Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees
Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.
Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist.
Järelevalvet eespool nimetatud eeskirja üle on kohustatud teostama vallavolikogu poolt volitatud ja pädevust omav ameetiisik või politsei. Eeskirja rikkunud koeraomanikku on politseil õigus trahvida rahatrahviga kuni 400 eurot. Vallaametnikul, kellel on väärtegude menetlemise õigus ja pädevus ning volikogu poolt antud volitus, on samuti õigus rahatrahvi määramiseks.
Oma kogemustest tean, et enamik väljaõppe saanud vallaametnikest pole koeraomanikke vist kunagi karistanud. Põhjuseks on vastus: ” Kuidas saan oma naabrimeest , tuttavat või tublit vallaelanikku trahvida, kuidas ma talle järgmisel päeval otsa vaatan.”
Kahtlen, kas politsei jõuab igas külas, asulas, igas majas kontrollida koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmist. Iga koeraomanik peaks tunnetama vastutust, kui laseb neljajalgsel vabalt maal või metsas joosta.
Väga sageli aga lastakse metsa jõudes koer rihma otsast lahti, kes esimesel võimalusel pärast oma loomulike vajaduste rahuladamist jookseb metslooma jälgi ajama. Sügava lume korral võib siin metskits oma elu kaotada.
Tulenevalt metsaseaduse § 35 lg 1 p 3 nõudest on metsas lubatud liikuda ainult lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad tenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil. Koeraomanikku, kes eirab eelpoolnimetatud seadusesätet, võib karistada rahatrahviga kuni 800 eurot. Menetlejaks on keskkonnainspektsioon.
Õnneks on viimasel ajal piir pandud marutaudile, kuid kuri koer võib ohtlik olla nii lastele, kui ka naabritele, rääkimata siis metsloomade murdmisest.
Metskitsedel on nüüd eriti rasked ajad. Metsades varitsevad neid ilvesed, kelle arvukus on suur, küttimist aga piiravad ja takistavad üliranged euronõuded. Kuna rasked talveolud kestavad veel mitu kuud, peaksime eriti valvsad olema ja mõtlema neile metsaelanikele, kes meie abi vajavad.