Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.
[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.
Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.
Joosep Ailiste lühiettekande pealkirjaks oli „Sindi loodus minu kaamera läbi“. Suurel ekraanilinal nägi 26 fotot, millest enamik linnud. Ta ütles enda tutvustuseks, et harrastab fotograafiaga tegelemist juba umbes poolteist aastat. Esimese fotona näitas noor piltnik jäälindu, mille pildistamiseks pidi ta passima kuus tundi. Õhtuvalguses koduaia pesakasti ees pildistatud lind oli kuldnokk. „Laululuikesid sai Sindis jälgitud kolm kuud, jaanuarist märtsini. Neid on kolm noort ja kaks vana lindu.“ Vöötkakk on kõige haruldasem lind, keda Joosep on näinud. Teda kohatakse Eestis ainult talvel. Pasknäär on samal fotol, mis avaldati ka Eesti Looduse aprillikuu ajakirjas. „Oravat ei ole ma viimased 15 kuud Sindis kohanud, aga see pilt on tehtud väga ammu ja vana kaameraga.“ Punarinna tabas Joosep ootamatult, kui lind viivuks oja ületava silla käsipuul peatus. Väga kiire reaktsioon võimaldas linnu päris hästi pildile saada. Konnad pildistas ta Paikusel ja Joosep jutustas humoorikalt juurde, et tänutäheks, et konnad lubasid endid pildistada, viis nad ohutult üle maantee.
Joosep kasutab Nikon D3400 kaamerat, objektiivi Sigma 120 kuni 400 mm ja avaga 4,5 kuni 5,6. „Lisaks on mul 18-55 mm objektiiv maastiku, ööpildistamise ja putukate pildistamiseks.“ Tal on ka mitmeid muid fototehnilisi abivahendeid. „Mul on manuaalne teravus, manuaalne säriaeg ja ava. See tekitab rohkem hasarti. Pildistan sarivõttega. Üks pilt võtab vist ühe neljatuhandiku sekundist. See on omamoodi teadus, et saada pildile lendava linnu ülikiired tiivalöögid.“
„Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud. See on kaasaegsemas eesti keeles öelduna super tulemus,“ kommenteeris Joosepi pildistamise oskust tunnustavalt ornitoloog Eedi Lelov, kes on õpilast lindude määramisel palju abistanud ja juhendanud.
Joosepi erilist huvi, teadmiste rohkust ja head pildistamise oskust märkas tänavu ka Kalev Rattiste, Eesti ornitoloog ja linnuökoloog, kelle peamiseks uurimisobjektiks on kalakajakate pesitsusökoloogia uurimine Kakrarahul Matsalu rahvuspargis. Teadlane on Kakrarahul kalakajakaid uurinud üle 40 aasta. Rattiste pole veel Joosepiga vahetult kohtunud, aga suheldes kirjateel palus Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teda lähiajal osalema kalakajaka asurkonnaökoloogia alastele uurimistöödele Matsalu rahvuspargi meresaartel. Nüüd ongi Joosep minemas Läänemaale Puisesse Kakrarahu laiule kalakajakaid uurima. Täpsem aeg on tema jaoks kavandatud 26. maist 2. juunini ehk laupäevast laupäevani.
Urmas Saard