Jaagud kuulavad Annika Lõhmuse lugemist raamatust „Liikuv püha”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tunamullu rehekuul Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses alguse saanud kirjandusõhtute sari “Raamat algab lugejast” jätkus eile kahe Jaagu ja plaadikeerutaja Valteri loomingulises koosseisus. Kuulajatele vahendati tavapäraselt ümmargusemate tähtpäevadega seotud autoreid ja külla kutsuti Pärnus sündinud, kuid Tõstamaa juurtega kirjanik Annika Lõhmus.
Jaagud – Jaak Eamets ja Jaak Känd. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enne „Liikuva pühani” jõudmist
Enne külalisele sõna andmist tutvustasid Jaak Känd ja Jaak Eamets kaheksat sõnaseadjat ning Valter Parve valis vinüülplaatidelt vanu häid muusikapalasid.
Luuletaja Martin Vabat, kodanikunimega Martin Ellermaa on sündinud 1981. aasta 2. aprillil Raplas. Temalt on ilmunud kuus luulekogu, esimene 2006. aastal veidi provokatiivse pealkirjaga „Mina olengi kirjandusklassik”! ja ülemöödunud aastal jõudis lugejani mitmetahuline esikromaan “Ja rästikud tantsisid”, mis on vähem tähelepanu pälvinud.
Piia Karro-Selg raamatuga „Minu värvilisest maailmast”, autor Johanna Grauverk.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Johanna Grauverk (05.04.1923 – 10.11.2024) elas enne Tammiste hooldekodusse asumist Raekülas Merimetsa tänaval. Johanna sündis Tallinnas Nõmmel, aga tema edaspidine elu möödus Pärnus. Kooliteed alustas Raeküla koolis, jätkas hariduse omandamist Pärnu Kaubanduskeskkoolis, Tallinnas Õpetajate Seminaris ja Pärnu Koidula Keskkoolis. Johanna kaasaegsed ja hilisemad põlvkonnad on hinnanud tema luuleannet. Ta kirjutas peamiselt vaimuliku sisuga värsse, aga leidub teisigi. Mõned neist loeti nüüdki ette. Piia Karro-Selg luges: „Emake, ei sa kunagi ehtind…” Eriti tundeliselt tõstis Piia esile „enda jaoks tegid sa nii vähe…” Johanna luulet on mitmed tuntud vaimuliku muusika heliloojad rohkelt viisistanud. Johanna armastas maalida. Tema looming on rännanud näitustel mitmetes Euroopa riikides. Johannat on tunnustatud Raeküla aukodaniku nimetusega. Johanna on Külauudiste portaalis üks enim nimetamist leidnud loomeinimesi.
Kirjanik Richard Roht (31. 03 (vkj) / 12.04. 1891 – 22.08. 1950) sündis Võrumaal. Aastatel 1921–1923 elas Saksamaal ajakirju Aeg ja Euroopa Elu toimetades. Ta on kirjutanud 16 romaani, üheksa novellikogu, mälestusi ja hulga lasteraamatuid. Meenuvad „Jutte loomadest”.
Raamat „Imelised aastad”. Foto: Külauudised
Vahelduseks pani Valter Parve grammofoni mängima. Kõlas 45 aasta vanune laul Ivo Linna esituses „Andeks, kas teil on veel ruumi?” Valter andis lauas istujatele lehitsemiseks raamatu, mille esikaant illustreerib viljapeade, sirbi ja vasara ning punatähega vapp. Raamatu „Imelised aastad. 30 kuud 1987-1990” autorid on Priit Aimla ja Heinz Valk. Eesti poliitikaelust pajatava šarži- ja värsiraamatu sisuks on vemmalvärsid ja pilapildid.
Valter Parve. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Katrin Väli, kodanikunimega Katrin Hallas on sündinud Tallinnas 11. aprilli 1956. Ta on lõpetanud Moskvas kirjandusinstituudi. Tõlkija ja toimetajana on ta tegutsenud kodanikunime kasutades, aga varju nime all on tõlkinud peamiselt luulet, ka ilukirjandust. Tema enda luuletusi on tõlgitud vene, ukraina, ungari, soome ja inglise keelde.
Jaak Känd luulekogumikuga „Kui vihm saab läbi”, autor Aare Pilv. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kirjandusteadlane ja poeet Aare Pilv on sündinud 15. aprillil 1976 Viljandis. Jaak Känd tõstis nähtavale 2017. aastal ilmunud valgete kaantega ja ülivähese illustratsiooniga esikaanel luulekogumiku „Kui vihm saab läbi”. Autor selgitab, et käsitleb selles mineviku jälgi olevikus, mis on talle olnud juba pikemat aega möödapääsmatult tähtsad. Selline viide ärgitab huvi lugemiseks. Pilv on töötanud Eesti Teaduste Akadeemias Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadurina ning aastast 2024 jätkab samas doktorant-nooremteadurina.
Kirjanik, stsenarist ja turundaja Birk Rohelend, kodanikunimega Hele-Riin Pihel, varem ka Hele-Riin Moon, on samuti sündinud Viljandis, ainult mõnevõrra hiljem – 17. aprillil 1981. aastal. Tema loomet luges Jaak Eamets.
„Ärge jätke mind üksi” laulis Jüri Aarma enda viisistatud laulu Valteri rikkalikust kogust leitud heliplaadil. Sõnade autor Priit Aimla. Samalt plaadilt võis kuulda huvitavaid Aimla tekste. Veel tutvustas plaate keerutav Valter naljamees Priit Aimla valitud palasid aastatest 1972 kuni 2006, millest sündis raamat pealkirjaga „Igal linnul oma laul”. Aimla ise ütleb selle raamatu kohta: „Minu elamused, arvamused ja maailmanägemine on kokku saanud žanris, mille õiglane nimetus võiks olla vemmalvärss. Kuhjugu siin pealegi nii satiiri- ja kriitikarohket lausestust kui muid viisiveeretuslikke veidrusi.”
Annika Lõhmuse „Liikuv püha“
„Liikuv püha” Pärnus Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viimaks jõudis aeg selleni, et Jaagud palusid akna all istunud rõõmsapalgelise naise endi juurde istuma nõnda, et mehed paremal käel ja kirjaniku trükisoojad raamatud tema vasakul poolel kenasti lauale laiali sätitud. Neid raamatuid oli Raeküla Vanakooli keskus piiratud hulgal spetsiaalselt tolleks õhtuks kirjastuselt tellinud. Kõigil kohalviibinuil avanes võimalus soodsa hinnaga omandada “Liikuv püha”, aga veel enne autogrammi saajate järjekorda rivistumist võis kuulda Jaakude ettevalmistatud küsimusi ja kirjaniku vastamist. Mõni vastus jäi ka jätkuvalt saladuskatte varju seniks, kuni lugeja ise leiab raamatut lugedes vastuse. Aga Annika Lõhmus usaldas kuulajatele mõndagi sellist, mida polevat varem sarnase seltskonnaga jaganud ega tegevat seda ka edaspidi. Seega tasub edaspidisekski kõrva taha panna teadmine, et Jaakude kirjandusõhtutele kulutatud aeg väärib küünlaid.
Jaak Eamets, Jaak Känd, Annika Lõhmus ja tema ahjusoojad raamatud – „Liikuv püha“.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Emotsionaalselt nauditav ja hästi meeldejääv oli autori lugemine kristalselt selgel häälekõlal tema enda raamatu leheküljelt. Oli mõnusat lause voolavust ja parajas annuses huumorit, mis pingutas põsesarnasid südamlikule naerule. Viimati valminud romaan „Liikuv püha“ veenab lugejat sõprusest, mis peab vastu argielu kaosele, sassis tunnetele ja unepuudusest tehtud vildakatele valikutele. Sünnist saati sõbrannad Liis ja Madli on nii iseenda suurimad arvustajad kui ka teineteise jäägitud toetajad. Ühiselt leitakse olukordades miskit head ja teinekord ongi sõprus see, milles kõik koos püsib – eriti kui ümberringi igast otsast logiseb.
Lõhmus töötab sopranlauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Eelnevalt õppis ta omaaegses Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis süvaõppega muusika klassis klaverit, hiljem Henn Eeriku lauluklassis Otsa nimelises muusikakoolis. Eesti Muusika ja Teatriakadeemias käis ta bakalaureuseõppes ja magistriõppes, mille lõpetas cum laude.
Kirjanduslik tegevus sai alguse saastast 2017. Ilmusid reisinippide käsiraamat “Passist reispassini” ja luulekogu “Halo”. 2020. aastal valmis esikromaan “Pooltoonid”, mida ta kirjutas koguni kaheksa aastat. Järgnevalt tekstiline osa Reet Kromeli laulikus “7 laulu ja 7 seadet kooridele” ja portreeraamat. „Andres Mustonen. Fuuga mitme teemaga“. 2024. aastal läks trükki teine romaan, “Valikute küsimus” ja tänavu siis juba teemaks olnud kolmas romaan “Liikuv püha”.
Näksimiseks… Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lisaks teadmiseks neile, kellel suurem huvi, siis 4. aprillil oli Vikerradio kirjandussaate “Loetud ja kirjutatud” külaline Annika Lõhmus vestlemas oma äsja ilmunud naisteromaanist “Liikuv püha”. Järelkuulatav siin.
Jälle kogunetakse samas paigas Jaakude ja Valteri kirjandusõhtule 25. mail.