuli opereerida

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?

Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.

Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.

Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.

Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.

Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.

Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?

Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.

Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

mahetalude saade — Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Viikingitekülas tulekul kogukondade teemaline infopäev

5. detsembril kell 10:30-15:30 toimub Harjumaal, Viikingite külas avalik infopäev kogukonna teemal “Mis on kogukond ja kuidas muuta oma küla või ühenduse tegevus kogukondlikumaks?”.

Sündmus on mõeldud vabaühenduste ja külakogukondade liikmetele ja eestvedajatele ning on tasuta. Infopäeva raames tutvustame teoorias ja praktikas kogukondlikku liikumist Eestis ja rahvusvaheliselt; kogukonna neli tahku (kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik) ja Gaia Haridusprogrammi kui kogukondliku eluviisi õppesüsteemi.

Juhendajad: Toomas Trapido, Aale-Triinu Sonn ja Ave Oit. Ajakava ja registreerumise info:
http://lilleoru.ee/?module=news&id=5493&set_design=2

Eelinfona ka, et jaanuaris toimub sama infopäev uuesti, siis tõenäoliselt nädalavahetusel ja elustiilikeskus Harmoonikumis Viimsi vallas.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee

Perretohtri – maa suul

Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.

«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»

Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»

Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.

Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses.

Maausku tohtri
Reva Krista jutust tulõ vällä, et tä om maa- ja mõtsausku: soovitas ravialotsilõ innekõkkõ luudusõst peri ruuhi, apteegiruuhist hindas vanno ja läbiproovituid, mitte firmadõ päähämääritüid kallit vahtsit. «Ma olõ kuusõtõrvaga pall’u inemiisi avitanu. Om häste tüütänü, ku omma mädädse haava ja põlõtigu,» seletäs tohtri. «Olõ esi tuud kor’anu ja mõnõ ravialodsõ omma kah lännü otsma. Ku mõtsa läät, sis iks saat.» Loe edasi: Perretohtri – maa suul

Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Ani pere — Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt. Foto: Uma Leht

Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt om tuud miilt, et maa ja maaelo läävä hinda, a maal toimõtulõmisõs piät inemisel olõma tark pää, uma maa ja uma ettevõtõ. Nuu perämädse piät vanõmba umilõ latsilõ andma.

«Tuu loosung om võlss: noorõ, tulkõ maalõ! Piässi olõma: vanõmba, toogõ noorõ maalõ! Ku tahat nuuri maa külge köütä, sis piät olõma vundament – nuur pere saa uma eloga maal pääle naada sis, ku vanõmba omma abis,» põrotas Ani Friedel (61), kiä pidä naasõ Üllega (56) vana Võromaa veerekese pääl Valgjärvel väikeist saekaadrit.

Perefirmat OÜ Fripuit, miä and paiklikõlõ inemiisile tüüd ja tugõ kultuuriello, om üle võtman poig Marko (29). «Mi välläkoolitõt poig esi kai, et ku tä järepidevüst edesi ei vii, sis häös mi värk siin är,» kõnõlõs Friedel, kink kats tütärd eläse muial. «Ku mul kõik latsõ är läävä, ma koolõ är ja omgi kõik!»

Ani Marko opsõ kihäkultuuri ja päält lõpõtamist võtt’ ette mõtsatüüstüse opmisõ maaülikoolin. Täl om naanõ ja kats poiga, pere eläs Krüüdnerin – Valgjärvelt kümme minotit sõita.

Et poig saasi iks elojõulidsõ firma üle võtta, tuu härgütäs vanõmbit vaiva nägemä. Opnu agronoomi teivä uma puuettevõttõ kõrraga päält kolhoosi lakjaminekit. Ani perrel om umma mõtsa 60-70 hektäri ümbre, a suurõmba jao puumatõrjaalist nä ostva kokko.

«Sortõ om meil pall’o. Ku õnnõ saematõrjaali tuuta, sis sügüse om kõrraga hädä: ehitüse saisva ja tuud kiäki ei osta,» kõnõlõs Friedel. «Hööveldämi, kuivatami, löömi esi alussit kokko ja teemi euroalussidõ tegijile saematõrjaali. Ku raha lõhn om õhun, sis käü tüü puulpäävä-pühäpäävä kah, poig vaihõpääl nurisõs tuu pääle…» Loe edasi: Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Kihlkunna-päkädsimaa Mõnistõn

Mõnistõ muusõum kuts latsi 6.-9. jõulukuul päkädsimaalõ, muusõumi-päkädsi kõnõlõsõ timahava vana Võromaa katsast kihlkunnast.

«Olõmi innembi tennü tutvas nii soomõugri ku naabri-rahvidõ kombiid, a umma vanna Võrumaad viil tutvustanu ei olõ,» kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Vana Võrumaa egä kihlkund om ummamuudu põnnõv. Otsimi vannu legende ja püvvämi noid läbi aoluu tutvusta.»

Tulviste Hele selet’, et Rõugõ kihlkunnan om Paganamaa ja puutüümeistri, Vahtsõliina kihlkunnan kants, Põlva kihlkund om kõva linakasvatusmaa. «Räpinä kihlkund om külgepite vasta Lämmindjärve ja tuust kandist omma kalamiihiga köüdedü as’a,» ütel’ Tulviste Hele. «Kanepi kihlkunnan om olnu kõva laulurahvas, Urvastõ kihlkunnast omma üles kirutõdu Pühäjõõ- ja pikselegendi, Karula kant om väega pall’u aastit olnu nõiduga köüdet, eläs sääl jo Kaika Laine, inne tuud olli Suri ja muu as’amehe. Lõpõtusõs tulõmi tagasi Mõnistõlõ ja Harglõ kihlkunda, noidõ legendi tulõva kõgõ otsa.»

Päkädsimaa tähendäs paari-kolmõ tunni aoluulist-mängulist aigu muusõumirahvaga. Ku Võrumaa latsõ tulõva, sis näidega kõnõldas iks võru keelen. Mõnistõ muusõum kõrraldas päkädsimaad 16. aastat.

Harju Ülle, Uma Leht

Saa oppi küläkandlõmängu

Et küläkandlõmängu elon hoita ja et mängjit mano tulnu, saava huvilidsõ vanno küläpillimiihi käe all pillimängu oppi.
Ettevõtmist kutsutas perimüsmuusiga koton oppamisõs: oppi saa kas oppaja vai opilasõ puul koton vai mõnõn muun kokko kõnõldun paigan.

Küläkandlõ-projekti vidä Eesti perimüsmuusiga keskus üten tiidüs- ja haridusministeeriümiga. Oppus om opilasõlõ ilma massulda – riik mass esi pillioppajilõ tunnõ iist. Kiä taht pillimiihi käe all küläkandlõmängu tunnõ võtta, andku hindäst teedä Soonõ Katilõ tel 5804 8426 vai kati.soon@gmail.com.

Uma Leht

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Loe edasi: Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Loe edasi: Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Konkurents prügiturul pole kuhugi kadunud

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Konkurentsiameti ettepanek minna jäätmeveo korraldamisel tagasi piiranguteta vabaturule, võib teoreetiliselt olla õilis eesmärk, mis praktiliselt annab aga prügivedajatele võimaluse tarbijalt sama töö eest suurem rahasumma välja pressida.

Tuleb nõustuda, et jäätmete korraldatud äravedu ei ole Eestis käivitunud ideaalselt. Seda vaevavad lakkamatud kohtuvaidlused, mis saadavad omavalitsuste hankekonkursse, samuti võib öelda, et süsteem pole piisavalt paindlik.

Kuid selle suurim pluss on kahtlemata asjaolu, et prügi legaalne äravedu on Eestis muutunud normiks, mida see enne kohustuslikku vedu kahtlemata polnud. Omavalitsustes korraldatavate teenuse hulgiostude tulemusel on hind muutunud tarbijale tunduvalt soodsamaks, kui vabaturu tingimustes.

Kokkuvõttes on Eestis käivitunud töötav süsteem, milles esinevad tõrked on parandatavad. Miks peaks selle nüüd järsku ühes tükkis ajaloo prügikasti heitma?

Vabaturule tagasimineku suurim eestkõneleja konkurentsiameti kõrval, prügivedaja Ragn Sells väidab, et nii taastuks turul normaalne konkurents, mis oleks tarbijale pikas perspektiivis kasulik.

Esiteks tuleb täpsustada, et vaba konkurents jäätmeveos ei ole mitte kuhugi kadunud, sest erinevad jäätmevedajad konkureerivad omavalitsuste korraldatud hankekonkurssidel teinekord nii, et ninast veri väljas.

Tõsi on see, et lõpp-tarbijal pole sellisel juhul otsest valikuvõimalust, milline firma tema konteinerit tühjendab, kuid pole kuulda, et tarbija selle üle ka väga kurdaks. Tegelikult on lõpp-tarbija delegeerinud valiku tegemise omavalitsusele, nagu mitme teisegi teenuse puhul, sest mõningaid asju on mõistlik koos tellida. Näiteks talvise teehoolde tellib samuti kohalik omavalitsus, mitte ei jäta seda iga krundiomaniku otsustada, millise hooldusfirma sahk tema majaesist sõiduteed puhastab.

Kui jäätmeveo kehtivat süsteemi üldse muuta, siis võiks sinna lisada punkti, mis võimaldaks majapidamistel soovi korral tellida olmejäätmete äravedu väljaspool korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et kui majaomanikul on põhimõtteline soov tellida prügivedu ise ja maksta selle eest rohkem raha, siis võiks see võimalus tal olla.