Võrumaa Arenduskeskuse SA kommunikatsioonispetsialist
Neljapäeval, 23. novembril toimunud Võru maakonna ettevõtlikke inimeste tunnustussündmusel pälvis esimesena Võru maakonnas Ettevõtliku Kooli kuldtaseme Antsla Gümnaasium. Kool liitus haridusprogrammiga 2016. aasta jaanuaris.
Eesti suurim koolitoitlustaja Daily avab oktoobri esimesel nädalal 70 koolis sööklate uksed, et pakkuda lapsevanematele ja teistele huvilistele võimalust proovida koolitoitu ning kummutada koolitoiduga enim levinud müüte.
Valgamaa Kutseõppekeskusesse võeti vastu 552 õpilast ning kool läheb sügisele vastu kõigi aegade suurima õpilaste arvuga, andes tänavu haridust kokku 1098 õppurile.
Saku vallas läheb 1. septembril kooli 1839 õpilast.Saku gümnaasiumi õpilaste arv ületab esmakordselt 1500 piiri ja septembris alustab seal uut kooliaastat 1515 õpilast.
Esmakordselt on täna Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) kõik õpilased, õpetajad ja töötajad varjutamas põnevaid ja inspireerivaid inimesi ning ameteid üle Eesti.
Pärnusse jõudnud sõjapõgenike lapsed alustavad sel nädalal Pärnus õppetööd, 1.-3. klassi lapsed hakkavad õppima alates tänasest, 4.-9. klassi õpilased alates kolmapäevast.
Sindi Gümnaasium sai alanud õppeaastal hoo sisse ja kuna on ühinetud Ettevõtliku Kooli programmiga, siis keskendub kool tänavu rahatarkuse õpetamisele ning ettevõtlikkusele.
Uus õppeaasta on koolikella helina saatel alanud. Tuhanded väiksemad ja suuremad lapsed Eestimaal astuvad ootusärevalt üle kooliläve. Kes kibeleb lillekimp pihku surutud, seda oma esimesele õpetajale üle andma ja kes igatseb juba aastatega omaseks saanud klassikaaslasi näha – põnevus uute väljakutsete ees särab laste silmist vastu.
Äsja lõppes Luua Metsanduskoolis uute õpilaste vastuvõtuperiood. Kõige populaarsemaks erialaks õppima soovijate seas on maastikuehitus, kuhu laekus sooviavaldusi 147 inimeselt (6,12 inimest kohale). Populaarsuselt järgnevad matkajuhi eriala (116 avaldust; 4,83 inimest kohale) ning metsatehniku eriala (101 avaldust, 4,21 inimest kohale).
Pärnu Kristlik Erakool sai 23. juulil Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusloa, mis võimaldab alustada käesoleva aasta septembrist õppetööd esimeses kooliastmes. Õppetöö toimub Pärnu linnas Suur-Jõe 48 hoone esimese korruse ruumides.
Saku Gümnaasiumi direktori konkursile kvalifitseerus kaheksa kandidaati, kellest vestlusvooru kutsusuti neli. Komisjon otsustas teha ettepaneku Keit Fomotškinile.
Pärnu Ühisgümnaasiumile (PÜ) omistati eTwinningu Kooli märk aastateks 2021-2022, mis tähendab tunnustust ja äramärkimist Euroopa tasandil. PÜ on pälvinud eTwinningu platvormil mitmeid riiklikke ja Euroopa kvaliteedimärke ning eripreemiaid.
Eilsel Pärnu linnavalitsuse istungil oli teemaks MTÜ Pärnu Kristlik Erakool, kes küsis tänavu 22. veebruaril kohalikult omavalitsuselt arvamuskirja seoses haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli esmase tähtajalise tegevusloa saamisega.
Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.
Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.
Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.
Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.
Pärnu linn annab igale sel aastal Pärnu linnas gümnaasiumi või põhikooli lõpetanud noorele 50 eurose kinkekaardi, mille eest saab mõnes Pärnu spaahotellis teenuseid osta.
Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.
Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.
Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.
Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.
Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.
Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.
Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.
„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.
„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”
Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.
[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”