Silt: kunstinäitus

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Evald Okas.
Evald Okas.

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Loe edasi: Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Sergei Trofimovi fotonäitus “Juured ja tiivad”

“Juured ja tiivad” on fotode seeria, mis jutustab inimeste elust Käru vallas, Raplamaal, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul. Pere annab meile tiivad, perest otsime oma juuri, pere annab jõudu, et elus saavutada edu. Fotodel on jäädvustatud eesti küla peresid kodus, kokkutulekutel, pidudel ja kõikvõimalikes muudes olukordades. Esialgne idee oli küll teha küla peredest portreepilte, aga kuna Sergei Trofimovil on pikaaegne kogemus pressifotograafina, siis on näituse meeldejäävamateks hetkedeks just reportaažfotod Kärus toimunud suurematest pidustustest. Käru alevik ei ole eriti suur, aga jälgides erinevaid peresid erinevatel aastaegadel, toimub arusaamine, kui tähtis on jagada positiivset kogemust ilusa maa inimese elust.

Sergei Trofimov arvab, et tervislikus ühiskonnas on perekond pea element. Linnad kasvavad iga päev, ent selle kiire kasvuga ei kaota elu maal oma romantikat ega jõudu, vaatamata sellele, et maale on elama jäänud vähem inimesi. Lapsed maal on rohkem laste moodi ja nende lapsepõlv on selline nagu peab olema, neil ei ole kuskile kiire. Just selle tõttu arvab autor, et elu linnas on teisene võrreldes maaeluga.

Loe edasi: Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis uued näitused

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.

Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.

Projektist “Kunstnikud kooli” saate täpsemalt lugeda aadressil: http://www.cca.ee/uudiskiri-artiklid-kunst-ja-haridus/201-vorus-kaivad-kunstnikud-koolis

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

Yyhely29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.

Viljandis avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“. Mäng, mäng, mäng… öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.
Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.
Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.
Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.
Jana Huul

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Pilt_Epp_M_Kokam2giEilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni. 

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Võru kunstikool tähistab oma 10. aastapäeva ja avab Võru linnagaleriis kolm näitust. Võru kunstikooli 10. aastapäevale pühendatud õpilastööde näitust saab kaeda “X” alates 30. septembrist!

“Põhiõppe lõputööde galerii” (galerii 1. korrusel) on läbilõige põhiõppe õpilaste lõputöödest.
Kooli algusaastatel esitas põhiõppe lõpetaja 4-aastase (12 tundi nädalas) õppetsükli lõppemisel hindamiseks 3 tööd kolmes õppeaines: joonistamises, maalimises ja kompositsiooniõpetuses. Praeguseks on muutunud iganädalane õppekoormus ja sellega seoses ka pikenenud põhiõppe õpiaeg 5 aastale. Viimastel aastatel ei ole lõputöö enam seotud kindla ainega ja õpilastele on võimaldatud lisaks lõputöö teemavalikule valida ise teostamise tehnika, tööde hulk ning juhendaja.
10 aasta jooksul on kunstikooli põhiõppe lõpetanud 71 tublit noort. Iga põhiõppe lõpetaja ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim põhiõppe lõpetajatest olla ka 14 aastane – oleneb sellest, millises vanuses õpingiud kunstikoolis alustati. Esimesed kunstikooli süvaõppe “pääsukesed” lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on kunstikooli põhi- ja täiendõppe 87 lõpetajast kõrgkoolidesse kunsti- ja kultuuri erialadele edasi õppima läinud 31 noort. Loe edasi: Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis

Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

15. septembrini on Vana-Võromaa galeriis avatud Tanel Tolstingi ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”. Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissivalvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Loe edasi: Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Tallinna Õpetajate Majas uus näitus: Rein Mägari figuraalsed akvarellid

TÕM kunstigaleriis on uus näitus 20. septembrist – Rein Mägar „Valguse ja varju piiril” .  Käesoleva näituse töödes on oluline osa just valgusel. Et valgust kujutada on vaja kõrvale valguse vastandit – varju. Aga valguse ja varju erinevate tugevuste abil sünnib vorm ja vormi kujutamine. Kõige ilmekamalt, kõige täiuslikumalt, kõige mitmekesisemalt esineb looduse vormilooming inimeses. Näitusel olevatel töödel ongi kunstnik appi võtnud looduse ülima vormiloomingu – inimkeha.

Need figuraalsed tööd, õigemini portreed, on teistlaadsed ja erinevad kunstniku varasematest maastiku- ja meremaalidest. See on uus lehekülg ja edasiminek tema teel. Värvid on kõige kirkamad just valguse ja varju piiril. Selle piiri leidmine ongi kunstnikule mängu ilu ja rõõm.

Näitus jääb avatuks kuni 14. oktoobrini. Galerii asub Raekoja plats 14 ja on avatud E-R kell 9-17.30.
Rohkem kunstnikust ja näitusetöödest: www.opetajatemaja.ee

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus “Kuidas ma siia sain?“.

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega.
“Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik,” sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.

Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.

Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.

Näitus on avatud 1. – 14. detsember 2010.
Allikas: Kerli Kehman