Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Esimest korda ja alles veebruaris laadaohjad enda kätte haaranud loovus-looduskoda Rannarada tahab väga tänada kohaliku kogukonna kokkuhoidmist ja loomulikku toimimist! „Kui poleks seltsimaja ja Anneli Uustalu, igal üritusel kohalolevat helimeest Margus Kaske, kui poleks Sindi gümnaasiumi Mart Nõmme ja tema tõeliselt hästi koolitatud noori, oleks uustulnukad paar nädalat varem käed lihtsalt üles tõstnud ja teatanud…,“ tõdes Ots.

„Järelkajad ja kommentaarid lubavad laata õnnestunuks pidada,“ oli Ots kokkuvõtet tehes üldjoontes rahul. „Seda vaatamata ilmataadi veidrustele või kõrgemalt poolt peale surutud saja tamme projektile, mis sundis laada korraldajaid vahetult enne ettevõtmist väga tõsiselt programmi ja reklaame ümber muutma. Üks ja ainus kommentaar olekski – kas ja miks ei saa väikeses kogukonnas teha koostööd?“ Väikese kriitikanoole juurde lisas Ots, et vaatamata tugevale tuulele, ajutistele vihmasabinatele ja teisel suurüritusel esinevale Ott Leplandile külastas ikkagi laata ligemale tuhatkond inimest.

[pullquote]Ülle Ots: seda meest peab terve vald ja linn hoidma[/pullquote]Öeldes aitäh tulijatele, olijatele ja eriti just kõigile kallitele kaasalööjatele, tuleb peakorraldaja hinnangul tänatavate hulka kindlasti lisada ka Mart Tõnismäe nimi. Valla kultuurinõunik, rahuliku ja muheda meelega tõeline härrasmees Tõnismäe hoidis kogu päeva sündmustike kulgemisel silma peal. „Seda meest peab terve vald ja linn hoidma,“ rõhutas Ots. Ka Tõnismäe jäljendas ennesõjaaegset riietust. Tegemist polnud mitte ühegi kindlalt piiritletud kandi rõiva traditsiooniga. Pigem valis ta modulatsiooni Eesti Wabariigi kolmekümnendatest. Läikivate kalossidega pidukingad valis ta ilmale vastavalt. Sinimustvalged sokid ja rahvusvärvides lindike rinnas rõhutasid pidupäeva tähtsust. Sama eesmärki pidas silmas valge krae, kuuerevääril olevad kirkad värvitriibud, vertikaalne peenike punane joon, mille kõrval läikivad nööbid ja ühe küljes uurikett koos täpset aega näitava taskukellaga.

Silmipimestavalt võluvalt mõjus Alice Laanemaa, kelle nimi sai rohke grimmi peidust teatavaks alles hilisema uudishimutsemise tulemusel – kuigi täiesti tuttav häälekõla võinuks ammuse tuttava äratundmist hõlbustada. Väga tubli esitlus temaltki.

Shalomi esindatus oli vist kõige terviklikumalt ajastutruu välimusega. 1990. aastal saabus Pärnusse misjonilaev Shalom, lastiks kaasas hea sõnum ja materjaalne abi. Neli aastat hiljem loodi Pärnu Shalomi Abikeskus, eesmärgiga aidata abivajajaid.

Omapoolse väärtusliku panuse andis laada ja linna 80. sünnipäeva meelde jätmiseks Kaur Kasemaa, kes alustas päeva Sindi muuseumis oma raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlusega ning avas sama raamatu fotode näituse kodulinna mäluasutuse seintel. Hiljem võis laadatelgist ka selle raamatu koju kaasa osta.

Kauri kõrval toimetas Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusring “Sinklased”. Pannil valmisid pannkoogid. Pannkooke müüdi ka Paikuse Lionsklubi telgi all. Nende tulu läks heategevusena Anette Pattiku lähetamiseks vahetusõpilasena Inglismaale.

“Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone Foto Marko Šorini kogust

 

 

 

Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist