Silt: kool

Kooli aastapääväs panti puu mulda

Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.

Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.

Valpri Liina, Uma Leht

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes Haav
Hiljuti Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni mälestuseks avatud Alo klaveriklass on kujunemas pidulike sündmuste toimumispaigaks. Jõgeva linnapea Kalmer Lain tunnustas kultuuriloolises toas gümnaasiumide kuld- ja hõbemedalitega ning põhikooli kiitusega lõpetanuid.

Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Loe edasi: Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum pakub koolidele tuge teaduse populariseerimisel  ning  kutsub koolide õppejuhte esitama soove ja ettepanekuid õppekäikude, haridusprogrammide, muuseumitundide ja teiste ürituste läbiviimiseks TÜ ajaloo muusemis. Muuseum lähtub üleskutses Haridus- ja Teadusministeeriumi soovist kuulutada 2011/12. õppeaasta Eestis teadusaastaks.

Virko Annuse sõnul on Tartu Ülikooli ajaloost ning teadussaavutustest jutustavad püsiekspositsioonid ja näitused muuseumis, toomikiriku varemetes ja ka tähetornis hea keskkond väga erinevatele haridusprogrammidele ja muuseumitundidele. “Hariduslikke tegevusi kombineerides ja kohandades on võimalik luua mitmekesiseid õppekäike, teema- ja huvipäevi üldhariduskoolide kõikidele astmetele,” ütles Annus. Niisiis kutsubki TÜ ajaloo muuseum õpetajaid täiendama muuseumi 2011/2012 aasta haridustegevuse kava. Loe edasi: TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Pärnus tuleb suveseminar “Linn kui õpikeskkond”

Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Kaarma külaseltsid pooldavad valla koolide liitmist

Kaarma külaseltside hinnangul tuleks tulevikus valla kaks põhikooli ühendada ja nende tegevus tuua renoveeritud Kaarma koolimajja, edastab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Vallamajas toimunud haridusteemalisel arutelul osales arvukalt inimesi ja teiste hulgas võttis aktiivselt sõna ka Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh. Foto: Irina Mägi

“Meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et Kaarma vallast kool ei kaoks,” kinnitas MTÜ Kodukant Kiratsi esindaja Sulvi Munk. “Samas hämmastas meid, et koolisüsteemi edasise tuleviku uuringut tegeva konsultatsioonifirma lähteülesandeks polnud Kaarma põhikooli säilitamine. Seetõttu tegimegi ettepaneku täiendada uuringu lähteülesannet variandiga, et põhikoolid ühendatakse ning tegevus tuuakse renoveeritud Kaarma koolimajja. Praegu pole aga lähteülesandes seda varianti isegi mitte kaalutud.”

Kaarma kool peab jääma
MTÜ Kodukant Kiratsi, MTÜ Kaarma Külade Selts, MTÜ Medel ja MTÜ Laadjala Arengu Selts tegid Kaarma vallavalitsusele ja -volikogule ühispöördumise, milles leiavad, et Kaarma põhikool kannab endas väärtusi, nagu traditsioonid ja lapsesõbralik õpikeskkond, mida ei Aste ega ükski Kuressaare kool ei saaks kunagi kanda.

Kaarma valla palgatud konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ aga pakkus valla hariduselu tulevikustsenaariumiks vaid kolme võimalust: jätkata kahe põhikooliga, jätta alles vaid Aste põhikool või sulgeda mõlemad ja tellida teenus Kuressaarest.

“Muidugi oleks ideaalvariant säilitada mõlemad põhikoolid, kuid kui sellist võimalust pole, siis oleks mõistlikum põhikoolid liita ja tegevust alustada renoveeritud Kaarma põhikoolihoone ruumides. Kuna Kaarma põhikool on traditsiooniline maakool, mis kannab endas pikaajalisi traditsioone, ei pea me võimalikuks põhikooli sulgemist. See kool on vallale ja selle elanikele midagi enamat kui lihtsalt haridusasutus,” rääkis Sulvi Munk.

Haridusalase uuringu tellimise tingis asjaolu, et laste arv väheneb ja haridusasutustel on suured ülalpidamiskulud. Majanduslikult kõige kallim oleks mõlemad põhikoolid jätkuvalt lahti hoida, odavaim aga variant, et Kaarma valla lapsed hakkavad käima Kuressaares koolis. Viimase viie aasta jooksul on Aste põhikoolis õpilaste arv vähenenud 135-lt 89-le ja Kaarmal 102-lt 60-le.

Uuring pole vallale kohustus
Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn sõnas, et vallavalitsus pole külaseltside ettepanekut veel arutanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
“Kindlasti arvestame selle ettepanekuga, kui valla hariduse edaspidiseid arenguteid kaalume,” kinnitas ta. “Mai lõpus saame konsultatsioonifirmast uuringutulemused kätte ja vastavalt uuringu tulemustele hakkame ka valla kogukonda kaasates arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna. Siinkohal tuleb rõhutada, et Cumulus Consulting OÜ uuring pole meile kohustus, vaid annab suuniseid, kuidas edaspidi võiks asjale läheneda. Ma usun, et ilmselt suvel saaks siis volikogu arutelude tulemusel teha edasise suhtes ka otsuse.”

Oliver Rand, Meie Maa

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Rosmal toimub homme III kogupere konverents

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Laupäeval, 21. mail toimub Põlva külje all Rosmal III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, mis võtab sel aastal vaatluse alla nii lapse, kooli kui seda ümbritseva kogukonna.

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd on vaatluse all terve kool.

Konverents otsib vastust küsimusele – milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Praktiline hariduskonverents pakub võimalust kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda ka koosolemise rõõmu.

Esinejatena astuvad üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi veab loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed Täheke.

Konverentsi korraldavad MTÜ Rosma Haridusselts ja Eesti Lastevanemate Liit. Loe lähemalt: www.rosma.edu.ee

MTÜ Rosma Haridusselts

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Pikakannu kool kutsub täna lahtiste uste õhtule

Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee

Allikas: Ave Tamra, tel 5028783

Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Eesti üks vanimaid waldorfkoole, Põlva külje all tegutsev Johannese Kool Rosmal alustab õpilaste vastuvõttu sügisel avatavasse 1. klassi. Kagu-Eesti piirkonnaülene kool ei korralda 1. klassi astuvatele lastele koolikatseid, huvilised vanemad on oodatud koos lapsega sisseastumisvestlusele.

Kooli kolleegiumi liige Külli Volmer ütles, et uus esimene klass avatakse sügisel taas liitklassina. „Kõik meie kooli lapsed õpivad liitklassides ja senine kogemus näitab, et liitklass toetab hästi erineva vanuseastmega laste arengut,“ lausus Volmer. „Praegune 1. klass, kus käib viis poissi ja üks tüdruk, ootab koos klassiõpetaja Diana Asuriga juba pikisilmi uusi lapsi. Meie lasteaiast tuleb kooli hulk uusi koolijütse, aga kindlasti lisandub lapsi ka mujalt.“

Huvilised vanemad saavad ühendust võtta kooli sekretäriga tel 56691167 (Anu Kepler) ja huvist teada anda. Seejärel saab õpetajatega kokku leppida kohtumise sobival ajal.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse. Loe edasi: Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Hetk mulluselt kevadlaadal Narvas. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Rosmal tuleb III kogupere konverents

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Juba kolmandat kevadet kutsub MTÜ Rosma Haridusselts kõiki huvilisi Põlva külje alla Rosmale, heaks traditsiooniks kujunenud kogupere konverentsile, et koos vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale. III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool” peetakse laupäeval, 21. mail algusega kl 10.30.

Kogupere konverentsil on sel korral vaatluse all terve kool – nii laps, kool kui seda ümbritsev kogukond. Terve kool tekitab täna kõneainet nii lähedal kui kaugel. Milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu ühine ettevõtmine soovib neil teemadel peatuda – kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda koosolemise rõõmu.

Ka sel aastal oodatakse kõiki huvilisi kogupere konverentsile koos perega. Päev kulgeb nõnda, et nii vanemad kui lapsed saavad osa aega veeta omapead, osa koos. Päev lõpeb pärast ettekandeid ja aruteluringi ühiste liikumismängudega. Ja nagu heaks tavaks saanud, kõlab kõige lõpus mõnus muusika. Maitsvat ja tervislikku rooga valmistavad seekord seto sõsarad. Loe edasi: Rosmal tuleb III kogupere konverents

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com. 

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Aprill – rahvusvaheline kuu Haapsalu Kolledžis
Sellel kuul külastavad kolledžit ja esinevad ettekannete ning loengutega mitmed tunnustatud rahvusvahelised õppejõud ja spetsialistid. Huvilistel on võimalus osaleda konverentsil, loengutel ja seminaridel. Loe edasi: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Täna algab loovusnädal Johannese Koolis Rosmal

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kooli Rosmale tulevad märtsi viimasel nädalal külalised lisaks Eestimaale ka Soomest ja Saksamaalt. 28. märtsist 1.aprillini seatakse ümber kooli tunniplaan ning maja on avatud hilisõhtuni, kuna pakutavast tegevusest tahavad osa saada ka täiskasvanud.

Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.

Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.

Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.

Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.

Täiskasvanute õhtuste töögruppide ajad ja hinnad:
*Kati Kolk, vestlusring – E-N kl 15.30-17 (tasu annetuse korras)
*Tanja Franke, kiviraiumine – E-R kl 17-19 (20 eurot + 10 eurot materjal)
*Wim van der Kooij, rahvaste tantsud – K-R kl 17-19 (20 eurot)
*Hannes Heyne, psaltri ehitamine – T-R kl 15-19  (75 eurot + 34 eurot materjal)

Lisainfo: diana.asur@rosma.edu.ee

Kose kunstikool võitis laulupeo rongkäigu pea kujunduse

Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.

11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk

Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.

Tiia Rodi,

Kose Kunstikooli juhataja

Noorte moeloomingut esitles rohkem kui 150 modelli

Kirke Talu moelooming. Foto: Anu Ansberg

Eile õhtul Paide kultuurikeskuses toimunud noorte moevõistlusel „MoeP.A.R.K 2011“ tõi lavale 24 kollektsiooni, mida esitles üle 150 modelli.

Nii publiku lemmiku tiitli kui ka esikoha moeloojate nooremas vanuserühmas pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Kirke Talu. Vanemas rühmas osutus parimaks Türi gümnaasiumi õpilase Kätlin Luhti kollektsioon ning tudengite kategoorias hinnati parimaks Triin Ollema kollektsioon.

„MoeP.A.R.K 2011“ tulemused:
Noorem vanuserühm: I Kirke Talu (Pärnu Koidula gümnaasium), II Doris Kivisalu (Kiili gümnaasium), III Laura Viia (Tallinna 32. keskkool).

Vanem vanuserühm: I Kätlin Luht (Türi gümnaasium), II Riine Rander (Saaremaa ühisgümnaasium), III Taavi Turk (Kuressaare täiskasvanute gümnaasium).

Tudengite rühm: I Triin Ollema (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa), II Kristiina Purga (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Saaremaa), III Kelly Hallen (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa).

Allikas: www.paide.ee

Haapsalus tehti televisiooni

Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.

WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.

Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.

Allikas: laanemaa.ee

Võitsid tark ostukäru ja plekkpurkidega soojatootmine

Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.

Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.

320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.

Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.

Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.

Allikas: meiemaa.ee

Salme koolis tähistati emakeelepäeva

Nagu kogu Eestis, nii tähistati ka Salme koolis 14. märtsil emakeelepäeva. Ettevalmistused selleks algasid aga palju varem. Vabariigi aastapäeva eel kuulutati koolis välja luulekonkurss teemal “Isamaa ja emakeel ehk Isa maa ja ema keel“. Parimad selgitati välja kooliastmeti, 1.–3., 4.–6. ja 7.–9. klass.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Noorema vanusegrupi (1.–3. klass) emakeeleviktoriini võitnud võistkonna (2. klass) liikmed (vasakult) Jan-Silver Õun, Helena Aavik ja Emma Treirat. Foto: Ivi Saar

Konkursi lisatingimus oli, et luuletuse ridade esitähtedest moodustuks sõna “emakeelepäev“, suurematele lastele lisandus teiseks variandiks „Kristjan Jaak Peterson“.

14. märtsil pärast teist tundi kogunes kogu koolipere teise korruse fuajeesse emakeelepäeva tähistama. Selleks ajaks võis seinalt lugeda ka paremaid luuletusi. Valik oli tehtud nii, et igast klassist valiti välja kolm paremat, lisaks veel mõned huvitavamad. Pingeritta neid rohkem ei seatud – parimad lihtsalt olidki parimad! Mainimata ei saa siinjuures jätta, et konkursist võttis osa praktiliselt kogu kool.

Emakeeleõpetaja Tea Merivald avas kogunemise lühikese ülevaatega emakeelepäeva olemusest ja tähistamisest. 7. klassi õpilased olid lavastanud katkendi Juhan Liivi “Varjust“ – lõik sellest, kuidas mõisalapsed arutlevad eesti keele üle, kas see keel üldse on sobilik nii üleva asja nagu kirjandus jaoks ja mida arvata talupoiss Villu luuletustest.

Pärast katkendi ettekandmist läks sõnajärg 6. klassi õpilastele, kes tõid koolikaaslaste ette F. R. Faehlmanni, C. R. Jakobsoni ja K. J. Petersoni mõtteid ning arvamusi eesti keelest.

Päev jätkus pärast lõunasööki, kui klasside kolmeliikmelised võistkonnad hakkasid kooli raamatukogus lahendama keeleteemalisi ülesandeid – ikka nii, et kolm klassi koos ja kolmel vahetunnil. Lahendada tuli nii ristsõnu, rahvatarkusi, mõistatusi kui ka ülesandeid, mis vajasid konkreetset keele tundmist. Lapsed olid tublid: esimeses kooliastmes oli võidukas 2. klass, teises kooliastmes 6. klass ja kolmandas 9. klass.

Ivi Saar, Salme kooli raamatukoguhoidja