Erkki Peetsalu

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Juba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.

Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Ökoehitajaid kutsutakse liituma veebiportaalis

MTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.

Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org

Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521

Allikas: Mari Manzana

Kust algab meie kultuuri allakäik?

Einar Eiland,
kodanik

Kultuuri allakäik hakkab sealt, kus lõppeb ühiskonna huvides toimiva keele ja kirjasõna levik. Ehk sealt kus kirjasõna ei täida kultuuriruumise enam sellele kultuurile omast harivat rolli ja seega ei täide enam ellujäämiseks vajalike kogemuste edasikandja rolli. Seega lakkab meie klassikaline kirjandus toimimast kultuurilise regulaatorina, rääkimata ajakirjandusest, mis suunaks ja tagaks inimese ja ühiskonna arenguprotsessi. See lõhub meie ajaloopärandist arusaamist ja võimalust õppida minevikust. Tulemusena lõhestab seega ühiskonna kultuuritraditsioone kui kogemuste kogumit ellujäämise eesmärgil.

Meie oleme aga loonud haridussüsteemi, mis süsteemselt hävitab eesti rahvusriiklust. Sest kuidas muidu suudame rahumeelselt pealt vaadata orjandusliku korra legaliseerimist, kus naabrimees peab Soomes tööl käima ja noored on õnnelikud kui saavad järgida sama käitumisstereotüüpi. Et olukorra moraalset vastuvõetavust leevendada tuleb aga Oksanenist kujundada eesti rahvuskultuuri kandja. Vabandan väga kuid see on saama hea kui asendada Vigala Sassi õigeusu preestriga või vastupidi.

Selle allakäigu peamine põhjus seisneb selles et kui me räägime Eesti kultuurist ja ühiskondlikust arengust, siis me ei saa enam aru, millest me räägime, mida me tahame ja mida tuleks teha et olukord muutuda või areneda saaks. Seega me ei suuda enam tuvastada, mis meie ümber toimub ja ümbritsevast arusaamine puudub ! Kui arusaamine puudub, puudub ka vastutusvõime ja protsesse iseloomustab paratamatu isekulgemine. On vaid rida mõttekilde, kes kõik karjuvad et temal on õigus. Seega ei saa kultuur kui kogemuste kogum ellujäämise eesimel enam tekkida. Loe edasi: Kust algab meie kultuuri allakäik?

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas Harjumaal. Legendaarsed Voose talispordipäevad toimuvad seekord 9. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest.

Voose Külaselts kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna, oma ettevõtet või sõpruskonda. Sellelgi korral on võimalik teenida lisapunkte lühikese etteaste eest peale spordivõistlust. Kohalik “vabakava” näitab, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.

Pane oma võistkond kokku (kaks meest ja kaks naist ehk neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 9. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus ja vahetusriided, et oleks mugavam hiljem rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal tasuta) ja tantsida (vabakavast osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa). Osavõtutasu 3 EURi ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 4. veebruarini tel: 505 0987- Andrus, 523 4627- Anna või voose@voose.ee. Loe edasi: Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

22. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis ametliku avalöögi saanud Euroopa kodanikualgatus võib viia selleni, et ökotsiid muutub Euroopa Liidus kuriteoks.

Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.

Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.

Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Loe edasi: Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»

«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Uma lipu valimine käü kuu lõpuni

Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!

Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.

Uma Leht

Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.

Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Loe edasi: Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Kõigil toitlustamisega tegelevate taludel, mittetulundusühendustel või ettevõtetel on võimalus välja töötada oma isikupärased keraamilised nõud.

Kursus algab 8. veebruarist kl 17 ja hakkab olema reedeti 3 kuu vältel Avatud Ateljees uue asukohaga Jüri 26. Juhendajaks on tunnustatud Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse maht on 30 tundi, selle jooksul õpitakse selgeks põhilised keraamikavõtted ja valmistatakse kõrgkuumusel põletatud ja glasuuritud keraamilised nõud: alused, kruusid, taldrikud – vastavalt osalejate soovidele ja fantaasiale. Nõudele on võimalik pressida erinevaid mustreid ja logosid. Loe edasi: Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood alustavad taas tasuta õigusabi andmist. Olukorra tõsidust ja teenuse vajaduse kasvu arvestades on Eesti Juristide Liit taaskäivitanud ning laiendanud vastuvõttude mahtu.

Alates 21. jaanuarist 2013.a alustavad üliõpilaste õigusbürood tasuta õigusnõustamisega Tallinna Linnakantselei I korruse teenindussaalis ja Kristiine Sotsiaalmajas (Sõpruse pst 5, I korruse arvutiklassis) . Tasuta õigusabi osutatakse esmaspäevast reedeni ning abivajajate teenindamine toimub elavas järjekorras. Täpsemat infot vastuvõtuaegade ja nõustajate keeleoskuse kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313 002.
Loe edasi: Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Alates eelmise aasta septembrist on projekti “Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis” raames ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel koolitatud välja enam kui 20 kogukonna tervisetoetajat, kelle eesmärgiks on oma piirkonnas hakata vedama terviseteemaliste huvigruppide kogunemisi ja piirkonna elanikele suunatuid praktilise suunitlusega tervisesündmuseid.

Projekt Uus tervis on esimene omalaadne eestvedamine, mille raames püütakse enda tervise eest vastutuse võtmine ja sellekohane teave viia inimestele võimalikult lähedale ja luua toetusgrupid oma kogukonnas, mis võimaldaks saada praktilisi nõuandeid ja toetust oma elustiili muutmiseks.

Kõigil koolituse läbinud tervisetoetajatel on olnud võimalus vastavalt enda südamelähedastele teemadele valida tervisegruppide põhifookus ja sündmuste sisu. Loe edasi: Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Elvas ja lähivaldades on esmakordselt võimalik sisse ajada kvaliteetseid suusaradu, sest Tartumaa Tervisespordikeskus sai endale rajatraktori.

Seni on spordikeskuse suusaradu teinud Klubi Tartu Maraton, ja teeb seda ka tulevikus. Aga nemad hooldavad peaasjalikult maratonirada, ütleb Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

Nüüd on olemas võimalus, et Elva inimesed, sealhulgas kooliõpilased saavad juurde uusi kvaliteetseid suusakilomeetreid ka linna staadionil ja kooli ümbruses. Samuti on plaan juurde luua tervisespordikeskuse ümber looklevaid suusaradu.

Priit Viksi sõnul on esmane eesmärk hoida operatiivselt korras Tartu Maratoni raja viimast viit kilomeetrit. Radade sisseajamist on lubanud toetada mitmed Elva ettevõtted.

Kui tihti ja millises ulatuses me hooldama hakkame, see sõltub suuresti ka meie heade partnerite panusest ja soovist ümberkaudseid spordiradasid arendada, märgib Viks. Loe edasi: Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

28. jaanuaril ilmub esimene metsandushariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast – nii värsketest uudistest kui muudest metsandusega seotud tegevustest.

Infokirja eesmärgiks on pakkuda kaks korda kuus lugejatele värsket teavet ja selgitusi, mis aitavad paremini mõista metsades toimuvat, laiemalt aga kogu elukeskkonna toimimist Eestis ja ka mujal maailmas. Lisaks koondab „Tee Metsa” infot erinevate konkursside, võistluste ja hariduslike sündmuste kohta.

„Tee Metsa” avanumber keskendub rahvusvahelisele metsanduslikule võistlusele „Noored Euroopa metsades“ 2013. „Võistlus on 13-19aastastele kooliõpilastele ja Eestis toimub see juba 3. korda,“ rääkis võistluse projektijuht Kristi Teppo. Käesoleval aastal on võistlus ingliskeelne, nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks, lisas Teppo. Loe edasi: Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

Obinitsa muuseumis õpetati nukufilmi tegema

Pühapäeval, 20. jaanuaril toimus Obinitsa muuseumis animatsiooni õpituba OÜ Animailma liikmete Marili Toome ja Piret Siguse juhendamisel.

Peredele mõeldud kolmetunnise õpitoa vältel said osalejad proovida kahte animatsioonitehnikat. Esmalt prooviti kaadrikaupa iseenda nukuna liikumist ning teise tehnikana tegeleti esemete animeerimisega. Enim elevust tekitas filmitehnilistest trikivõimalustest teada saades erinevate lühifilmistsenaariumide väljamõtlemine. Õpitoa tulemusel valmis kaks paarikümnesekundilist nukufilmi.

Õpitoas osalenud tõdesid, et nukufilmi tegemine nõuab suurt kannatlikkust ning palju aega, ent samas on tegemist väga loova ja haarava tegevusega. Kavas on aprillikuus läbi viia veel täiendav õpituba, kus tutvustatakse ka teisi animeerimistehnikaid. Loe edasi: Obinitsa muuseumis õpetati nukufilmi tegema

Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Tartu liiklusruum sai omale ambitsioonika eestkostevõrgustiku – eile õhtul peeti Tartus kodanikualgatuse Tartu Liiklejate Koda esimene avalik koosolek.

Vastse võrgustiku liikmeteks on tartlased või Tartuga seotud inimesed, kes tunnevad, et meie linnas on autoga liiklejate vajadusi ületähtsustatud teiste liiklejate vajaduste ja avaliku ruumi arvelt. Soovime üheskoos – ja mõistagi koostöös Tartu linnavõimudega – seda olukorda parandada.

Meie jaoks on olulised ka avalikku ruumi puudutavad küsimused kõige üldisemalt. Näiteks Tartu avaturu võimaliku teisaldamise küsimuses oleme seisukohal, et ärihuvid ei tohi üle sõita avalikest huvidest ning juba sisse töötatud, toimivat sotsiaalset keskkonda ei ole mõtet lõhkuda.

Millised on meie laiemad eesmärgid? Kompaktne, elava ja huvitava südalinna ja toimivate linnaosakeskustega Tartu; paremad tingimused liiklemiseks eelkõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele (lapsed, vanurid, liikumispuuetega inimesed, vaegnägijad); mugavam, ohutum ja meeldivam liikluskeskkond jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liiklejatele; säästlik transport.

Kuidas me oma eesmärkide suunas liigume? Saame regulaarselt kokku, vaagime linnaruumi olukorda, valime välja
valupunkte, analüüsime, kujundame seisukohti ja vahendame neid linnale ja avalikkusele. Lisaks valvekoera rollile loodame esitada värskeid, sisulisi ettepanekuid liikluskorralduse ja linnaruumi edendamiseks ning otsime koostööpartnereid nende teostamiseks. Soovime olla ideede kasvulava, kus saab kodanikkonna hulgast võrsunud veidi metsikuid aga elujõulisi mõtteid enne avalikkusele esitamist veidi pookida ja tagasi lõigata, et neid siis paljulubavasse kasvukeskkonda istutada.
Loe edasi: Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

Teist aastat korraldab Eesti Punase Risti Raplamaa Selts Raplamaa koolieelikutele esmaabikoolitust. Õnnetused paraku ei hüüa tulles ning seepärast tuleb nende saabumiseks valmis olla.

Õnnetuse korral on esmaabi andmise oskus sageli otsustava tähtsusega. Koolilastel tuleb peale kooli sageli pikalt üksi olla ja hädaolukordades üksi hakkama saada. Seepärast olemegi oma koolituse just koolieelikutele suunanud, et nende esimesed sammud iseseisvumisel oleksid võimalikult kerged.

Teemad vastavalt vanusele

Koolitusel käsitleme esmaabi lihtsalt ja praktiliselt, et lapsel oleks lihtsam infot vastu võtta ja seda ise vajadusel kasutada. Koolitus on lasteaedadele tasuta ja kestab ligikaudu 60 minutit. Lastele õpetakse kuidas hakkama saada kõige sagedamini ette tulevates ohuolukordades – ninaverejooks, haava puhastamine ja sidumine, võõrkeha kurgus, põletuse esmaabi ning kuidas kutsuda vajadusel abi.

Vastavalt laste küsimustele ja soovidele jõuame rääkida veel mitmestki teistest ohuolukordadest – külmumine, putukahammustused, peapõrutus jm. Selleks, et teooria kuulamine raskeks ei läheks, harjutame esmaabi ka praktiliselt. Kõik lapsed saavad ise panna plaastrit haavale ning siduda sidemega käsi ja pead. Otse loomulikult on praktiline osa laste lemmik. Praktilisi ülesandeid asutakse tegema väga õhinal ning sageli on neil sidumine tehtud veel enne kui jõuan õpetussõnad öelda. Paljud lastest on saanud vajalikud teadmised juba eelnevalt kas lasteaias õpetajatelt või oma vanematelt. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tasub alati üle korrata ja oma teadmisi kontrollida. Loe edasi: Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

Eesti energiasektori CO2 heitkogused on suurimad

Economisti välja antavast taskuteatmikust “Pocket World in Figures 2013” selgub, et energiasektori CO2 heitkoguse poolest on Eesti maailmas esimesel kohal.

Economist sedastab, et 2008. aasta andmete kohaselt moodustas Eestis kogu riigi CO2 emissioonist elektri,-sooja- ja energiatööstus 75,8 protsenti. Selle numbriga oleme tabelis esikohal. Eestile järgneb Singapur, kus energiasektor moodustab kogu CO2 emissionist 71,4 protsenti. Järgnevad Bosnia (69,5 protsenti), Kuveit (68,2 protsenti) ja seejärel Hongkong (68,1 protsenti).

Energiasektori tõhustamise ja vähem saastavate energiaallikate kasutamise vajadust on Eestile korduvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Allikas: ERR ja Roheline Värv

Neitsijärve Loovusait kutsub taas metsakinno

Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait kutsub laupäeval, 19. jaanuaril kell 18.00 metsakinno vaatama filmi “Eestlanna Pariisis”.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat. Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud “Eestlanna Pariisis” maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

Allikas: Neitsijärve Loovusait

Kellel on töökorras reheahi?

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!

Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.

Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:

1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?

Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265

Tartus saab Jaapani kalligraafiat õppida

12. jaanuaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Jaapani kalligraafia töötuba, mida juhendab TÜ õppejõud Eri Miyano.

„Uue aasta alguses on Jaapanis komme panna kirja heaendeline luulerida, juhtsõna või kirjamärk uueks aastaks. Tulge tutvuma Jaapani kalligraafia algtõdedega ja ühtlasi oma kätt proovima. Osalejatel on võimalus valida oma sõna või fraas ning selle kirjutamist harjutada“ tutvustab Miyano.

Kirjakunstiga teevad Jaapani lapsed tutvust juba algkoolis, kuid selles meisterlikkuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid. Jaapani kalligraafiat on õigusega nimetatud ka kunstiliigiks, kuna see sarnaneb rohkem maalimisele kui kirjutamisele. Pintsli ja tušiga valgele paberile kirjamärkide kandmine nõuab keskendumist, iga liigutus peab olema kaalutletud ning kindlas järjekorras. Töötuba toimub TÜ kunstimuuseumis, kus näitus „Puuse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika“ aitab kalligraafiaga kohtumiseks vajalikule meeleolule kindlasti kaasa.

Kuna töötuppa mahub 15 osalejat, siis on vajalik eelregistreerimine telefonil 7375 384 või e-posti aadressil kunstimuuseum@ut.ee. Töötuba on osalejatele tasuta ning oodatud on huvilised igas vanuses.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee