Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate

Jõhvi vald

Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.

Allikas:  Jõhvi veebileht

EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Vana ait Tsolgo külas Võrumaal

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.

Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Alatskivil peavad koosolekut kohaliku elu edendajad

Kultuurimälestis Alatskivi vallamaja

14. veebruaril 2011.a. algusega kell 15:00 toimub Alatskivi vallamajas ümarlaud mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. TAS keskendub oma tegevuses noortele, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Projektitoetust saab taotleda järgmistest meetmetest: noorte meede, kogukondade meede ja ettevõtluse meede. Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused.

Lisainfo Kaidi Randpõld`ilt ja registreerimine kaidi.randpold@tas.ee, mob. 5358 4035, koduleht www.tas.ee. Registreerimine kodulehel: http://www.tas.ee/est/tegevuskalender/112

Allikas: alatskivi.ee
Foto: Veljo Ranniku

Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

2009.a võitja, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži kammerkoor Aktiva

5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.

Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.

Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

Algas fotokonkurss “Meie Risti”

Käesoleval aastal korraldab Risti Rahvaselts koostöös Risti Vallavalitsusega 01.veebruarist kuni 15.oktoobrini 2011.a. fotokonkursi „Meie Risti”, mille eesmärgiks on kaasata Risti elanikke aleviku elu jäädvustamisse ning soov inspireerida kodanikke hoidma meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalevatest fotodest pannakse ka kokku 2012.a. juubelikalender. Konkursi tulemused avalikustatakse Risti valla kodulehel ja valla lehes ühe nädala jooksul peale hääletamise lõppemist. Peale konkurssi toimub autasustamine ja parimatest töödest koostatakse näitus. Autasustamise ja näituse korraldamise aeg ja koht avalikustatakse koos fotokonkursi võitjate nimede väljakuulutamisega.
Konkursi eesmärkideks on anda välja kalender „MEIE RISTI 2012” ning inspireerida meid märkama ja hoidma oma kodukanti.
Oodatakse pilte, mis kujutavad kohalikke inimesi, tegevusi, sündmusi, loodust, vaatamisväärsusi, huvitavaid objekte ja kohti nii, et pilt oleks äratuntavalt Risti alevikust. Loe edasi: Algas fotokonkurss “Meie Risti”

Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut

01.veebruaril  kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.

Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.

Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.

Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi

Foto: Raamatukoi

Pressinõukogu uus liige on Aivar Reinap

 
Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi Pressinõukogu uueks liikmeks saab alates tänasest Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap.
Nii otsustas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu eelmisel nädalal toimunud koosolekul.  See on ka märk muutustest meedias, varem ei ole Pressinõukogus olnud otseselt online-meedia esindajat.
EALL nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Viive Kauri liikmeksoleku aja lõppemise tõttu. Viive Kaur oli Pressinõukogus neli aastat. Vastavalt Pressinõukogu statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.
 
Pressinõukogu koosseis on: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk,  Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap ja Harju Maakohtu kohtunik ja Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
 
Pressinõukogu pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis ta antud kaebuse arutusel ei osale.
 
Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva

Tartu rahulepingu allkirjadKolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.

Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.

Allikas: Tyri.ee

Foto: Riigiarhiiv

Haanja rahvamajas tuleb kokku peretsõõr

Pühapäeviti, 6. ja 20. veebruaril kell 11 oodatakse peresid Haanja rahvamajja peretsõõri.

Paaritunnise koosolemise jooksul leiavad loovat ja arendavat tegevust kõik pereliikmed. Avatud on väikelaste mängutuba, vanemate vestlusring ja kogu pere loovustuba.

Peretsõõrid toimuvad arengukeskuse Nalle eestvedamisel kaks korda kuus veebruarist maini. Osavõtt on kõigile tasuta.

Lisainfo ja registreerimine tel 5348 7937 (Triin).

Järvamaa muuseumis avatakse kasetohunäitus

Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.

Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.

3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.

Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.

Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.

Pärnu jääfestival köidab kireva programmiga

Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.

Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.

Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.

Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.

Rohkem infot: www.waterfest.eu/et

Otepää vallas algavad taas pühapäevamatkad

Taas on kõigil oma tervisest lugu pidavatel inimestel võimalus osaleda Otepää valla matkadel, mis toimuvad üheteistkümmnel pühapäeval kaheksa kuu vältel.

Esimesed neli matka toimuvad talvisel ajal ja on planeeritud suuskadel läbimiseks, ülejäänud matkad võib läbida jalgsi või jalgrattaga.

Sihtpunktid on avatud kella 10–12 ja nendes ootab matkalisi sooja tee ja matkakleepsudega Helle Tallo.
Hooaeg lõpeb ühisüritusega 16. oktoobril, kui aktiivsetele liikujatele jagatakse hulgaliselt auhindu.

Otepää valla matkade ajakava:


13.02. I matk: Kiigemägi (Tartu maratoni avatud raja raames, kontrollpunkt Kiigemäel)
; 27.02. II matk: Tehvandi matkarada (kontrollpunkt hüppemäe jalamil); 
13.03. III matk: Sihva kool (Pühajärve-Sihva)
; 20.03. IV matk: Hobustemägi (Tartu maratoni rada); 
17.04. V matk: Pedajamäe (Otepää-Pedajamäe-Pühajärve)
; 15.05. VI matk: Annimatsi (Kannistiku-Annimatsi–Pühajärve); 29.05. VII matk: Savimägi (vana lasketiir-Savimägi-Võru mnt–Otepää); 12.06. VIII matk: Pühajärve matkarada (matk ümber Pühajärve); 
21.08. IX matk: Tehvandi (punktide otsimine); 11.09. X matk: Kirikuküla (Palupera tee – Kirikuküla/Tõuka)
; 2.10 XI matk: Kiigemägi
; 16.10 lõpupidu: hooaja kokkuvõtete tegemine,

Lisainfo: Merlin Müür, tel 515 7487, merlin@otepaa.ee.