Silt: Peko

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Obinitsas tuleb külateatrite päev ja näidatakse filmi Pekost

Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.

Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba  viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.

Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla.  Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.