kunst

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

Möödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.

Tamula järve rannapromenaadil avatakse taas Võro Liivaliina liivaskulptuur

12. juulil kell 16 avatakse Tamula järve rannapromenaadil taas Võro Liivaliina liivaskulptuur. Seekord on töö teemaks tänavuste linnapäevade tunnuslause “Võru juured ja vägi”.

Tamula järve kaldale kerkib üks suur, Võru linna 230. sünnipäeva tunnuslausest inspireeritud liivaskulptuur “Werro wäggi”, mille kavandi autor on skulptor Lauri Tamm. Teose loomisel on abiks Henry Timusk, Uno-Tanel Kalle ja Jana Huul.

Tamm ja Timusk on osalenud mitmel jää-, lume-, liiva- ja tuleskulptuuride võistlusel. Sellistel sümpoosionidel osalemine on elustiil: eri riikide skulptorid kohtuvad ja loovad küllaltki väikese ajaga suuremõõtmelise skulptuuri. See on loominguline ja mängulustiline aeg, millega käivad kaasas teadmine, et kõik loodu on kaduv, ning publiku elav huvi teose vastu. Kokku on see protsess, mida kunstnikud naudivad.

Skulptorid soovitavad linnaelanikel jälgida kogu skulptuuri loomise käiku ning saada osa promenaadil valitsevast meeleolust. Liivaskulptuuri ehitamist alustati 7. juulil.
Pärast avamist 12. juulil jääb see randa kaunistama suve lõpuni.

Võru linn korraldab liivaskulptuuride ehitamist juba kaheksandat aastat.

Toetajad: Võru linn, Ramirent

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Võu linnagaleriis avatakse täna uued näitused, mis jäävad avatuks kuni 14. veebruarini 2014. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.

Boris Šestakovi isiknäitus “Päikest ja Kuud”. Näituse avamine täna 13. jaanuaril kell 16.

Näitusele “Päikest ja Kuud” välja valitud küllaltki erinevate tööde ühiseks nimetajaks on pildil kujutatud Päike ja (või) Kuu – seda siis vahetult või kaudsemal viisil.

Mõistagi on nimetatud taevakehad, ka neid otseselt kujutamata, elu ja loomingu põhjustajatena iga kunstiteosega vahetult seotud. Näituse töödesse jäid nad aga peale teatud kindlatel põhjustel. Igal pildil on oma lugu ja jutt. Vahel ka muistne lugu ja muinasjutt. Sündmused neis juttudes leiavad aset nii ööl kui päeval ning sageli on Päike ja Kuu korraga kohal.

Ma ei ole küll pidanud vajalikuks oma töid kunstivoolude järgi liigitada, sest erinevad lood kallutavad tulemust kas ühele või teisele poole. Kui aga peab ühe nime leidma ja kuna taustaks on olnud reaalne juhtum, siis nimetan oma loomingut muinasrealismiks.
Tihti öeldakse inimestele midagi head soovides “Päikest!”. Kuu ei ole küll nii soe ja ere, kuid asub meile palju lähemal ja mõjutab tugevalt me elamist oma vaiksel moel. Kas või näiteks öid valgustades. Seepärast võib samamoodi head soovides öelda ka “Päikest ja Kuud!”, eriti nüüd peale aastavahetust ja uues valguse ootuses.

Boris Šestakov Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast". — Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga. Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas

Navitrolla “Kirjak” kaunistab kortermaja Võrus

"Kirjakuga" poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus. — “Kirjakuga” poseerib Koreli 24 korteriühistu esimees Argo Mõttus.

Võrus on valminud kunstnik Navitrolla järjekorras teine kortermaja seinamaal „Kirjak“, mis on saanud majaelanike ja linnarahva positiivse vastuvõtu osaliseks ning tekitanud naabruses oleva lasteaia kasvandikes vilka arutelu.

„Mulle meeldib selle maali asukoha puhul just see, et „Kirjakut“ näeb iga päev lasteaiatäis mudilasi,“ ütles linnapea Jüri Kaver. „„Kirjak“ on positiivse hingusega teos, nagu Navitrolla tööd üldse, ja ma olen päris kindel, et see mõjutab positiivselt nii lapsi kui täiskasvanuid.“

„Ma olen oma töödega alati tahtnud ärgitada inimesi küsimusi esitama,“ ütles Navitrolla. „Kui inimene esitab küsimusi, siis inimene elab. Ei tohi lakata küsimast!“ Kuuldavasti oli „Kirjaku“ majaseinale kandmist jälginud lasteaialapsed neid ka ohtralt esitanud, sest mõnda aega polnud ju selge, kas seinale tuleb pigem lehm või kaelkirjak.

Kaveri sõnul on linnavalitsuse algatatud kortermajade soojustatud otsaseinte muutmine kunstitaiesteks saanud edulooks, mis pakub kõneainet nii Eestis kui on inspiratsiooni andnud ka välismaalastele. „Meie pakkumine kortermajadele on endiselt jõus: kui otsasein saab soojustatud, korraldab linnavalitsus oma kuludega sellele Võrumaa kunstniku maali kandmise,“ lisas Kaver.

Navitrolla esimene seinamaal, „Tulge meie parki“, valmis umbes kuu aja eest. Kui ilmaolud lubavad, peaks käesoleval aastal seinamaali saama veel kaks Võru kortermaja. Tööd teostab graffiti-kunstnik Sänk.

Allikas: Võru linnavalitsus

Leiutajate Külakoolis tulekul kunstituba lastele ja vanematele

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas tegutsevas Leiutajate Külakoolis algavad sügisel huviringid, mis on esmajoones mõeldud just lastele vanuses 6-11 aastat. Kolmapäeval, 18. septembril kell 16 alustab tegevust kunstituba lastele ja vanematele Mari Peetsalu käe all.

Kunstituba toimub kolmapäeviti kell 16.00-17.30, kus joonistame, maalime ja meisterdame selleks, et luua maailma enda ümber ilusamaks ja tunda loomisrõõmu. Ühe korra osavõtutasu on 2 EUR. Tasumine koha peal. Võib maksta ühe tunni kaupa või terve kuu eest.

Vanematel on võimalik huviringi ajal ka aega veeta Sänna Teenuskeskuses, kus sellel ajal on avatud raamatukogu, ökopood ja pesupesemise võimalus. Teenuskeskuse köögist on võimalik soetada endale maitsev kohv või tee.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi) või kultuurimois@kultuuritehas.ee. Anna oma osalemissoovist ette teada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Võru Avatud Ateljees algavad kunstikursused

Avatud Ateljee Klubi (Võrus, Jüri 26) alustab VII hooaega kunstikursustega:

Esmaspäeviti toimub joonistamise-pastelli kursus (juhendab Ruti Jõgi). Esimene tund toimub 7. oktoobril.

Teisipäeviti toimub õlimaali kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 1. oktoobril.

Neljapäeviti toimub keraamika kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 26. septembril.

Kõik kursused algavad kell 17 ja kestavad kolm akadeemilist tundi (kuni kella 19.15-ni).

Kursuste kestus on 8 kuud, lõpetamine on mais. Kursuste hind on 55 eurot kuus.

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Esimene maailma kultuuriruumi tutvustav õhtu Võrumaa muuseumis on Ungari päralt

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas soovime tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Saab vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari Instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.
Osalemisest palume teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Jana Huul

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.

Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.

Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Homseni on Raplas avatud kaasaegse kunsti näitus

Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.

Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.

Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.

Loe edasi: Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.

Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.

Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18