Kuu: oktoober 2010

Raplamaa otsib Aasta Tegu

Raplamaal alustati Aasta Teo 2010 otsinguid. Selleks otsitakse Raplamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on aasta  jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.

Kandidaate Raplamaa Aasta Teo konkursile oodatakse 10. novembriks.  Nominentide tunnustamine toimub kadripäeval 25. novembril Kodanikeühenduste Kärajatel.

Alates 2004. aastast valitakse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Raplamaa Aasta Tegu, millega tunnustatakse möödunud aastal maakonnas toimunud olulisi kodanikualgatuslikke tegemisi ja projekte.

Mullu said RAPLAMAA AASTA TEGU 2009 laureaatideks Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistamise üritused (projektijuht Anne Kalf),  Kohila laste mänguväljaku rajamine (MTÜ JCI Rapla),  Spido sõprade kevadpäev (MTÜ Rapla Linna Moosekandid), Linda Rausi 100. juubeliaasta sari, raamat „Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel” (Harri Jõgisalu, Uno Kiisma, Jüri Kusmin, Lembit Tihkan), Rahvusvahelise vibuvõistluse Järvakandi Open 40. juubelivõistlus/ Toomas Kivilo I memoriaal (Järvakandi Vibuklubi Ilves) ja suvealguse rännak Juurust Mahtrasse koos muuseumi toetuskontsertiga „Mis maa see on…“  (Siiri Sisask, Tiia-Helle Schmitte ja Aili Normak)

Fenno-Ugria jututuba jätkab soome-ugri filmiteemadel

 Fenno-Ugria jätkab eelmisel hooajal alustatud jututubade sarja ja kutsub neljapäeval, 28. oktoobril kell 17.30 P.Süda 3-4 oma mõnusasse vestlusringi. Seekordse jututoa teemaks on “Soome-ugri rahvad kinoekraanil”. Hõimupäevade ajal näidatud viis erinevat mängufilmi soome-ugri rahvastest tekitasid elavat arutelu. Jututoas püütakse ka nüüd selgust saada, milliseid võimalusi kasutatakse põlisrahvaste kultuuri ja ajalookogemuse vahendamiseks, mis on olulisem – kas suurte vaatajahulkadeni jõudmine või põlisrahvaste loomutruu kujutamine ja milline tähtsus on nendel filmidel põlisrahvaste endi jaoks.

Filmiteemalise jututoa eestvedajateks on filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse, kirjanik Arvo Valton ja Eestis elav mari rahvusest filmimees Aleksei Aleksejevi. Vestlus toimub vabas vormis, jututoast osavõtt on kõigile vaba. Et teaksime sobivas suuruses kohvikannu tulele panna, oleme rõõmsad, kui annate oma osalemisest ette teada!

Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest

Täna  toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.

Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud.  Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.

Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.

Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.

VAT Teatris loetakse täna noortenäidendeid ette

Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.

Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.

Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.

Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.

Õiglase kaubanduse nädal kutsub tegema eetilisi ostuotsuseid

25. – 31. oktoobrini leiab aset õiglase kaubanduse nädal, mille eesmärgiks on pöörata enam tähelepanu arengumaade talupoegade ja väiketootjate keerulisele olukorrale ning õiglaste kaubandussuhete arengule maailmas. Õiglase kaubanduse nädala raames tutvustatakse õiglase kaubanduse ehk Fairtrade tootemärki, mis on otseselt suunatud arenevate riikide väiketootjate olukorra parandamisele. Õiglase kaubanduse nädal toimub samaaegselt nii Eestis kui Soomes.

Õiglase kaubanduse nädal on suunatud eeskätt tarbijale, et jagada talle infot arengumaade keerulisest olukorrast ning kutsuda üles langetama eetilisi ostuotsuseid. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märgiga tooted on mõnevõrra kallimad n-ö tavatoodetest, ent lisanduv hind katab tootmiskulud ning võimaldab maksta arenevate riikide väiketootjatele lisatasu (Fairtrade premimum), millest kaetakse kulud sotsiaalsüsteemi arendamiseks. Näiteks võimaldab õiglane kaubandus paremat ligipääsu haridusele, tagab puhta joogivee ning suurendab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti.

 “Õiglane kaubandus on aidanud arendada meie kogukonda ning aidanud kaasa meie elutingimuste paranemisele, “ lausus Malawist pärit suhkrutootja Aubrey Chilenje, kes külastas Eestit vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust. “Palun kõigil tarbijatel nii Eestis kui teistes Euroopa riikides mõelda sellele, millist kaupa nad ostavad, ning eelistada õiglase kaubanduse märgiga tooteid.”

Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Süsteemis osaleb üle 1, 5 miljoni tootja, kaupu müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis. Rahvusvaheline Fairtrade märk jõudis esimese Balti riigina Eestisse 2007. aastal.

Jaanus Välja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Piirivalvega seotud inimesi oodatakse piirivalve taastamise 20. aastapäeva tähistama

Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.

Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.

Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva  tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.

Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,

endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem

Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885

——————————————————————-

*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.

Kodanikuühiskond Toompeale!

Airi Hallik-Konnula,
mitme MTÜ liige, Urvaste vallavolikogu aseesimees

Kui kuulsin, et Keskerakond tuleb meie valla juhtidega kohtuma, ei kõhelnud ma pikalt. Otsustasin kaema minna. Seda enam, et lubatud Inara Luigast tean sihikindla ja empaatilise poliitikuna.

Küllap valmistasime Luigasele ja Lengile pisikese pettumuse, kui volikogu esimees ütles, et tänu konservatiivsele eelarvele ei ole Urvaste vald pidanud koostama negatiivset lisaeelarvet ja sotsiaalnõunik tõdes, et vald tuleb toetusrahadega välja. Sest meie külalisi huvitas just inimeste keeruline toimetulek ja töökohtade puudumine.

Oma ehmatuseks ei kohanud ma Inara Luigase empaatiat kodanikuühiskonna kohta küsides. Võibolla kasutasin lihtsalt vale sõna – MTÜ. Sest rahvasaadik hakkas rääkima sellest, kuidas igaüks võib teha oma pereliikmetele mitu MTÜ-d, lööb eurorahad laiaks ja pärast aastat 2013, kui struktuurifondide rahad lõppevad, on tühjus. Et kõigepealt haridus ja töökohad ja siis võib see MTÜ ju oma külakiige püsti panna.

Ma olen harjunud sellise suhtumisega kohapeal ja mõelnud, et vast see tuleb mõne inimese piiratud silmaringist. Et ka Riigikogu rahanduskomisjonis sellise suhtumisega inimesi on – ja veel Kagu-Eestist pärit – oli natuke shokeeriv. Kuna külalistel oli aega vähe ja mina ehmunud, jõudsin ainult piiksuda, et külakiik on MTÜ arengus see kõige esimene samm ja nüüd räägitakse juba näiteks omavalitsuse teenuste delegeerimisest MTÜdele.

Loe edasi: Kodanikuühiskond Toompeale!

Andres Noormetsa kuuldemäng võitis Euroopa olulisimal meediafestivalil

Meediafestivalil Prix Europa 2010 tunnistati parimaks kuuldemänguks Eesti Rahvusringhäälingus valminud Andres Noormetsa “Vaikus ja karjed”. Alates 1987. aastast igal sügisel Berliinis toimuv Prix Europa on suurim tele-, raadio- ja internetimeedia festival Euroopas. Tänavu koosnes võistlusprogramm üheksast kategooriast, igas kategoorias on oma žürii, kes nädala jooksul kuulatud-vaadatud programmidest valib välja parima.

 Federico Garcia Lorca luulest inspireeritud “Vaikus ja karjed” esietendus Raadioteatris tänavu 30. jaanuaril. Kuuldemängu autor, režissöör ja esitaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tülli, toimetajad Toomas Lõhmuste ja Pille-Riin Purje ning produtsent Virko Annus. Pärjatud kuuldemängu on võimalik kuulata http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vaikus_ja_karjed

Haanja noorteklubi kutsub noori rahvamajja filmiööle

Esimene filmiöö Haanja noortele  toimub 12. novembril  kell 19 Haanja rahvamajas.

I filmiöö teema: ÕUDUSFILMID

Võta kaasa: magamiskott ja padi, popcorn ja limonaad,
Kaisukaru, keda kallistada, kui hakkab jube,
hea tuju ja puhanud keha.

Pääse: kümnekas

Kogu öö vaatame filme, kuni hommikuvalguseni!

VÕTA SÕBER KAASA JA TULE KOHALE!

Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus

Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva

Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.

„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.

Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.

Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.

Allikas: haanja.eu

Teadussaares koristati küla sügislehtedest

Teadussaare küla korraldas hiljuti külavanema eestvõttel hoogtööpäeva sügislehtede riisumiseks. Küla on väike – kuus talu.

Seekord tulid välja kõik, kes vähegi said, vanusest hoolimata. Ilm juhtus olema ilus. Kõigepealt tehti korda piimapuki ja postkastide ümbrus. Postkastid värviti suvel ilusaks kollaseks. Piimapukile tuuakse ühest teisest külast piima ja Teadussaare külaelanikud jagavad selle ise laiali vastavalt sellele, kui palju keegi on piima tellinud. Külas enam lehma ei ole.

Langenud puulehti on sügiseti Teadussaares palju, sest alla taludesse keerab suurte puude allee – saared, vahtrad, kastanid. Kastanimunadest tehakse omale reumarohtu.

Suviti elab külas üks noor töökas pere Tartust. Nad on alati platsis, kui külas midagi tehakse, ja kuna neil on lapsed, toob seegi väikse küla ellu rõõmsat vaheldusrikkust. Suviti niidetakse külas külavanema eestvedamisel üheskoos teeääri.

Ella Kraav

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

Külaliikumine Kodukant on uuenemise teel

Marek Mekk

Maaelanikele tegevusi pakkuvad ja nõustavad külaliikumise Kodukant maakondlikud ühendused otsivad uusi sihte, sest kõrvale on tekkinud teisi maarahva tegevusi toetavaid organisatsioone.

Maakondades on arenguagentuur, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Leader.
“Kodukant peab konkreetsele tegevusele keskenduma, muidu kaotab ta oma eesmärgi. Kuna teised nagu Leader jagavad raha, on nad meist paremas seisus. Kodukant raha ei jaga,” rääkis selle nädala Kodukant Võrumaa juhatuse laiendatud koosolekul Marek Mekk (fotol), kes on üleriigilise Kodukandi juhatuse liige.

Ta lisas, et Kodukandi roll peab olema selgelt piiritletud, et inimestel oleks arusaadav, millega kohapealne Kodukant konkreetselt tegeleb. Praegu jääb inimestele tihti mulje, et kõik ülalnimetatud organisatsioonid dubleerivad üksteist.

Kodukant Võrumaa juhatuse liige Marika Parv ütles, et nemad on siiani külaseltse nõustanud, korraldanud erinevaid teabepäevi, koolitusi ja õppereise ning tähistanud maanaiste päeva.

Arutelul märgiti, et veelgi enam tuleb noori külaellu kaasata, et nad saaksid tegijatelt õppida ning säiliks järjepidevus.

“Kodukant peab olema see, kes teavitab valitsust külades tehtavast,” lisas Parv.
Kuna Võrumaal ei selgunud veel, millele tulevikus keskenduda, kohtutakse peagi taas.
Marek Mekk märkis, et selle kuuga peaksid tulevikku vaatavad arutelud maakondades lõppema.

“2015 aastal peab külaliikumine Kodukant olema riigile arvestatav partner külaelu teemadel. Ideaalis võiks ta selleks ajaks olla maaelu ministeerium,” vaatas Mekk tulevikku.

Mari-Anne Leht

“Neli vaadet” lisaetendus täna Tallinnas

Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.

Foto: Harri Rospu, lavakas.ee

Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.

Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?

“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.

Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.

Allikas: www.olemine.com, www.no99.ee

Haridusfestival uurib ettevõtlikku õpet

Homsest  kuni 2. novembrini toimub Jõhvi Kontserdimajas üle-eestiline haridusfestival, mille keskseks teemaks on koostöö õpetaja, õpilase ja koolivälise organisatsiooni vahel. Festivalile on oodatud osalema kõik haridustöötajad, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ning pered. 

 Järjekorras juba teine haridusfestival annab põhjaliku ülevaate võimalustest ja praktikatest, kuidas arendada ettevõtlikkust ja keskkonnateadlikkust igapäevases õppetöös ning millised on senised kogemused nii Eestis kui mujal maailmas.

Festivali konverentsidel, töötubades, messil ja Ahhaa keskuses on võimalik tutvuda heade näidete ja asjalike juhenditega – kuidas elavdada ja arendada õppetegevust koostöös kooliväliste organisatsioonidega.

Haridusfestivali korraldavad Ida-Viru Ettevõtluskeskus, TÜ Narva Kolledž, Keskkonnaamet. Partner on Entrum.

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega. Haigekassa nõukogus arutati haigekassa järgmise aasta eelarvet, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade  vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Eesti Arstide Liit

Kultuuriminister rääkis Norras Eesti laulupidude traditsioonist

Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.

 „Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“

Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.

Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Tänasest on Vormsil jälle toidukauplus

 Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.