juuni 2013 Archives

Avatud Eesti Fondi värske aastaraamat on nüüd veebis saadaval

Aasta 2012 jääb Eesti mõtteloos meelde kodanikuaktiivsuse uue laine aastana. Reformierakonna rahaskandaal, valitsuse suutmatus kuulata ACTA-vastaseid, lisaks üle-eestiline meditsiinitöötajate streik ning Rahvakogule teed sillutanud Harta12 on mõni näide, kus eestimaalased demonstreerisid oma valmisolekut astuda riigivõimuga senisest ärksamasse dialoogi ning nõudsid valitsejalt senisest suuremat kodanike tahtega arvestamist.

Avatud Eesti Fondi kodulehel saab nüüd lapata äsja valminud aastaraamatut, kus antakse ülevaade olulistest algatustest, meenutatakse mullu toimunut ja muidugi kiigatakse tulevikku.

Neli Rakvere teatri pliiti ootavad Telliskivi loomelinnakusse sööki vaaritama

Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.

Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.

Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.

Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!

Veel on võimalus registreerida tänavusse Metsaülikooli

Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.

Tänavuseks teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Seekord kõnelevad teemast 7.-11. augustil Käärikul Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt

Metsaülikool on midagi sellist, mida tuleb ise kogeda! Tegu on ühise sünergiaga, koosmõeldud mõtete ja üheshingatud ajaga, loomaks paremat Eestit meile kõigile.

Esmane programm ja registreerimislink on leitavad kodulehel:

Kava: http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/programm

Registreerimine http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/reglink13

Metsaülikooli olemusest saab lähemalt lugeda www.metsaylikool.ee avalehelt – tuleb küll veidi allapoole kerida, et selleni jõuda, vaadata tasub ka videot http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=ZxugFDGDfBE ning pilte http://www.metsaylikool.ee/pildid

Esmane programm ja registreerimislink on leitavad kodulehel:

Kava: http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/programm

Registreerimine http://www.metsaylikool.ee/jargmine-mu/reglink13

Registreerimine on avatud seni, kuni kohti jätkub, või 15. juunini. Osalustasu on 160 eurot, neil, kelle jaoks on see üle jõu käiv, on võimalik kandideerida stipendiumile, mis vähendab osalustasu 45 euroni (tarvis kirjutada motivatsioonikiri – ka selle kohta saab täpsemalt uurida kodulehelt).

Riik toetab 109 huvikooli õppevahendite ostmisel

2013. aastaks eraldas haridus- ja teadusministeerium hasartmängumaksu fondist projekti “Varaait” kaudu 109 huvikoolile tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks vajalike õppevahendite soetamiseks 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaeksperdi Ene Raidi sõnul on huviharidus üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, kuid tihtipeale jääb kohalikel omavalitsustel puudu just võimekusest soetada uusi õppevahendeid.

Viimase noorteseire andmeil kasvas huvikoolide arv aastaga 416lt 527le. Neist suurem osa on spordikoolid (251), aga rohkelt on ka muusika- ja kunstikoole (141). Lisaks on veel mitmeid erinevat tüüpi huvikoole: tehnika- ja loodusmajad, loomekeskused.

Huvikoolide arvu kasvuga on kaasnenud ka huvikoolides õppivate noorte arvu tõus: 2012/2013. õppeaastal õppis huvikoolides kokku 69 740 noort vanuses 7-26 eluaastat.

Projekti “Varaait” viib ellu haridus- ja teadusministeeriumi hallatav Eesti Noorsootöö Keskus.

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse ja Belgiasse

SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).

Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.

Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .

Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.

Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2”.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/valiskoostoo/proforest_2/

Lisainfo tööpraktika konkursi kohta: Monika Kont, projektijuht, monika.kont@eramets.ee, +372 57 703 234.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Nädala foto

Nädala pilt (11.06.2013)
Täpne maandumine. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Menukad bändid ja setu kollektiivid tulevad Setomaale kokku

19.-20. juulil toimub Meremäe vallas, Ostrova külas festival, kuhu on kutsutud ansamblid Setumaalt ja kaugemalt.

Festivali eesmärk on pakkuda erinevate ülesastujate kaudu ülevaadet setu pärimusmuusikast, mis vaheldub kaasaaegsemate viisidega Eesti tunnustatud artistidelt.

Tänavu on olulisel kohal regilaul. Publiku ette astuvad äsja 10 aastaseks saanud ansambel Zetod, Oort, Kiiora, arhailise meestelaulu punt Lüü-Türr, Seto Miihi Summ, Moskva/Odessa Bänd, Ukerdajad, Simmaniduo, leelokoor Hõpõhelme ja Meremäe Mehed, Terminaator ning Raali Ain koos Rikka Ivvani pillilaagri lastega. Eksklusiivse kontserdi annavad Kosmikud. Festival lõpeb suure simmaniga Untsakate saatel. Lisaks arvukatele kontsertidele rikastab festivali Taarka Pärimusteatri noortestuudio oma uue etendusega „Lennuk“. Festivali päevajuht on tuntud sõnameister ja spordimees- Contra. Külalistel on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga.

Korraldaja Aime Tulp: „Setudel on tugevad traditsioonid, mida tuleb väärtustada ja hoida. Festivali kaudu anname selleks oma väikese panuse“. „Soovime, et külalised võtaksid üheks nädalavahetuseks aja maha ja tuleksid Setumaale nautima selle paiga ilu ning head muusikat“ lisas Neeme Tulp.
Festival on mõeldud ka lastele, sest avatud on mängutelk ja lastekino.

Ostrova Festival toimub juba kolmandat korda looduskaunis paigas Võrumaal. Kahel esimesel aastal on külastajate arv kõikunud tuhande piires. Festivali piletid on saadaval Ticketpros. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Festivali toimumist toetavad: Setomaa arengu programm, Setumaa Kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku omaalgatuse programm ja Meremäe Vald. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Ainult sellel nädalal saad veel oma lemmikküla poolt hääletada!

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%. Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla.

Kogu eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16. juunini Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o . Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 , Terevisiooni videoklippide vahendusel ja Terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1 .

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.

“Kõik külad on juba võitnud, sest nad on saanud oma maakonna Aasta küla tiitli”, ütles Ene Ergma. “Sellel konkursil pole kunagi kaotajaid, siin on alati võitjad,” lisas ta.

Teisipäeva, 11. juuni õhtupoolikul võtab hindajate seltskonna vastu Ingliste külade piirkond Raplamaal, nädala pärast ollakse Viisu külas Järvamaal ning peale jaanipäeva lõpetavad hindajad oma ringkäigu Virumaal – Kõrtsialuse külas ja Venevere külade piirkonnas.

Rahva lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil, hindajad annavad oma otsusest teada 9.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal.

Eesti Külaliikumine Kodukant asutati 1997.a. mittetulundusühingute liiduna. Täna on liikmeid 20 (neist 15 maakonnaühendust) ja nende kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte.

Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor

Einar Eiland,

kodanik

Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom ei ole mõeldud siinkohal kellegi lolliks või targaks tembeldamiseks, vaid on lugu sellest, kuidas targad inimesed võivad veelgi targemate otsuste seast rumalate või lollide otsusteni jõuda.

Kaleidoskoopilise idiotismi sündroom on sotsiaalpsühholoogiline termin, mis kirjeldab protsesse, kuidas eliit saab säilitada võimu isegi juhul, kui tal igasugune kompetentsus puudub ja on asendatud võimuihaga. Seda kasutatakse reeglina siis, kui ühiskonnas on tunda püssirohulõhna ja võimueliidi pädevuses hakatakse kahlema. Õigemini on ta nagu võimult kukutamise eelne agoonia. Nii on see toimunud läbi sajandite.

Kõige kindlam viis võimu säilitamiseks on luua teatav masin, mis võtaks vastu ühiskonna pahameeletormi ning säästaks võimu eliiti pööbli rünnakute eest ja jätaks mulje, et riik töötab rahva huvides. See masin, olgu selleks siis kas rahvakogu või rahvaportaal, peab töötama kui gaseeritud vee aparaat, mis peale kolme sendi sisestamist peab andma vastava värviga mullivee. Vastavas vaimus saab ta ka projekteeritud ja programmeeritud olema. Eesmärgina peab ta rahvale jätma mulje, et janu kustutamiseks saab rahvas ise vastava mullivee tellida. Tegelikkuses aga selgub, et tegemist on tüüpilise mõttekontrolli süsteemiga. Seda, et tavakodanik saab valiku teha vaid juba ette antud mullivee valikute seast ning hiljem selgub et ka kolmesendinegi on riigi poolt vermitud, siis seda ei tohi tavakodanik märgata. Kogu võimustrateegias on määrava tähtsusega see, kuidas see märkamatult rahvale maha müüa. Selle läbi teostab eliit enda võimu ja kontrolli pööbli üle.

Jääkeldri rahvakogu saaga meenutab seega kaleidoskoopi, kuhu rahvas saab enda mõttekillud kokku koondada. Seejärel asub võimutasand seda kaleidoskoopi keerama ja küsima rahva käest, kas see pilt meeldib või mitte. Otsustada saab aga antud olukorras vaid meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt, mitte teadvuse ja vastutuse tasandilt. Aga meeldivuse või mittemeeldivuse tasandilt tehtud otsused, olgu need mistahes ekspertide nõustatud, viib ühiskondliku enesetapuni. Rahvakogu otsustajad saavad teha valikuid vaid ette antud sundlahenduste vahel, kuid sundvaliku ja meeldivuse või mittemeeldivuse olukorras ei saa arengu vastutust tekkidagi. Ettemääratud tõenäosuse alusel saab rahvakogu aga teha vaid neid muudatus ettepanekuid, milleks ühiskond on informatiivselt ette valmistatud. Mistahes eliit, komisjonid kuni parlamendini välja saavad läbi suruda vaid neid lahendid, millega ühiskonda harjutatud on. Üldise keskmisele riigi arenguvundamenti rajada on aga hullumeelsus ja infoühiskonnas enesetapp. Üldise keskmisest väljaspool olevat teadvust hakatakse pidama aga eliidi ja selle kaudu programmeeritud rahva poolt juba rumaluseks. Rahvas ei taha aga loll olla ja neid ideid ta väljanäitusele ei esita.(see on esimene filter). Kui mõni arendav idee peaks siiski läbi lipsama, siis püütakse see kinni järgmise filtriga, sest eliit on sunnitud tegema otsuseid ühiskondliku keskmise arusaama alusel, kuna ta peab võimalikult paljudele meeldima, sest muidu ta ei oleks eliit ega saaks olla võimul. Seega eksisteerib juba kaks filtrit, mis võimalikud lahendid juba eos rajalt maha võtavad. Sest ettemääratud tõenäosuse alusel teostuvad vaid keskmise otsustajale arusaadavad keskmised valikud. Ja kui on teada, et neid hakkavade realiseerima keskmised ametnikud keskmise finantsvõime tasandilt, siis on muutuste sooritusvõimekus nullilähedane. Loe edasi: Einar Eiland: rahvakogust on saanud võimuruupor

Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.

Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.

Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Lapsed ei tea toidu päritolu

Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.

Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.

Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.

Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.

Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.

Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.

Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.

Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.

Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.

Maheklubi.ee

“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.

Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.

Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.

2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil

Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Avinurme kutsub tünnilaadale

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes.
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

Mahetalunik Aldo Vaan tunnistati parimaks lihaveisekasvatajaks

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Silja Lättemäe, Maaleht / Maheklubi.ee

Lätted ja loitsud ühendavad raplamaalaste väe

9. juunil kell 16 algab traditsioonilise rongkäiguga Rapla kesklinnast maakonna laulu- ja tantsupidu, mis sel aastal kannab nime “Raplamaa lätted ja loitsud”.

Raplamaa maakondlikud rahvapeod toimuvad üle kahe aasta, seekord on tulemas ligi 1900 esinejat. Traditsiooniliselt astuvad üles koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilliorkester ning üllatusetteasteid pakuvad kooliteatrite näitlejad.
Pidu on rahvale tasuta ning peo lõpus tuleb ühendakooride ja Siiri Sisaski esituses esmaettekandele tema enda loodud uus ja võimsa väega laul “Eesti rahvas”, mille sõnad on kirjutanud Ado Reinvald.

Laulu-ja tantsupeo läbiv teema on seotud allikatega nii otseses kui ülekantud tähenduses. Valdade esindajad toovad peole vee Raplamaa pühadest allikatest, et kasta tammepuud, mis omakorda sümboliseerib nii Raplamaa ühtsust kui meie igaühe olemise ürglätet. Pärast pidu istutavad peo üldjuhid tamme väljavalitud kohta Tammemäel.
Kooride üldjuht on Vahur Soonberg, tantsude üldjuht Ulvi Mägi. Vahetekstide lugemist juhib ja lavastab Raikkülas elav teatrimees Margus Mikomägi. Kõnekoori teevad Krista Oleski teatrilaagri noored Keava lähedalt Tarsi talust.

Tänavuse Rapla peo teeb eriliseks ka see, et tantsu saadab salvestatud lindimuusika asemel saateansambel ja koorilaul. Ei ole teada, et Eestis oleks koorid varem tantsudele nii palju otse kaasa laulnud. Tõsi, üksikuid etteasteid on ette tulnud varasematelgi aastatel, viimati sai sellist kooskõla nautida tänavusel Harjumaa laulu- ja tantsupeol. Midagi sarnast on plaanis ka 2014. aasta suurel peol “Aja puudutus. Puudutuste aeg”.

Vaata ka: FB: facebook.com/RaplamaaLauluJaTantsupidu?fref=ts

Ürituse info ja kontaktid: peakorraldaja Anne Ummalas tel 55 638 048, anne.ummalas@rahvakultuur.ee ja stsenaariumi koostaja Eeva Kumberg, tel 52 51 852

Koolivaheaeg ja suvi muudavad Viljandimaa bussigraafikuid

Koolides alanud suvevaheaeg jätab Viljandimaal käigust ära õpilastega seotud liine. Alates 10. juunist kuni 31. augustini 2013 jäävad käigust ära avalikud liinid nr 7, 12, 13, 16, 21, 36A, 43A, 54, 56, 66, 67 ja 68. Muudatuse aluseks on Haridus- ja teadusministri määrus 09.01.2012 nr 4, mis määrab ära 2012/2013. õppeaasta koolivaheajad. Liin nr 15 sõidab 21. juunini kuna Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kestab kool selle ajani.

“Muudatuse näol on tegemist iga-aastase rutiiniga ja seotud õpilaste kooli- ja koduvahelise transpordiga, mis taastub samas mahus sügisperioodil,” selgitas Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase.

Krati seikluspark Kalevipoja Kojas saab endale õhuatraktsioonid

Krati seikluspark Foto: www.kalevipojakoda.ee

Jõgevamaal Kääpa külas paiknevas kultuuri- ja turismikeskuses Kalevipoja Koda valmivad juuli lõpuks uued õhuatraktsioonid, mis ehitatakse seni juba kolm aastat põnevust pakkunud Krati Seikluspargile lisaks.

“Kõrgseiklusrada Lennuk on esimene kõrgseiklusrada Eestis, kus rada läbivad grupid ning see muudab oluliseks omavahelise koostöö. Mujal seiklusparkides asuvad kõrged rajad on rohkem individuaalsed, korraga on atraktsioonil üks inimene,” ütles seikluspargi ja uue raja idee autor Hannes Soosaar.

Kalevipoja Kojale, kuhu alla kuulub lisaks seikluspargile ka Kalevipoja muuseum, varakamber ja Saare rahvamaja, loob uus rada lisaväärtuse. Soosaare sõnul saavad külastajad seiklusrajal rakendada nii füüsist kui vaimu. Selleks, et efektiivselt ja heade tulemustega rada läbida, tuleb lisaks kätele ja jalgadele ka pea tööle panna. See, et seiklusraja nimi Lennuk vastab ka Kalevipoja laeva nimele, on Soosaare sõnul kokkusattumus ning nimi tegelikult seikluspargi ehitaja Valdo Kanguri idee.

“See zipline’iga (õhuköiega-toim.) kõrgel sõitmine on ka omamoodi lendamine ja annab vägeva kogemuse. Eks mul on Kalevipoeg kusagil alateadvuses peas ja sealt see motiiv siis pinnale ujuski,” tunnistas Kangur.

Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee

Projekti “Krati seikluspargi kõrgseiklusrada Lennuk” elluviimist toetab PRIA Leader programmi meede Atraktiivne Keskkond.

Võru folkloorifestival otsib soliste vokiorkestrisse

11.-15. juulini toimuval XIX Võru folkloorifestivalil astub maailmas esimest korda lavale vokiorkester.

„Vokk on iidne tööriist, mille roll on tänaseks muutunud,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Meie tahame selle voki tuua püüne peale ja panna ta laulma. Nii nagu vokivurina saatel veedeti kunagi õhtuid, sama moodi algab ja lõpeb nende helidega tänavune festival.“Seetõttu otsivadki korraldajad orkestrante vokiorkestrisse, kes esineksid festivali ava- ja lõpukontserdil. Vanus ja sugu (nii vokil kui ketrajal) ei ole oluline, mõlemad peavad olema töökorras.

Festivali lõpukontserdil võtavad vokihelinad oma improvisatsiooniks üle Laura Põldvere (esinejanimega Paula Mustikas) ning Ivi Rausi, kes loovad inimhääle ja elektroonikaga helide maailma, mis polegi pelgalt enam laulmine, vaid midagi täiesti uut. Nii loovad „vokkivad“ orkestrandid koos solistidega ainulaadse ja kordumatu teose, mida samal moel ei esitata seda enam kunagi. Muusikateos sünnib koha peal otse publiku silmade all.

Palume kõigil, kes oskavad kedrata ja soovivad osaleda vahval rahvakultuurisündmusel endast märku anda 20. juuniks aadressil info@vorufolkloor või 57 70 44 11 (Kadri Valner).

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks eesti rahvatantsijatele ja –muusikutele osalevas festivalil esinejad Keeniast, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Lisa

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee