Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Foto: Ardo Kaljuvee

Heategevusfondid Aitan Lapsi ja Minu Unistuste Päev sõlmisid koostööleppe, mille alusel jõuab erinevates Eesti haiglates ja kliinikutes viibivate lasteni käesoleva aasta jooksul 23 teatrietendust ja mitmeid teisi kultuuriüritusi.

SA Aitan Lapsi, mille eesmärk on kultuurielamuste pakkumine vähekindlustatud lastele, on tänaseks tegutsenud kaks aastat ning viinud teatritesse enam kui 27 000 last. Eelmisel aastal saadud Kultuurkapitali aastapreemiaga otsustati toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev 7000 euroga, et viia teater haigete lasteni ja jätkata heategevusfondide koostööd. SA Minu Unistuste Päev toetab ettevõtmist 1400 euroga.

“Kultuurkapital tunnustas eelmisel aastal enim silma paistnud kultuuri tipptegijad ning kaheksa aastapreemia saajate hulka arvati ka Heategevusfond Aitan Lapsi. Aastapreemia 7000 eurot kasutataksegi täies ulatuses haigetele lastele teatrielamuste pakkumiseks. Haiglates esinevad teatrid parandavad kasvõi natukene haigete laste meeleolu ning on seeläbi abiks ka nende paranemisele,” ütles Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal.

Loe edasi: Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Haanja vald tunnustab parimaid õppureid, noorsportlasi, nende juhendajaid Rogosi mõisas

Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.

Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 32 noort inimest ja 14 nende juhendajat.

Vastuvõtule lisab pidulikkust Mats Piho viiulisoolo, millele järgneb parimate õppurite, noorsportlaste, nende juhendajate tunnustamine. Vastuvõtt lõpetatakse väikese kohvilauaga. Noortele ja nende juhendajatele antakse vallavalitsuse poolt mälestusese.

Juri Gotmans
Vallavanem
51 74 584

Ööbikuoru villa kohvik on avatud

Alates 1. juunist on avatud Ööbikuoru villa kohvik Andreas, mis pakub teile menüüd, mille koostamisel on inspiratsiooni saadud Võrumaa toidukultuurist, tänapäevastest trendidest ning aastaaegade vaheldumisest.

Kohvik Andreas on avatud:
Esmaspäevast laupäevani kell 13-21
Pühapäeval kell 13-18
Igal lõunal päevapakkumine!

Ööbikuoru Villa lisateenused:
Soolakamber, massaaž, vesijalgratta laenutus, kummipaadi laenutus, kanuu laenutus, jalgratta laenutus, kalastusvahendite laenutus, batuudi rent.

Tel: 509 9666, villa@villa.eewww.villa.ee

Suur rattanädalavahetus tõi Klubi Tartu Maraton üritustele kokku üle 7600 ratturi

SEB 32nd Tartu Rattaralli. Foto: Karli Saul

Estonian Cycling Weekend, mis koondab enda alla SEB 32. Tartu Rattaralli üritused ning Tour of Estonia tõi kokku enam rattureid kui varasemalt – kokku ületas esialgsetel andmetel rattanädalavahetusel finišijoone 7673 ratturit.

Eile toimunud SEB 32. Tartu Rattarallil sõideti 135 ja 65 km distantsid, kokku ületas eile finišijoone 3945 ratturit. Päev varem toimusid SEB 32. Tartu Rattaralli lastesõidud, kus osales kokku rekordilised 3604 last – sellist arvu ei ole Klubi Tartu Maraton lasteüritustel varasemalt nähtud.

SEB 32. Tartu Rattaralli parimaks klubiks tunnistati Hawaii Express, edukaima firma karika viis endaga Eesti Post.

Kokku oli SEB 32. Tartu Rattarallil esindatud ligi 30 riigi esindajad, nende seas ka Tour of Estonial osalenud profiratturid.

UCI esimese kategooria mitmepäevasõit Tour of Estonia tõi kokku 124 profiratturit 17st meeskonnast. Selle aasta meeskondade tase oli ühtlaselt tugev, kontinentaalmeeskonnad näitasid, et saavad ka pro-kontinetaalmeeskondadele vastu. Ajaloolise võidu, esimese Tour of Estonia võitis Gert Jõeäär, kes tuuri ajal võistles Eesti Rahvusmeeskonnas.

Võistluste direktor Indrek Kelk võtab nädalavahetuse kokku: “Tour of Estonia ellukutsumise eesmärk sai täidetud – tõmmata tähelepanu rattaspordile ja seda eelkõige harrastustasandil. Vaadates meediakajastusi ja asjaolu, et suurem osa profimeeskondadest startis koos harrastajatega rattarallil – isegi Androni Giocattoli – Venezuela pro-kontinentaalmeeskond, kelle ajakava ei lubanud tervet sõitu kaasa teha, läksid rattarallil starti, et asuda teele üheskoos tuhandete rahvasportlastega. Selles valguses oli esimene Tour of Estonia tõesti edukas ning täitis oma eesmärki. Loodan, et see pani aluse ja vundamendi ilusa ja uhke traditsiooni sünnile, mis omakorda viib rattaspordi armastuse veelgi suuremate ringkondadeni.”

Estonian Cycling Weekend algas profiratturite võidusõitudega – 30. maist 1. juunini toimus Tour of Estonia, mis viis ratturid Viimsisse, Tallinna vanalinna, stardiga Jürist Tallinnast Tartusse, tuuri lõpetas Tartu Grand Prix. Lastesõidud toimusid 1. juunil vahetult enne Tartu Grand Prix starti, rattanädalavahetuse kulminatsiooniks oli 2. juunil toimunud SEB 32. Tartu Rattaralli.

Fotod suurest rattanädalavahetusest leiab galeriidest:

Tour of Estonia 2013

SEB 32. Tartu Rattaralli

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

ContraUma Pido algusLaupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

31.aprillil toimus Liikumise Kodukant Üldkogu

Juhatuse esimees Liina Saar, tegevjuht Kaie Toobal ja raamatupidaja Anne-Ly
Aalde andisid koosolijatele ülevaate eelmise aasta tegevustest,
töötulemustest ja tulude-kulude arvestusest. Otsused majandusaastaaruande ja
2013. aasta eelarve kinnitamiseks võeti vastu üksmeelselt.

Viimase päevakorrapunktina oli kavas juhatuse koosseisu määramine. Eelnevalt
esitatud 8 kandidaati tutvustasid ennast, oma kompetentsi ja seda, mis on
juhtimise tulemus Liikumises Kodukant kolme aasta pärast. Peale
tutvustusringi toimus juhatuse liikmete valimine salajasel hääletusel.

Viis enim häälisaanud kandidaadid olid: Tõnu Leitsmaa, Liia Lust, Anneli
Kana, Urmas Kristal ja Krista Habakukk, kes moodustavad nüüd Liikumise
Kodukant juhatuse koosseisu.

Liikmed kinnitasid juhatuse koosseisu ja juhatusele anti volitused
järgmiseks kolmeks aastaks. Valitud juhatuse esimeseks suuremaks ülesandeks
on organisatsiooni uue strateegia koostamine perioodiks 2014-2020. Edu,
pealehakkamist ja järjepidevust neile!

Organisatsioon tänas oma senist juhatust tehtud töö eest. Esimees Liina
Saarele anti üle Kodukandi märk ja tänukiri kauaaegse organisatsiooni
juhtimise ja panuse eest rahvusvahelisse tegevusse. Juhatuse liikmeid Margus
Vainu ja Kaie Toobalit tänati tänukirja ja Kodukandi meenega.
Kaie Toobal
Liikumine Kodukant tegevjuht

Haanja loodusklassis saab uudistada metsatööriistu

Haanja loodusklassis saab alates tänasest, 1. juunist vaadata näitust mootorsaagide ja Eesti metsanduse arengust 20. sajandi keskpaigast. Väljapanekuga on võimalik tutvuda kogu suve jooksul. Pärandkultuuri aastale pühendatud näitusel esitletakse killukest ajalugu nõukogude perioodi Eesti metsanduse arengust. Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK loodushoiu osakonna ühine loodusklass asub Haanja külas asuvas RMK teabepunktis.

Üks näitusel aukohale tõstetud eksponaatidest on 1957. aastal esimest korda kasutusse võetud bensiinimootorsaag Družba. Kogu Nõukogude Liidus metsa ülestöötamisel väga populaarse tööriista leiutaja oli eestlasest kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja Boris Kabur.

“Idee omaaegseid metsatööriistu teistele eksponeerida tekkis tänavusele pärandkultuuri aastale mõeldes,” räägib Võrumaa erametsanduse tugiisik Erki Sok, kelle kodust enamus eksponaate ongi pärit. Näitusel väljas olevaid tööriistu on kasutanud tema isa ja ka ta ise. “Talukultuur on osake meie rahvuslikust pärandist, pean oluliseks selle järjepidevuse hoidmist,” selgitab Sok, kes lisaks talupidamisele tegeleb tugiisikuna igapäevaselt ka metsaomanike nõustamisega. Talunik on Erki Sok ise viiendat põlve, tema kodus kasvab jõudsalt juba kuues põlvkond.

 Näituse koostamisel ulatasid oma abikäe Võrumaa Metsaomanike Liit ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Vudila mängumaal avatakse veeliumägi ja saadetakse Vutt maratonile

Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas
Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas

Homme, 2. juunil peetakse Kaiaveres paiknevas turismiettevõttes Vudila mängumaa suvehooaja avapidu, kus avatakse ka atraktiivsed veeliumäed.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul alustati liumägede ehitamist sügisel metallkonstruktsiooni paigaldamisest. “Tööd lõppesid eelmisel nädalal, kui basseinispetsialistid lõpetasid liumägede katmise spetsiaalse kattematerjaliga.  Projekti käigus väga palju üllatusi polnud, kuid eks inseneridel oli nuputamist omajagu, et see suur karkass olemasoleva hoone ja suhteliselt pehme pinnasega kokku sobitada, ” ütles ta.

Lember märkis, et kindlasti ei saa liumägesid vaadelda eraldi eelmisel aastal avatud basseinikompleksist. “Tervikuna moodustavad nad  ühe tõelise veeatraktsiooni, mis on täna kindlasti suurim väline veepark Eestis. Kolmetasandilise liumäe kõrgeima raja alguspunkt on ligikaudu ühteistkümne meetri kõrgusel ja raja pikkuseks üle 35 meetri. Arvestades neid mõõtmeid, jätkub teismelistel  ja nende emadel-isadel põnevat ajaviidet piisavalt. Suve teises plaanis on püsti saada  ka tänase veepargi viimane osa ehk üle 60 meetri pikkune liutoru, mis saab olema eriline maiuspala ekstreemsemat liuglemist soovijatele. Ehk kui pisematele mudilastele oli ka siiani juba meil tegevusi küllalt, siis nüüd on ka „suurtel lastel“ üks vahva lisategevus juures,” ütles Vudila peremees.

Vudilas on aeg-ajalt ikka mängitud lasteteatri etendusi. “Varem oli meil teatrikuu august. Tänavu püüame aga spetsiaalselt Vudila jaoks lavastatud tükiga pakkuda etendusi juba eelolevast pühapäevast alates. Etenduse “Vuta läheb maratonile” on lavastanud ja ka näitetruppi veab eest Tess Pauskar, kes on lavastanud ja mänginud erinevates harrastusteatrites ja olnud  mitmete  laste- ja täiskasvanute näitemängude kunstnikuks. Eelmisel aastal valiti Tess Pauskar oma aktiivse tegevuse eest Tartus tegutsevas Vilde Teatris „Aasta vildakaks“. Loo peategelane vutt Vuta, nagu vutt Vurr-Leengi, on Vudila maskotid,” rääkis Kajar Lember. “Lisaks teatrietendusele korraldatakse avapäeval maskottide eestvedamisel erinevaid võistlusi, töötab meisterdamisnurk, kohal on näomaalija ning osalejatele on meie head koostööpartnerid välja pannud rohkelt vahvaid auhindu, ” lisas ta.

Vudila motorajal peaks  alates jaanipäevast pisikeste  ATV-de asemel sõitma väikesed automobiilid. Suve vältel saab valmis ka uus ronimispüramiid ning töös on ka vahva labürindi projekt. Grillmaja toitlustamist täiendatakse  toreda pannkoogikohvikuga. Kajar Lemberi sõnul on Vudila mängumaa  pidevalt arenev mängumaa, mis kindlasti kunagi päris valmis ei saa…

Jaan Lukas 

Riik hukkub, kui lapsed on vaesed

logoTäna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, pöördub MTÜ Lastekaitse Liit üleskutsetega valitsusorganisatsioonide poole.

Rahvaloenduse andmeil elas 2012. aasta alguses Eestis 246 346 kuni 18aastast last. Nende osa rahvastikust oli pisut üle 18%.

MTÜ Lastekaitse Liit pöördub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole üleskutsega. Palume otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Kui lapse heaolu on ohus ja perekond ei suuda mis tahes põhjusel ohtu tõrjuda, peab tulevast kodanikku aitama mitte vähese jõuga vabatahtlik lastekaitsja või ülekoormatud sotsiaaltöötaja, vaid lapse praeguse ja tulevase kodumaa ehk riigi teadlik, süsteemne ja tõhusalt toimiv lastekaitsepoliitika. Selleks peab järgmise aasta riigieelarvet koostades laps olema prioriteet.

Riiklikul tasemel tuleb tagada tasuta igapäevane tervislik soe lõuna kõikidele lastele nii lastehoius kui lasteaias, samuti kõigil üldhariduskooli astmetel ning kutseõppeasutustes. Kindlustada tuleb kõige haavatavamate ja negatiivsete sotsiaalsete kogemustega laste pikaajaline tervistav suvepuhkus lastelaagri programmides, samuti nende laste psühhiaatriline ravi ja rehabilitatsioon. Jätkuma peab ennetustöö ja selle lapsekeskse sisu kujundamine. Suurendama peab riikliku perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni arvamus „Eesti riigi stabiilsusprogrammi 2012–2017“ kohta.

Praegu on esmatähtis tagada igale lapsele ja tema perele inimväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Suunates tulevased ühiskonnaliikmed, pea viiendiku Eesti rahvast varakult elu ääremaile, hukutame täna tahtlikult homse Eesti riigi.

MTÜ Lastekaitse Liit missioon on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit ühendab liikmeskonna kaudu 34 organisatsiooni üle Eesti.