Pühapäeval, 6. veebruaril toimub Valga Rahvamatka kümnenda hooaja neljas etapp. Matkamist alustatakse Valga Spordihalli juurest kell 12.00.
Kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Rahvamatkad toimuvad iga kuu esimesel pühapäeval kuni kevadeni.
Osalejaile pakutakse kumma suppi ja teed ning kingitakse kinopilet.
2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Kuidas tähistatakse aastat Eestis? Millised on kaasa löömise võimalused? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud minu kodukandis? Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust oma piirkonnas?
Kutsume kõiki huvilisi praktilisele teabepäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi aasta tähistamiseks Võrumaal.
Võrumaa teabepäev toimub 17.veebruaril kl. 12.00-17.00 Võrus, Mainori Kõrgkoolis (Kreutzwaldi 34).
Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 14.veebruariks anna@vabatahtlikud.ee.
Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?” kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?
Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld
Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees
Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.
Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist. Loe edasi: Koerad ketti!
Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.
XII eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü korraldajad valisid saadetud ankeetide põhjal võistluskontserdile esinema 16 muusikalist kollektiivi.
Peapreemia nominendid on vokaalansambel -7, Levski, Laul jätta ja Mälutagune Tallinnast, ansamblid Vikerkaare hallskaala ja Punt Tartust,
suupilliorkester Piccolo ja vokaalansambel Greip Pärnust, ansamblid Tuulepuu ja Knihv Viljandist, ansambel Marjulise Elvast, ansambel Slap
Võrust, vokaalansambel Naized Türilt, ansambel Mehe Pojad ja Dialekt Tartumaalt ning ansambel Sõõriku Värskast.
Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele saab Kanepi kihelkonnast pärit Hällülaul e. Kiigelaul. Parimale esitajale on
preemiaks 1000 eurot koos Ilme ja Riho Kulla valmistatud pronksskulptuuriga “Laulev neiu.”
Festivali eesmärk on väärtustada eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete esituste kaudu, nii et säiliks side vana ja uue vahel ning elavdada
kultuurielu. 23.-24. aprill Moostes toimuva festivali Moisekatsi Elohelü läbiv teema on sellel aastal lihavõttepühadega seotud kombestik. Võistluskontsert algab jüripäeval, 23. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud
kontserdisaale.
Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee
Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu. 90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.
Eelmise aasta lõpus said metsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi toetustele investeeringute tegemiseks. Kokku laekus ligi 700 taotlust 4,5 miljoni euro ulatuses.
Erametsakeskuse kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa metsa majandusliku väärtuse parandamisele, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud mets või teha investeeringuid edasiste tulekahjude ennetamiseks. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5 raames toetatavad tegevused.
620 metsaomanikku soovib parandada oma metsa majanduslikku väärtust ning vajab selleks 4 miljonit eurot. Võrreldes 2009. aastaga on taotluste arv suurenenud 150 võrra ning taotletav toetuse summa poole miljoni euro võrra. Kõige suurem vajadus on metsatehnika järele, selleks küsivad metsaomanikud üle 3 miljoni euro. Peaaegu 1 miljon eurot vajatakse hooldusraiete tegemiseks noorendikel 5000 hektaril ulatuses.
Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks vajavad metsaomanikud ligi 200 000 eurot. Esitati 45 toetuse taotlust, mida on 6 korda enam kui 2009. aastal. Metsatulekahju ennetamiseks küsib 26 metsaomanikku toetust kokku 240 000 euro ulatuses.
Toetusraha kõikidele taotlejatele siiski ei jagu. Eelarves on raha 3,62 miljonit eurot, millest 2,28 on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja 260 000 eurot jagatakse metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
Erametsakeskus otsustab toetuse saajad aprillis. Rohkem infot saab erametsanduse portaalist www.eramets.ee
Käesoleva aasta märtsikuus tähistab Rõuge vallas asuv Nursi raamatukogu oma asutamise 90. aastapäeva. Selleks puhuks on algatatud raamatukoguga seostuvate mälestuste kogumine.
1921 aastal Rahvaraamatukogu Seltsist alguse saanud Nursi raamatukogul on 90-ne aasta jooksul olnud erinevaid aegu, nõudmisi, ettevõtmisi, asukohti ning hulgaliselt lugejaid ja töötajaid.
Oodatakse Nursi raamatukogus erinevatel aegadel töötanud bibliograafide ja ka lugejate – külastajate meenutusi seoses raamatukoguga. Neid oodatakse kirjalikult hiljemalt 10.märtsiks 2011.a. mailiaadressile nursirk@rauge.ee või postiga aadressil Nursi raamatukogu, Nursi küla 66712 Rõuge vald, Võrumaa
Lisainfo: Sirje Saarniit tel 78 79 331
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.
Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.
Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf
Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.
Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.
Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.
Reedel, 6. veebruaril kell 17 saab Sänna kultuurimõisas osaleda enesesse vaatamise töötoas.
Kas Sa unistad elust, kus saad rohkem tegeleda Sulle tõeliselt korda minevaga? Kas Sa soovid elada jätkusuutlikult sõltumata majanduskasvust, laenust ja tööandjast? Kas Su igapäevane töö ei meeldi Sulle, kuid pead seda tegema? Kas Sa tunned, et vajad muutusi, aga ei julge neid teha või lihtsalt ei tea veel milliseid?
Muutuste tegemisel vajameme tuge nendelt, kes sarnaseid muutusi teinud või parasjagu läbimas on. Oravarattalt maha hüppamise retkel aitavad korraldajad ja osalejad Sul näha selgemini oma tegelikku olemust ning võimendavad Sinu julgust vajalik muutus lõpule viia. Juhendavad Jaanus Viese ja Merit Raju.
Rohkem infot ja registreerimine : http://kikivarvul.wordpress.com/workshopid-ja-joogalaagrid/koolitusretk-endasse-huppame-oravarattalt-jaanuse-ja-meritiga/
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
Taas algab loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Juba 15 aastat on kutsutud lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Nii ka sellel aastal. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 1.märtsil ja kestavad mai
keskpaigani. Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee. Õpetajatel palutakse osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.
“Tere, Kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).
Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.
Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.
Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.
Tänane küünlapäev oli vanarahval üks kevade tähtsamaid päevi.
Siit algas nädalate kaupa ajaarvamine, mis jätkus kuni jüripäevani 23. aprillil – küünlast kolm kukke, seitse sikku, kaheksa karjalasku, kümme kündi, üksteist jürgi.
Nii võib öelda, et täna algab kevade aeg. Selle kinnituseks on vana tava, et naised peavad sel päeval jooma punast jooki – kuremarjaliimi, nagu setomaal öeldakse ehk siis jõhvikamorssi. Jõhvikad surutakse puruks, segatakse suhkruga ja kurnatakse koos veega joogikannu. Punaseks joogiks tarvitatakse ka punast veini.
Punajoomine on tuntud ka teistel kevadistel pühadel nagu vastlapäeval, mis tänavu on 8. märtsil ja kevadisel maarjapäeval 25. märtsil. Puna joomise mõtteks oli tervena püsimine läbi kevade ja suve.
Mikk Sarv
Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.
Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.
Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.
Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.
Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.
– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.
Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.
Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee
Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.
Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.
Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710
Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com
Pühapäeval, 6. veebruaril kell 12 – 16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud kingitus. Räägitakse, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud. Kingitusteks tehakse viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistatakse südamega südameseepi ja südametega pilte ja tasse. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
Jälgi täpsemat infot mõisa kodulehel www.lukemois.ee Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilil info@lukemois.ee
Allikas: Luke mõis
