Sabatantsu festivali toimumispaik. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Traditsiooniline tantsu festival Sabatants leiab aset tänavu 30. aprillil ja 1. ning 2. mail juba 14. korda, tuues kevadisse Tallinna kolm päeva tantsurõõmu, elavat muusikat ja kohtumisi. Toimumispaik endiselt Toompea 3.
Festivali kaugemate külaliste seas on sel aastal Mats Berglundi trio Rootsist Värmlandist, ammused sõbrad Edita Gumauskaitė ja ansambel Smetonos ūsai Leedust ning Läti Ülikooli tantsuansambel Dandari.
Sabatants on traditsioonilise tantsu festival, kus saab nagu külapeol muiste elava muusika saatel tantsida. Olemuselt on see osalusfestival, pakkudes avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele, nii algajatele kui ka edasijõudnud tantsijatele.
Festivalipäevad on täis õpitube, seminare ja tantsuklubisid, et avastada uusi ja vanu tantsimisvõtteid, lähemate ja kaugemate naabrite erisusi ja ühisosi ning koos jõuda aina lähemale pärimusmuusika ja -tantsu tuumale. Programm pakub nii tuntud tegijaid, vanu tuttavaid kui ka värsket avastamisrõõmu, sealhulgas Põhja- ja Baltimaade meistreid ning Eesti enda tantsu- ja pärimusmuusika paremikku.
Parimate pillimeeste saatel saab kinnistada päeva jooksul õpitut, rakendada varem kogutud oskusi või teha päris esimesi tantsusamme.
Avapauk Ruhnu ja Läti lainetel
Festival algab neljapäeva õhtul kell 20, mil traditsiooniliselt toob Aivar Arak avavalsiga rahva tantsupõrandale. Steffenssoni Trio viib tantsijad Ruhnu tantsude maailma ning tutvustab koos külalistega Ruhnu viiulilaagrist killukest Ruhnu pulmakommetest.
Tallinnamaa Talharpataltsutajad jätkavad Rannarootsi teemal Vormsi tantsude ja hiiukanneldele sobitatud seltskonnatantsudega. Dandari võtab õhtu üle mõnusate Läti tantsudega ning õhtu lõpetavad Sophie&Leanne&Monika, kelle järgi saab tantsida juba varasematel aastatel õpitud Fanø saare tantse Sønderhoninguid.
Vana-Võromaa pärimusest Leedu ja Poola rütmideni
Reede algab süvenemisega pärimusse: Getter Lauk tutvustab seminaril 1930. aastatel Vana-Võromaalt kogutud tantsupärimuse uurimise pärleid. Smetonas ūsai pikk õpituba tutvustab energilisi ja ökonoomseid Leedu polkasid ja kadrille. Sille Kapper-Tiisler avab paaristantsu tehnikate saladusi.
Enne õhtuse peo algust saavad pisemad festivalil osalejad Kreete Viira mängutubades lustida ja laulda. Samal ajal tutvustab Mateusz Dobrowolski raamtrummi mängutehnikaid, mis on levinud Poolas, Ukrainas, Lätis, Leedus ja mujalgi.
Õhtu algab Hanna-Reet Ruuli tantsulaulude ja ringmängudega, misjärel astub üles Rootsist saabunud peakülaline Mats Berglundi trio Värmlandi tantsudega. Lavale astuvad veel Katariin Raska parmupillil, Smetonos ūsai päeval õpitud Leedu tantsudega, noorest energiast pakatav Duo Kentsakad ning lõpetuseks Jaan Sarv tantsuklubi lemmiklugudega.
Põhjamaine meistriklass ja tants hommikuni
Laupäev algab seminariga, kus Mats Berglundi trio annab põhjalikuma ülevaate Rootsi Värmlandi tantsukultuurist. See loob tugeva tausta ka pärastlõunastes õpitubades õpitavatele tantsudele.
Päeva teises pooles toimuvad paralleelsed õpitoad: Leanne Barbo ja Monika Väliste juhendavad voor-, sõõr- ja sabatantsude õpituba, samal ajal keskenduvad Kadri Lepasson ja Emma Elisabeth Toots polkamasurka tehnikale ja nüanssidele. Laste mängutubade eest kannab taas hoolt Kreete Viira ning Mateusz Dobrowolski näitab, kuidas kasutada raamtrummi tantsulugude saatepillina.
Tantsuõhtut alustab Eva Väljaots kandlel, misjärel pröökab tantsulaule mehine Lüü-Türr. Päeval õpitud Värmlandi tantsud saab proovile panna Mats Berglundi trio saatel. Eesti lõõtspilli väge näitab Sabatantsu raudvara, Vabariigi pillimees Juhan Uppin. EMTA pärimusmuusikud tutvustavad vanade seltskonnatantsude taas-salvestamisele pühendatud töö vilju.
Öötundidel hoiab meeleolu üleval Tsõnõnõ3 noorte energia, viiulimängu tipptaset näitav Regina Mänd ning lustakalt laulvad Alamakstud Härrad. Kel pill ühes ja visam hing, saab hommikutundidel mängida kaasa vabalaval – tants kestab kuni varavalgeni.