haridus

Koole kutsutakse nuputama energiasäästu teemadel

Euroopa komisjon ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsuvad õpilasi ja õpetajaid osa võtma energiasäästmise konkursist U4Energy.

Konkursi eesmärgiks on tõsta energiaefektiivsuse ja -säästmise teadlikkust ning anda võimalus koolilastele ja õpetajatele koos konkureerida teiste Euroopa koolidega parima energiasäästliku kooli auhinnale.

U4Energy konkurss on avatud kolmes kategoorias:

1) kuidas muuta kool energiaefektiivseks

2) pegagoogilised meetodid energiatõhususe teadlikkuse tõstmiseks

3) Parimad ideed ja tegevuskava energiatõhususe teadlikkuse suurendamise kampaaniaks

Õpetajatele on avatud kõik kolm kategooriat. Õpilasi oodatakse osalema teises ja kolmandas kategoorias. Lisaks on erikonkurss riigi parima energiaefektiivsuse initsiatiivile. U4Energy konkurss on ainulaadne võimalus koolidele ja õpetajatele aidata juurutada kooliharidusse uut õppevaldakonda, mille teadmisi üha rohkem ja rohkem vaja läheb. Õpilastele on konkursist osavõtmine väga heaks võimaluseks saada meeskonnatöö kogemust ja saada palju kasulikke teadmisi energiavaldkonnast. Pingutuse eest on riigi parimatele lisaks kahepäevasele reisile Brüsselisse auhinnaks raamitud tunnistus, jätkusuutlikkuse karikas ja energiakomplekt koolile. U4Energy kodulehel saab juba registreerida konkursile. Esimesed 1500 registreerujat saavad õpilase vahendikomplekti, milles on u4energy kleebised, debatikaardid, suur plakat ja juhised, kuidas võistlusportaalis olevaid allikaid parimal viisil kasutada. Konkursile saab töid esitada 16. maini.

Põhjalikum ülevaade on kirjas konkursi Eestipoolse koordinaatori, Eesti Roheline Liikumine, kodulehel: http://www.roheline.ee/content/view/448/99/lang,et/

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal

Evelin Ilves ja seto sõsarad Rosmal — Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai Alamaa

Evelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli esimene tund, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Kuna vanematel tekib üha enam küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta, otsustas grupp Kagu-Eesti inimesi, et aeg on küps otsimaks ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid. Selleks alustabki tegemust Terve Pere Kool, mis otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Laupäeval toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” esimene loeng-vestlusring teemal SUHTED JA SUHTLEMINE
– Lapse ja vanema suhted, koostöö või võitlus. Usaldus.
– Piirid, kiitmine ja karistamine – kes vastutab laste tegude eest. Rumalad sõnad.
– Laste omavahelised suhted. Kiusamine.
– Hinnangud ja ootused, nende mõju lapsele.
– Harjumine lasteaiaga. Millal on laps valmis lasteaiaks?
– Märgid ülekoormusest. Loe edasi: Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Mida on koolireformil pakkuda?

Arved Breidaks, ajakirjanik

Gümnaasiumivõrgu koondamist planeeriv haridusministeerium on suhtlemisel avalikkusega teinud taktikalise vea, sest kogu tähelepanu on pööratud sellele, mis ära kaob, mitte sellele, mis asemele jääb või ka tuleb.

Nüüd kus õhus on ka pedagoogide streik, on mõistlik arutelu gümnaasiumide ja koolivõrgu tuleviku üle laiemalt, mõnda aega pärsitud. Kuid kiire aeg läheb mööda ja küllap jõutakse ka vajalike arutelude ning otsusteni.

Seni on see kulgenud üsna konarlikku rada pidi: ühel pool seisab minister Jaak Aaviksoo, kes peab ideaaliks, et Eestis oleks pisut üle poolesaja gümnaasiumi ja teisel pool lapsevanemad, pedagoogid ja opositsiooniparteid, kes ministrit sellise jutu eest hurjutavad. Miks selline vastandumine tekkis?

Ministeerium lajatas koolide sulgemisplaaniga inimestele lagipähe, selmet alustada reformi jutuga riigi eesmärgist tagada maal võimalikult tihe algkoolide ja põhikoolide võrgustik. Et väiksed juntsud ei peaks vähemasti esimesel kuuel koolitalvel oma koduvallast kaugemale sõitma, olgu siis ühis- või eratranspordiga.

Pole ju uudis, et kui põhikooli pidamisega tuleb omavalitsus enam-vähem toime, siis puudujäägi tekitavad eelarves just gümnaasiumiklassid, kuhu lapsi enam piisavalt ei jätku. Teisalt tagab gümnaasiumiaste paljudes koolides pedagoogidele piisava koormuse, mis üksnes põhiastmes töötades jääks saavutamata.

Teiseks ei ole ministeerium kuuldavalt välja pakkunud kompensatsioonimehhanisme neile, keda gümnaasiumide sulgemine otseselt puudutab. Ühes koolide sulgemisplaanidega tuleb ministeeriumil rääkida ka ühistranspordi ümberkorraldamisest, et lapsed saaks tasuta bussisõidu lähimasse gümnaasiumi, uutest õpilaskodudest ja parematest võimalustest lüüa kaasa huviringides.

Gümnaasiumivõrgu koondamisele tuleks läheneda kompleksselt ja kui seda tehakse, siis sellest ka häälekalt teada anda, mitte keskenduda vaid negatiivsele.

Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks. Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist

Õpilased saavad võimaluse ülikoolielu nuusutada

Tallinna ülikooli õpilasakadeemia avas registreerimise kevadsemestri kursustele, mis võimaldavad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel langetada teadlikumat kutsevalikut.

Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist. Arutleda, kas maailm meie ümber on tõeline või illusoorne, kas reklaam on kunst või kommertslik mõttetus? Vene keelt kõnelevatel noortel on võimalik õppida, kuidas käituda kaamera ees loomulikult ja veenvalt.

Ühtekokku avab Tallinna ülikooli õpilasakadeemia 4. veebruaril üheksa kursust: „Filosoofia”, „Infootsing – ainult Google’ist ei piisa”, „Praktiline fotograafia”, „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”, „Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke”, „Rakenduspsühholoogia”, „Sissejuhatus Hispaania ja Itaalia kultuuri ja keeltesse” ja „Huvikeemia”. Toimub ka venekeelne kursus „Käitumine kaamera ees”.

Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia. Kõikide kursuste õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot.

Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna ülikooli õppejõud, samuti kaasatakse külalislektoreid vastava
valdkonna spetsialistide seast. Praeguseks on õpilasakadeemias õppinud üle 3
000 noore üle Eesti.

Lisainformatsioon: Berit Oll, Tallinna ülikooli õpilasakadeemia projektijuht, telefonid: 640 9369, 5560 6000, e-post: berit.oll@tlu.ee.

Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid – Võrus avab uksed Terve Pere Kool, mille esimene kogunemine ja loeng toimub 21. jaanuaril.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Esimeses loengusarjas “Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:

• kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
• millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
• kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
• millal on laps valmis lasteaiaks?
• mis on tervislik pedagoogika?
• millised on lapse arengu põhitõed?

Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kell 11.00-14.00.
Loe edasi: Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas toimub täna, 8. jaanuaril haridusteemaline seminar-mõttevahetus “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Iga olendi ja iga inimese suurim soov on kasvada. Seda nii füüsiliselt kui ka sisemiselt – teostada üha suuremaid unistusi, kogeda uusi tundeid ja uusi suhteid. Sellega käib kaasas kõrge motivatsioon õppida ning õppimine toimub mänglevalt, näiliselt ilma pingutuseta. Kasvamise ajendiks ning tunnuseks on suurenev rõõm, heaolu, rahulolu ja õnnelikkus igal kasvamise sammul.

Uuringute järgi on Eesti õpilastel üldiselt madal koolirõõm, mis viib motivatsiooni- ja huvipuuduseni. Õpetajate koormus ning stress tõusevad ja tekib oht läbi põleda. Koolitusel vaatleme tagasihoidliku koolirõõmu põhjuseid ning võimalusi takistuste ületamiseks.

Uut aastat on võimalik alustada õpetajatele, vanematele ja teistele huvilistele mõeldud uuendusliku koolitusega, kus käsitleme praktilisest vaatevinklist ning Lääne ja Ida õpetusi ühildades olulisi kasvamist mõjutavaid elemente:

• Füüsiline heaolu ja hoolitsemine enda eest
• Meele treenimine
• Tunded ja emotsioonid
• Enesetõhusus
• Enda teekond
• Suhted
Loe edasi: Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Pühapäeval mõtiskletakse Sännas, kas kool teeb õnnelikuks

Pühapäeval, 8. jaanuaril toimub Sänna kultuurimõisas haridusteemaline seminar “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Seminaril osaleja võib olla lapsevanem, õpetaja, haridustöötaja või kodanik, kes soovib hariduse teemadel kaasa rääkida.
Rohkem infot seminari kohta leiab siit: http://www.waalaskala.com/sites/www.waalaskala.com/files/attachments/20120108-sanna.pdf

Seminaril osalemiseks on kindlasti vajalik registreerida: ragnar@uninet.ee või tel 5326 8358 Ragnar Kurm.

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit

Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.

Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.

9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.

„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Luisk_Ahto — Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma Leht

Haani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.

Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.

Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?
Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.

Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

11. novembril 2011 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE. Täna on HAKUKE-sse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub pidulik avamistseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse“. Päeva lõpetab eeskava ja tantsuga rahvapidu.

Tugeva identiteeditundega aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni kaasaja nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevuse arendamiseks, huvi- ja spordiringide tööks, täiendõppe- ja ühisürituste korraldamiseks. Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvas kõik loetletud puudujäägid, hoones leiavad koha 2-rühmaline lasteaed, raamatukogu, mitmefunktsiooniline saal, seltsiruumid.

Hoone on valminud Kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel. Loe edasi: Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Õpetajad küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Täpselt sihitud info põhikooli lõpetajale

Tänases infokaootilises maailmas on hädas kõik – pakkuja ei jõua sageli sihtrühmani ja puistab oma teateid igaks juhuks igasse ilmakaarde suvalistesse kanalitesse, sihtrühm korjab neid sama juhuslikult üles ja ei pruugi teadagi, et talle sobivaim variant asub piltlikult öeldes kõrvaltrepikojas.

Võru Maavalitsuse haridusosakonna eestvedamisel toimus Võrus 20. oktoobril infopäev põhikooli lõpetajatele. Mitte messilaadne üritus, kus infovahetus on tegelikult samuti suures osas juhuslik ja kus peaosa mängivad pigem pilkupüüdvad lisavidinad (värvilised plagud, kostüümid, jagatav „nänn“). Võru infopäeva kohta võib öelda: täpselt organiseeritud, täpselt sihitud, täpne tulemus. Hakatuseks tehti põhikooli lõpetajatele selgeks, mis vahe on üldkeskharidusel ja kutseharidusel, järgnesid 10-minutilised tutvustused maakonna gümnaasiumidelt-keskkoolidelt ja Kagu-Eesti kutseõppeasutustelt.

Haridusvaldkonna esindajatena võime omavahel rääkida moodulitest, väljundipõhistest õppekavadest või tunnijaotusplaanidest. Õpilasele on vaja inimkeeles selgeks teha, mida tähendab ühe või teise tee valik, millised võimalused on ühes või teises keskkoolis, millega tegeleb logistik või maastikuehitaja. Just seda – inimkeeles seletamist – Võrus tehti – ja lisaks väga õigel ajal! Põhikooli lõpetamiseni on veel täpselt nii palju aega, et jõuab vajadusel lõputunnistuse nimel end kokku võtta.

Edasise info hankimiseks sobib nüüd juba ka abimees internet. Kuid internetil on see niru omadus, et sa pead teadma, mida sa sealt otsid. Usun, et Võrumaa üheksandikud said teada, mida võiks otsida-vaadata. Õpilaste kommentaarid garderoobis „Väga hea! Pani mõtlema! Süsteemid said selgemaks!“ näitavad, et sihitud oli täpselt.

Tänuga korraldajatele
Ulvi Mustmaa, Räpina Aianduskool, täiendkoolituse ja arenguosakonna juhataja

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Maaülikool ootab täna külla

Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.

Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.

Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.

Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.

Uma kandi tarkus koolin

Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Rosmal jätkub Vanemate Kool

Vanemate Kool toimub Rosma koolis. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusselts alustab Vanemate Kooli neljandat õppeaastat, mille fookuses on sel hooajal looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele?

Lapsevanemate initsiatiiv sündis kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, reise või muidu huvitavaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosmal jätkub Vanemate Kool

Valgamaal tuleb seenenädal

Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas viiakse tuleva nädala teisipäevast laupäevani läbi Valgamaa seenepäevad.

Huvilistel on korraldajate teatel võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Täpsem info ja päevakavad leiab Valga linnavalitsuse koduleheküljelt.

Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aktiivsed kodanikud on teema käsile võtnud. Eelmisel esmaspäeval loodi facebook liikumine „Õpetajale vääriline palk“, millega on tänaseks liitunud üle 9300 inimese.

Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.

Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.

Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada