Kõik huvilised on oodatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpipäevale “Kuidas hindamine inimest kujundab?”, mis toimub neljapäeval, 18. oktoobril kell 10:00-16:00 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 2, Tartu). Lektoriks kogemustega õpetaja ja õpetajate koolitaja Godi Keller Norrast.
Hindamine on Eesti õpetajatele väljakutseid pakkuv teema, terava tähelepanu all on hindamise erinevad viisid. Kool valmistab eluks ette inimesi, kes mõjutavad ühiskonda tulevikus, mida me ei tunne. Kui teaksime paremini, kuidas mõjutab hindamine inimesi üldiselt, nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid, saaksime kujundada (hindamis)keskkonna, mis toetab ning arendab nii hinnatavat kui hindajat.
Godi Keller on olnud 18 aastat loodusainete ja klassiõpetaja ning praegu koolitab õpetajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid Norra Poeble projekti pedagoogina. Samas tegeleb ta ka probleemsete koolist kõrvale jäänud noorukitega. Oma igapäevatöös puutub seega pidevalt kokku hindamise ja selle mõjuga nii koolis kui väljaspool kooli. Loe edasi: Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”
Foto: MaablogiSügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.
„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Kolmapäeval, 10. oktoobril saab taas teoks aasta suurim noortekonverents Valgamaal. Sel aastal kannab see pealkirja «Valgamaa Noortekonverents 2012 – Saan mida tahan?!».
Tegu on traditsioonilise konverentsiga, mille korraldab Valgamaa noortekogu. Tänavu toimub see juba kuuendat aastat, andis teada Valga maavalitsuse avalike suhete juht.
Tänavused teemad on valinud eelmise aasta konverentsil osalenud. Plaanis on palju põnevat: ehitatakse üles isiklik karjääriredel, tutvutakse ekstreemsete olukordade lahendamisega, räägitakse tööst, koolist ja unistustest.
Noortekonverentsil saab väärika lõpu samuti traditsiooniks kujunenud konkurss «Aasta noor ja noortesõber 2012» . Esmaettekandena saab näha Valgamaa gümnaasiumide pakutava hariduse kaardistamisküsitluse tulemusi.
Konverentsi sihtgrupp on noored üle Valgamaa, kuid oodatud on ka teiste maakondade noored.
Ettevõtmist toetavad Valga maavalitsus ning Valgamaa Omavalitsuste Liit.
6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.
Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.
Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.
Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks. Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat
Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.
Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.
27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.
Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.
Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.
Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.
Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool www.aianduskool.ee
Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.
Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.
Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.
Terve Pere Kooli kevadine viimane koolipäev Põlva külje all Rosmal. Foto: Terve Pere KoolVõrus kodanikualgatuse korras alguse saanud Terve Pere Kool laieneb Põhja-Eestisse – huvilisi oodatakse juba sel reedel, 14. septembril algusega kell 18 Viimsisse Harmoonikumi esimesele loengule teemal “Suhted ja suhtlemine”.
Loengusarja “Eelkooliealine laps” juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, Rosma Johannese Kooli ja Lasteaia pedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu. Loengusarjas EELKOOLIEALINE LAPS saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
– millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.
Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.
Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi
Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.
Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”
Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna. Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua
Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.
Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.
Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“
Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.
Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.
Eesti ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi sõnul algab registreerimine III ööjooksule, mis toimub järgmise aasta 7. juunil, tänavu 1. novembril.
“Poolteist kuud tegutsemist on nüüdseks võimaldanud 2013. aastal ees ootavat ka ürituse veebilehele sisestada. Veebilehelt www.eestimaraton.ee on võimalik leida enamiku kolmanda Eesti ööjooksu infost. Lisaks värske info Aqva Spaa “Terve Rakvere liigub” liikumissarja kohta, millega alustatakse 17. septembril,” rääkis Torm. Loe edasi: Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega
Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud originaalset serveerimislauda
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.
Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.
Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.
Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 4. Septembril Viljandimaa uute õpetajate vastuvõtt. Viljandi maavanema Lembit Kruuse ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Ene Saare vastuvõtule oli kutsutud 27 sel aastal maakonnas tööd alustanud uut õpetajat ning kolm koolijuhti, seisab pressiteates.
Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. “Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,” oli Kütt kindel.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles vastselt tööleasunutele teele kaasa, et nii palju võimalusi maailma muuta, kui seda annab õpetajaamet, teist ei ole. “Ja muuta maailma, kasutades sõna jõudu ning näha ka tulemust – see ongi erakordne. Tarvis on muidugi vaid kasutada õigel ajal õigeid ja häid sõnu,” lisas Kruuse.
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar avaldas heameelt, et õpetajaid jagub täna veel kõikide 15 omavalitsuse koolidesse.
Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.
Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.
Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.
Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.
Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.
Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.
Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.
Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.
Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.
Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.
Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.
Augustikuu 4. päeval kogunes Võrumaale Plaanile üle 120 inimese paikkonna päeva ja kooli kokkutulekut pidama. Plaani paikkonna ajalugu uurinud Uno Ojala põhjaliku ajaloolise ülevaate järel esitleti kohalolijatele värskelt trükikojast saadud raamatukest „Meie kooli lugu. Plaani kool 1872-1969“.
Kogutud materjali pani raamatuks kokku Juta Sikk ja see sai päris mahukas – 207 lk. Selles on kõigepealt esitatud kooli ajalugu, mille käsikirjaline materjal pärineb kooli kauaaegselt õpetajalt Aale Otsalt. Selles olnud fakte ja arve on kontrollitud ja täpsustatud ning lisatud arhiivimaterjalidest saadud infot.
Kuna koolis töötanud õpetajad olid väga agarad kohaliku kultuurielu eestvõtjad ja selles kaasalööjad, siis on raamatus omaette osa sellele tegevusele pühendatud. Eelkõige on kajastatud Plaanil aastakümneid tegutsenud laulu- ja muusikaseltsi „Helin“ ettevõtmisi.
Eesti ajalooarhiivi materjalidele tuginedes on antud põgus ülevaade kooli tegevusest sellel ajal, kui kirikukoolis lapsi õpetasid preester ja köstrid. Mitmete Plaanil koolis käinud õpilaste, siin töötanud õpetajate ja teenistujate (kokku 34 inimest) meenutused ja mälestused käsitlevad erinevaid aegu ja episoode ning annavad mitmekülgse ja särava pildi koolielust, aga ka tolleaegsest elust-olust. Loe edasi: Ilmus Plaani kooli raamat
Pärnu Postimees andis teada, et Pärnumaa koolidest pidas tänavu esimesena kooliaasta avaaktuse Sütevaka humanitaargümnaasium.
Aktus toimus traditsiooniliselt Pärnus Brackmanni pargis 25. augustil. Juba järgmisel päeval sõitis kogu Sütevaka koolipere koolilaagrisse Pärlseljale. Õppetöö algab 28. augustil.
Tänavu satub kooliaasta algus laupäevale. See annab koolidele valikuvõimaluse, kas alustada õppetööga 1. või 3. septembril. Täpsema info kooli alguse kohta leiab iga lapsevanem juba kooli kodulehelt.
Külauudised soovivad kõigile õpilastele head õpiindu, õpetajatele ja lapsevanematele aga rahulikku ja kannatlikku meelt.
Pikakannu pärimuskooli eestvedajaks on Ave Tamra. Foto: FB13. juulil algusega kell 16.00 toimuvad Võrumaal Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Lasva Vallavolikogu andis pärast Pikakannu Põhikooli sulgemise otsust garantii, et kinnistu koos ajaloolise koolihoonega antakse rendile sealsamas juba 12 aastat tegutsenud MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng. Nüüd soovib Lasva vald tühistada oma rendile andmise garantii otsuse.
Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.
Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.
Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.
Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee
20. juunil kuulutas Tartu Vaba Waldorfkooli Selts välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, mille tulemused selguvad hiljemalt käesoleva aasta detsembris. Võistluse eesmärgiks on leida Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus, mis loob tervikliku ja inspireeriva keskkonna keskuses õppijatele, töötajatele ja külastajatele.
“Loodame, et arhitektuurivõistlusest võtab osa rohkelt arhitekte nii Eestist kui teistest riikidest. Kuna terviklikkus on
waldorfpedagoogikas oluline nii sisulises kui vormilises mõttes, siis soovime Waldorfkeskuse ehitamiseks leida lahenduse, mis on orgaaniline tervik,” ütles Tartu Waldorfkeskuse rajamise projektijuht Katri Tammekand. Ta lisas: “Nii lapsed, nende vanemad kui ka õpetajad, kes ootavad pikisilmi uue maja valmimist, võivad täna rõõmustada mitmekordselt. Päev enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist selgus, et Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab Tartu linna projekti, millega lammutatakse endised militaarhooned krundilt ja selle ümbrusest, kuhu Waldorfkeskus kerkib. Vana teeb ruumi uue tulekuks.”
Waldorfkeskuses hakkavad ühe katuse all tegutsema lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool ja täiskasvanute koolituskeskus. Hilisemas etapis on kavas välja arendada ka terviklik sotsiaalkeskus, kus esialgsete plaanide kohaselt elavad koos eakad ja lastega pered. Keskuse rajamise eestvedajateks on Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi peetava Tartu Waldorfgümnaasiumi ning lastehoiu Meie Mängurühm lapsevanemad ja õpetajad. Loe edasi: Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus
30. ja 31. mail toimus taaskord traditsiooniline Sõmerpalu põhikooli looduslaager Sulbis, millest võtsid osa 5. – 9. klassi õpilased. Päevad möödusid kiirelt ja lõbusalt.
Esimese päeva hommikul oli meil külas robotiteater, mille eesmärgiks oli tutvustada LEGO MINDSTORMS platvormi ning anda kõigile võimalus robotitega tutvuda ning end arendada. Seejärel nägime robotiteatrit Lego muinasjutt. Lisaks tutvustati meie robotiparki, kuhu kuulusid sellised vahvad tegelased nagu skorpionid, tont, memm, Kalev, Olev ja Sulev ning dinosaurus PLEO ja tantsiv robotimees Nao. Robootika töötoas oli väga huvitav, sest sai tundma õppida robotite ehitust ja programmeerida neid liikuma.
Peale seda saime kõik vibu lasta meie kooli vilistlase Ragnar Raagi juhendamisel. Enamasti lasti ikka märgist mööda, kuid paaril õpilasel õnnestus nool ka kümnesse sihtida. Õhtupoolikul toimus orienteerumisvõistlus ja kanuumatk Võhandu jõel, mis oli meile täiesti tasuta. Pärast matka oli võimalus saunas käia ning mõned julgemad käisid ka jões ujumas. Õhtul esinesid kõik võistkonnad oma kavadega teemal „Ürgajast kosmoseni.“ Sel aastal võtsid esinemisest osa KÕIK võistkonnad, eriti üllatasid poisid toredate luuletuste ja tantsudega. Enne öörahu toimus väike disko.
Teisel päeva hommikul uurisime jõeelustikku ja tutvusime Roosu talu tegemistega. Loovust saime rakendada kivide värvimisel: iga võistkond pidi mõtlema ühe teema ning selle kivide peale joonistama. Oli ka käepaelade punumine – kõik said endale lõbusas mustris käepaela. Peale seda tuli meile rääkima oma tööst Rõuge vabatahtlik päästeametist ja jahimees Toomas Kaun. Lõpuks oli parimate autasustamine. Sel aastal tuli võitjaks võistkond „Kiskjad sääsed 19. sajandist“, koosseisus Kristel Nõmmik, Karoliine Palok, Merit Väits, Eva- Lisa Ehte, Annaliisa Kinna ja Gerhard Mandli.
Kaks laagripäeva olid väga sisutihedad, täis huvitavaid ja lõbusaid tegevusi! Fotosid saab vaadata siit.
Artikli kirjutasid 7. klassi õpilased Karoliine Palok ja Kristel Nõmmik
Juuni algul kolis Tartu Kunstikool peaaegu täies koosseisus Pühajärvele. Algas igasuvine maalipraktika. Nii on tehtud juba üle 60-ne aasta.
Kahe nädala jooksul võib Sihval ja Pühajärve ümbruses kohata maalikastide ja -alustega värvikaid persoone, kes sealsed maastikupildid paberile talletavad.
Maalipraktika on Tartu Kunstikooli traditsioon aastast 1951. Iga õppeaasta lõpul sõidetakse nädalaks või paariks looduskaunisse kohta Eestimaal. Sel aastal on õpilased majutatud Pühajärve Põhikooli.
Iga päev maalitakse kokku 8 tundi: 4 tundi ennelõunal ja 4 pärastlõunal. Iga päev valmib kaks A2 formaadis tööd. Uue päeva alguses antakse uus teema: näiteks maalitakse metsa või järve, inimesi või hooneid. On tehtud ka öömaalimist, kus hommikul selgub, et ööhämaruses on valitud paletilt eriti intensiivsed toonid.
Pühajärvele sõidavad esimeselt ja teiselt kursuselt 47 õpilast. Lisaks mõned täiskasvanud õppijad, vilistlane Jaan Rõõmus ning õpetajad Vilja Vendelin-Reigo ning Hillar Uudevald. Maalipraktikal juhendavad maalikunstnikud Peeter Krosmann, Marina Aleksejeva ja Olivia Lipartia ning keraamik Tõnis Kriisa.
Tartu Kunstikool
Misso kooli õpetajad pidasid sügavalt ülekohtuseks vallavolikogu otsust vähendada kooli direktori töökoormust ja kirjutasid lahkuvale kooli direktorile Ere Käisile avaliku tänukirja. Avaldame Misso valla lehes ilmunud tänukirja muutmata kujul.
Lp Ere!
Võtsime endale voli ja teeme kokkuvõtte Sinu töödest ja tegemistest Misso Koolis. Oma tagasihoidlikkuse tõttu ei teeks Sa seda sellises vormis kunagi. Olles pedagoogidena Sinust mitte vähem nõudlikud, ei jäägi meil muud üle, kui ise otsad kokku viia. Alustame tulemustest kooli arendamisel:
• Keskkonnakaitse õppesuund gümnaasiumiastmes. • Uue koolimaja valmimine ja sisustamine. • Kooli ümberkorraldamise eestvedamine gümnaasiumist lasteaed-põhikooliks • Õpilaskodu ümberkorraldamine sotsiaalsete probleemidega laste kool-õpilaskoduks. • Aktiivne osalemine Setomaa majandusõppe projektides. • Õpilaskodu arendamine– töötajate ja õpilaste leidmine, maja remontimise korraldamine. • Eraldi toome välja kõige eelnevaga kaasneva väga suure paberi- ning organiseerimistöö.
Arendamine ei jäänud niisama vehklemiseks ega suurte sõnade tegemiseks. Sellega kaasnesid meie väikese kooli õpilaste üha paranenud riigieksamite, olümpiaadide, lauluvõistluste ning pidude, õpilasfirmade laatade tulemused. Me kõik rõõmustasime, kui õpilaskodu lapsed taas normaalse elu leidsid. Ere, Sa võid vastu vaielda, aga meie tulemused paistsid ja paistavad välja ka võrdluses palju suuremate koolidega.
Loomulikult oli nende tulemuste saavutamiseks tarvis koostööd õpilastega, lastevanematega, õpetajatega, ka teiste koolijuhtidega. Sa suutsid seda. Tänu Sinu mõistvale suhtumisele tekkis alati piisavalt vastastikust austust ja tolerantsi. Probleemid? Muidugi neid oli, aga Sinu loodud heas õhkkonnas leiti neile ikka lahendused. Meie koolis pole sagedasi kaadrivahetusi. Paljud töötajad, kes on pidanud lahkuma järjest väheneva töökoormuse tõttu, tulevad meid ikka vaatama. Tuntakse siirast huvi: „Kuidas läheb, kas lapsi jätkub?“
Seetõttu peame sügavalt ebaõiglaseks ja ülekohtuseks vallavolikogu otsust kooli direktori koormuse muutmise kohta, eriti sellega kaasnenud põhjendusi. Sa ei pidanud võimalikuks jätkata ning me mõistame Sinu otsust. Ere, täname Sind kõige eest, mida oled Misso Kooli heaks teinud. Aitäh!
Misso vallavanema Urmas Peegli põhjendust kooli direktori töökoormuse vähendamise kohta saab lugeda siit.
SA Archimedes kutsub kandideerima Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjale „Aasta võõrkeelealane tegu 2012“.
Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.
Tänavused eelisteemadeks on erinevad uued tehnoloogiad keeleõppes, sest see leiab kasutamist pea kõigis valdkondades. On need siis keeleoskuse testimine arvuti abil, teistes õppeainetes kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud või muu.
Samuti oodatakse endast märku andma neil tegudel, mis on seotud näiteks mitmekeelse õpikeskkonnaga. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus rikastuda ja seda kogu õppeprotsessist kui ka keeleõppest lähtuvalt.
Taotlusi saab esitada kuni 4. juunini SA Archimedes.
