Kuu: juuni 2013

Kinobuss kutsub mitte-eestlastest noori laagrisse

Kinobuss pakub noortele tõeliselt põnevat viisi eesti keele õppimiseks – juulis toimuvad Saaremaa imekauni looduse keskel kaks noortelaagrit (nooremale ja vanemale vanuseastmele), kus eesti keelt õpitakse ühise filmitegemise kaudu.

Laager on mõeldud neile, kes tahavad parandada oma eesti keele oskust ja kes tunnevad, et õpikutest jääb väheks. Laagris on võimalus täiendada oma keeleoskust kõige kaasaegsemal moel – kaamera ja arvutiga ise filme tehes ning Eesti filme vaadates ja analüüsides. Lisaks eesti keelele õpitakse laagris muidki kasulikke asju: Eesti kultuuri laiemalt, meeskonnatööd ning kaasaegseid tehnoloogiad, millest on kasu igal elualal. Tutvutakse Muhu ja Saare maa noortega ning õpitakse tundma Eesti saarte imelist loodust.

Laagrilistega tegelesvad neli meeskonaliiget: laagri juht, filmiõpetaja, noorsootöötaja ja eesti keele õpetaja. Osaleda saavad ainult Eestis elavad mitte-eestlastest Euroopa kolmandate riikide kodanikest (EKRK) noored ja määratlemata kodakondsusega noored. Osalejad peavad minema 2013. aastal 7.-12. klassi ning nende vanus peab olema 10-19 aastat. Osalejad peavad oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Eelnev filmitegemise kogemus pole oluline. Registreerimise tähtaeg 21. juuni, rohkem infot leiab siit.


Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.

Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.

Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.  Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Tallinnas toimub terviseedenduse konverents

Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.

Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.

Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.

Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.

Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.

Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Maanteemuuseumit külastab väärikate tsiklite paraad

Sellel laupäeval tulevad maanteemuuseumile külla vanad ja väärikad mootorrattad.

Pärast Kolga külas toimuvat moto- ja vanavara päeva võtavad ligi poolsada vanatsiklit ette 80 versta pikkuse sõidu. Üritusel osalevad ka naaberriikide Leedu, Läti ja Venemaa vanade mootorrataste klubid.

Moto- ja vanavara päeva korraldab muuseumi hea sõber Wana-Kolga Tsiklitall. Laadapäevalt stardivad ühissõidule ca 50 vana ja veel vanemat põrisevat kaherattalist. Kogu sõidu pikkuseks arvestatakse viis tundi. Maanteemuuseumi restauraatori Einari Jaanuse sõnul on see lausa suurepärane võimalus näha üheskoos sõitmas nii palju vanu mootorrattaid.

Rattad jõuavad muuseumisse orienteeruvalt kell pool neli ja peatuvad siin ligikaudu kaks tundi. “Maanteemuuseum ootab kõiki laupäeva pärastlõunal muuseumisse, et väärikaid rattaid oma silmaga uudistada,” kutsub restauraator kõiki võimalust ära kasutama.

Muuseumi postijaama sisehoovi parkivate vanatsiklite seas saab näha selliseid marke nagu ZÜNDAPP, DKW, BMW, NSU, MAIKO, BAUER ja veel paljusid Vene ja Tšehhi päritoluga mootorrattamudeleid.

Muuseumis tervitab tsikleid ajalooline teehöövel Bitvargen, mis vanade tsiklite saabumise puhul ka hääled sisse saab.

Ühissõit saab alguse kell 14.00. Sõidu täpse marsruudiga saab tutvuda Wana-Kolga Tsiklitalli kodulehel.

Sänna kultuurimõisas on täna väärtfilmiõhtu

Reedel, 7. juunil kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu.
Erakordselt paeluv dokumentaalfilm “Samsara” kutsub kinopubliku meditatiivsele ümbermaailmareisile ning toob vaatajateni võrratult kaunid ja liigutavad kaadrid meid ümbritsevast maailmast. See on ainulaadne visuaalne elamus, mis pääseb kõige paremini mõjule just suurel ekraanil.

“Samsara” tähendab sanskriti keeles elu lõputut ringkäiku, taassündi. Samsara – see on igavikuline eluring, mis seob kõiki olendeid siin ilma peal. Selle tabamatu ühisosa leidmine nii inimkonna kui ka seda ümbritseva looduskeskk onna vahel ongi kannustanud Samsara autoreid pühenduma aastatepikkusele rännakule mööda maailma, et püüda filmilindile seda kõige olulisemat – seda, mis on silmale nähtamatu.
Ilma kaadritaguste seletavate kommentaarideta linateos haarab publiku kaasa ainuüksi oma lummava pildikeele ja muusikaga, mis sulanduvad ühtseks meeliülendavaks tervikuks ning toovad vaatajateni mosaiikse läbilõike meid ümbritseva maailma hingamisest ja kulgemisest.
See ainulaadne linateos on üles võetud tänapäeval haruharva kasutatavale 70mm filmilindile, mis tagab tänu kõrgele resolutsioonile erilise pilditeravuse ja kontrastsuse ning manab ekraanile rikkaliku värvipaleti, iga kaader peentest nüanssidest pakatamas. Hunnitu operaatoritööga Samsara pakub erakordseid loodusvaateid ning viib meid suurlinnade närvilisest rabelusest mägede tipus asuvate templite pühalikku õndsusesse, laastatud katastroofipiirkondadesse ja trööstitutele tööstusmaastikele.
Need on võimsad ja ülevad, kohati isegi hingematvad kaadrid, mis toovad meieni inimelu selle ilus ja valus ning tuletavad meelde kuivõrd aukartust äratav ja imetlusväärne on maailm me ümber.
Samsara autoriteks on filmimaailma vaimseks pärliks peetava dokumentaaliga Baraka (1992) tuntust kogunud režissöör Ron Fricke ja produtsent Mark Magidson.

Kestus: 1h 42 min
Vaata treilerit…

Tasu 2.-

Filmi näitamine toimub koostöös Kinobussiga

Alkoholi ostmisel laiendatakse dokumendi küsimist kuni 30-aastastele ostjatele

Alates 5. juunist hakatakse kaubandusettevõtetes alkoholi ostul küsitama dokumenti ka täiskasvanud, kuni 30-aastastelt, noortelt. See on Eesti Kaupmeeste Liidu ja Tervise Arengu Instituudi koostöö tulemus, mille eesmärk onalko vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on teavituse eesmärgiks valmistada alkoholiostjaid ette isikut tõendava dokumendi näitamiseks ning toetada müüjaid ja kassapidajaid dokumendi küsimisel, et vältida alkohoolsete jookide müüki alaealistele. “Seetõttu palutakse edaspidi esitada alkoholi ostul dokument kõigil, kel vanust kuni 30 aastat,” selgitas Merilai.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael lisas, et teavituse vajaduse tingis asjaolu, et müüjatel ei ole alati lihtne noorte ostjate vanust hinnata. ” Kahjuks on nii, et pelgalt inimesele otsa vaadates ei ole aru saada, kas ta on 16, 19 või 24,” lausus Tael. “Kui meie müüjad küsivad aga vanust ka neilt, kes silma järgi 30-le lähenevad, on neil oluliselt vähem eksimisvõimalusi ning 16-aastastel ei ole põhjust katsetama minna.”
Samasugune ühiskondlik kokkulepe hakkas kehtima selle aasta jaanuarist ka Soomes ning on juba aastaid kehtinud USA-s ning Hollandis. Hoolimata sellest, et Eestis tohib alkoholi tarvitada ja osta alles 18-aastaselt ning seadusega on keelatud ka alkoholi pakkumine, võõrandamine ja üleandmine alaealistele, hindavad alaealised ise alkoholi kättesaadavust heaks. 15-16-aastaste noorte seas läbi viidud uuringu järgi peeti erinevate jookide lõikes kõige raskemini kättesaadavaks kanget alkoholi (54% noorte hinnangul) ja kõige lihtsamini siidrit (76% noorte hinnangul).
Hindamaks kui kättesaadav on alkohol alaealistele, korraldas Tervise Arengu Instituut 2012. aastal teist korda testostlemise uuringu. See näitas, et dokumenti küsiti vaid 34% juhtudest. Alaealistel oli lihtsam osta lahjat alkoholi – viina ostmisel küsiti dokumenti ca kaks korda sagedamini kui lahjat alkoholi ostes. Samuti näitas uuring, et tüdrukutelt küsiti dokumenti mõnevõrra sagedamini kui poistelt.
Sõnum, mis meenutab dokumendi näitamise kohustust ja palub alla 30-aastastel klientidel end dokumendi näitamiseks valmis panna, on nähtaval kassatsoonis enne ostu sooritamist, osades kauplustes ka alkoholi müügialal. Teavituskampaaniaga on liitunud: ETK, Rimi, Tallinna Kaubamaja, Selver, Prisma Peremarket, ABC Supermarkets, Maxima ja Keila TÜ kauplused.

Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed lõpetavad aasta preemiapeoga

Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”

Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.

Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.

Sotsiaalminister tunnustas Heategija 2013 laureaate

Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone 510bff7c4f23a783ea14805b4305d92eOts üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.

Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.

Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.

Heategija 2013 laureaadid:

Inge Ojala-Pihlaja

Antti Lääts

Desiree Reva

Svetlana Podtsepajeva

Gert Tiivas

Merle Paat

Iivi Kallaste

Helga Kamõšnikova

Mare Kangur

Jane Snaith

 

Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.

Kaheksa Euroopa riigi harrastusfotograafid lihvivad oskusi Eesti parimate loodusfotograafide käe all

Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.

Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.

“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.

Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.

 

Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com

Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee

Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

loomelaevSilveri debüütplaat “Mis asi see on?” ja Kristiina “Paleontoloogi Päevaraamat” on valmis saanud kevadpurjetamiseks mööda kruusateid, rohumaid ja jõekäänakuid. “Loomelaev” on trubaduurlik plaadiesitluskontsert fantaasiapillidega, lugude jutustamine täis poeetilisi väljakaevamisi, ettearvamatu lõkkeäärne vabalava saabuvas polaaröös. Tuleb üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning vabalava on avatud kõigile.

Kui Su südame sahtlitesse on kogunenud loomingut, mida võiksid ka teistega jagada, olgu see pilt, jutt, laul, mõte, luuletus või mis iganes, siis tea, et “Loomelaeva” vabalava ootab Sind väga! Varu aega, et pärast kontserti teiste
vabalavaliste ja kuulajatega üllatuslikke etteasteid pidi hommiku poole kulgeda.

“Talvel helistuudios ja kirjutuslaua taga hakkasime unistama aasta kõige lõhnavamast ja rohelisemast eeljaanipäeva-aegsest rännakust, mis oleks täis laule ja lugusid ning kaasmaalasi, kellega oleme ühte ja sedasama talve jaganud ja keda ühendab seesama kevadtung, mis viib meid nelja seina vahelt väja loodusesse talvel valminud loomingut jagama. Seda kaheksa peatuspaigaga retke kutsume “Loomelaevaks”, sest meile kingiti talvel üks vana paadipuri, mille heiskasime elutuppa ning mille all hakkasime suvisest kontsert-retkest unistama. Nüüd heiskame purje igas peatuspaigas ja kutsume kõiki Loomelaevale, et koos silmapiiride poole purjetada.”

Kohtumiseni!
Silver ja Kristiina

Vaata “Loomelaeva” ajakava
Loe edasi: Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Kuulikodu-FBEi teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

haldusreform1Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Loe edasi: Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek peetakse augustis

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek toimub 10. augustil 2013 kell 13 Rõuge Ööbikuoru keskuse juures. Kõik on oodatud osalema koos peredega.

Oma osavõtust saab teatada kuni 31. juulini 2013 e-mailil ruttake@gmail.com, erlvoru@hot.ee või telefonil 5115 826. Osalustasu 5 eurot iga täiskasvanud osaleja kohta saab tasuda ülekandega Rõuge vallavalitsuse arveldusarvele SEB pangas 10402006965009, Swedbankis 221019920141 või valla raamatupidamisse sularahas. Ülekannet tehes märkige selgitusse “Sohvoosi kokkutulek ja täiskasvanutest osalejate nimed”. Täpsem päevakava ilmub Rõuge valla kodulehel.

Allikas: Tiit Toots

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus
Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus
Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

lihamärgisPõllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Täna, 4. juunil, on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepääl tähistatakse Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga, milles lisaks teistele ametkondadele osaleb ka üle 360 koolinoore ja lasteaialapse. Otepää on ehitud lipuehteisse.

Rongkäik algab Otepää vallamaja eest kell 10.00, rongkäik suundub Otepää kirikumõisasse, kus toimub pidulik lipuheiskamine ja kõned. Kell 19.00 on Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Siiri Sisask – oma laulud“. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, kontsertosas esineb Siiri Sisak.

Otepää on Eesti lipu päeva auks ehitud lipuehteisse – Keskväljaku, Lipuväljaku ja osal Tartu maanteel on sinimustvalged trikoloorid paigutatud tänavapostide küljes olevatesse hoidikutesse. Otepääl asub ka teadaolevalt Eesti kõige pikem lipumast, kuhu Eesti lipu 125. aastapäeva puhul 2009. aastal heisati sini-must-valge rahvuslipp.
Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

käsiraamatTartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.

Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.

Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Noored korraldavad külaskäike nii Hiiumaalt Vastseliinasse kui Nursist Toilasse

Juunis alustavad noored reise üle Eesti, et külastada eakaaslasi ja avastada kohalikke väärispaiku. Projekti “Noored ja ääred” raames luuakse ühiselt reisijuht Eestimaa vaatamisväärsustest läbi noorte silmade ning genereeritakse ideid ja tegevusi, kuidas Eesti 100. juubelit tähistada.

“Noored ja ääred” projektis osalemiseks pidid noored omaalgatuslikult välja valima sihtkoha ning koos vastuvõtvate eakaaslastega leppima kokku kohapealse tegevuse. Näiteks toimub kohtumine Vastseliinas, kus Hiiumaa noortele tutvustatakse seto kultuuri ja õpetatakse võro keelt, Nursist pärit noored külastavad Narva linnust ja Toila vallas asuvaid riigikaitsega seotud objekte; Lõuna-Eestist asuvad teele Lasva valla noored, kes külastavad koos Leisi valla noortega Saaremaa laulupidu; Kurtna ja Karksi-Nuia noored hakkavad lisaks kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele ka üheskoos kokkama.

“Noored ja ääred” ettevõtmist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer selgitas, et projekti üheks eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikust. “Noortelt arvamuse küsimine ja noorte kaasamine neid puudutavate tegevuste kavandamisse ja teostamisse on äärmiselt oluline. See on nende jaoks väga väärtuslik kogemus,” ütles Schlümmer.

Igas osalevas grupis on vähemalt üks noor, kes jäädvustab toimuvat teksti-, pildi- ja videomaterjali näol, mille põhjal koostatakse Eesti vaatamisväärsuste reisijuht noortele. Kõiki noortegruppe saadab noorsootöötaja. 

Ettevõtmine “Noored ja ääred” on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta raames, mille fookuses on lapsed ja noored. “Noored ja ääred” uus taotluste esitamise voor avaneb sügisel. 

Projekti “Noored ja ääred” täiendav info: www.facebook.com/nooredaared

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17.  Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Loe edasi: Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

3D-kursused töötutele noortele ja lapsevanematele

Molbert ja digilaud

“Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” on Tartu Kunstikooli tööalase täienduskoolituse projekt, mille raames toimuvad 3D-modelleerimise ja kujundusgraafika kursused töötutele noortele ja lapsevanematele.

Veel 5 päeva on aega Tartu Kunstikooli 3D-modelleerimise täienduskoolituse avalduse esitamiseks.

3D koolitustsükli avalduste esitamise tähtaeg läheneb. Lae avaldus alla TK kodulehelt ja saada see koos vabas vormis motivatsioonikirjaga aadressile kunstikool@art.tartu.ee hiljemalt reedel, 7. juunil kl 13ks.

Juba reede õhtuks selguvad avalduste põhjal kandidaadid, kes saavad võimaluse osaleda 10.-21. juunini toimuval karjäärinõustamisel ja eelpraktikal Tartu Kunstikoolis ja 3D ettevõttes. Karjäärinõustamise ja eelpraktika eesmärk on aidata kandidaatidel oma valikus veenduda, koostada karjääriplaan ja tegeleda vajadusel sisseastumisportfoolio ettevalmistamisega. Eelpraktika tulemuste põhjal portfooliovooru pääsenutel on portfoolio esitamiseks aega 26. juunini. Osalejad selguvad 3. juulil ja õppetöö läheb lahti 2. septembril.

Asja kohta saad lähemalt pärida ka kolmapäeval, 5. juunil toimuval lahtiste uste päeval, meili teel kunstikool@art.tartu.ee või telefonil 5333 5088. Tutvu projektiga ka meie kodulehel www.art.tartu.ee.

Reedel esietendub Vanemuises kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”

Foto: Wikipedia

7. juunil kl 19 jõuab Vanemuise suures majas vaatajate ette kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”. Sellega jätkab Vanemuine muusikalavastuste traditsiooni, mis sai alguse 2009. aastal lavastusest “Queen – The Doors of Time”.

“Thrilleri” koreograaf-lavastaja on Cedric Lee Bradley (USA), muusikajuht Tarmo Leinatamm, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valguskujunduse teeb Palle Palmé Rootsist, muusikalised seaded Alari Piispea ning video- ja arvutigraafika Janek Savolainen.

Hittidest koosnevat muusikavalikut esitavad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Sergei Morgun (Semy), ansambel Noorkuu ja taustajõududena Lauri Pihlap, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ja Susan Lilleväli. Lavastuses osalevad bänd ja Vanemuise balletitrupp.

Cedric Lee Bradley: “Praeguse ajahetkeni on “Thriller” minu lavastajakarjääri suurim ja silmapaistvaim professionaalne väljakutse. See on austuseavaldus kunstnikule, kes on mõjutanud kogu mu karjääri ja peaaegu iga artisti ning inimest üldisemalt. Näidata ja anda enda poolt vastu midagi sellest, mida tema on andnud mulle, oli väga raske ja isegi heidutav ülesanne, kuid tulemus on nüüd teie ees.”

Lisaks Tartus toimuvatele etendustele saab lavastust näha ka Tallinnas Nokia Kontserdimajas 15. ja 16. juunil.

Vaata lisaks Vanemuise kodulehelt!