Külauudised

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.

Veel saab registreeruda Tartu Maratonile

Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.

Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.

20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.

Kotkakino taas avatud

Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.

„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.

Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla

Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.

Obinitsa kirik kutsub jõulukontsertile

Pühapäeval, 19. detsembril kell 11 toimub Obinitsa kirikus tasuta kontsert. Esinejaks on segakoor Luuska Lauluühing, dirigent Merilin Käst.

Kavas on laulud: Dona nobis pacem (autor teadmata), Piparkoogipoisid (V.Lipand), Esimene lumi (Ü.Vinter), Päkapiku jõululaul (O.Ehala), Lumehelbena (M.Alango), Aisakell (A.Männik).

Milline on elu Setomaal?

Käesoleva aasta augustist novembrini uuris ja analüüsis Saar-Poll OÜ Setomaa Valdade Liidu tellimusel Setomaa nelja valla sotsiaalmajandusliku olukorda. Uuringu tulemusel selgus, et Setomaal on jätkuvalt hulgaliselt probleeme, kuid usk elu jätkumise võimalikkuse seal on kasvanud.

Setomaa arengu kriitilisemad valdkonnad on piirkonna demograafiline olukord ning tööturu olukord. Piirkonna arengustrateegiates ettenähtud tasemed on tegelikkuses osutunud liiga optimistlikeks. Rahvaarvu, sh noorte arvu vähenemine seab ohtu olemasoleva koolivõrgu jätkusuutlikkuse. Koolide sulgemine võib aga anda täiendava tõuke väljarändeks.

Positiivne on suurenenud huvi Setomaale elama asumise ning kohalike elanike optimismi uute inimeste suhtes.

Setomaa arengu võtmeküsimuseks on vaieldamatult, kas kohapeal on tööd või kas Setomaal elades on võimalik piisavalt mugavalt mõnes teises piirkonnas tööl käia. Kui majanduskriisist väljudes tekivad uued ja paremini tasustatud töökohad esmalt Setomaalt kaugemal, on see täiendav surve inimeste väljarändele.

Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng on võrreldavate analoogsete lähipiirkondadega kulgenud positiivsemalt. On põhjust arvata, et sellel on oluline koht Setomaa programmil.

Setomaa ettevõtluses on oluline koht väikestel primaarsektori ettevõtetel. Selle sektori efektiivsusele Setomaal tuleks kindlasti kasuks suurem ühistegevus toodete realiseerimisel. Ühine turundus võiks tõsta ka Setomaa turismisektori tulemuslikkust.

Allikas: Maaleht

Ulukid saavad jõulupuhkuse

Jahimehed kuulutavad 21. detsembril Jäneda Linnamäel välja metsades traditsioonilise jõulurahu, millega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel.

Metsaühistud kutsuvad koolitustele

Metsamehed annavad teada, et erametsaomanikel on lähipäevil võimalus osaleda mitmetel koolitustel.

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 13.30 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas rühmanõustamise teemal „Hooldusraied“. Soovitav metsariietus. Toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 17 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal rühmanõustamise „Suurulukid ja jahindus Eestis“. Lektor Tiit Randveer. Üritust toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 11 korraldab Põlva Metsaomanike Selts õppepäeva teemal “Metsaomanik ja maksud”. Lektor Jaan Velström. Õppepäev toimub aadressil Lao tn. 5, Põlva. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Erametsakeskus ja on metsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 12 korraldab Harjumaa Metsaomanike Liit Padise vallamajas õppepäeva metsaomanikele. Õppepäeva viib läbi Eesti teenekaim koprauurija Nikolai Laanetu, kes algul räägib kobraste bioloogiast, kahjustuste iseloomust, püügiviisidest ning koprapüüniste erinevatest paigaldamise võimalustest. Ettekanne kestab 1,5-2 tundi, millele järgneb praktiline osa koprapüüniste paigaldamine lähikonnas tegutsevate kobraste asurkonnas. Kõigil osalejail on võimalus proovida uute püüniste paigaldamist ning õppida eduka püügi saladusi. Kuna õppepäev jätkub välitingimustes, siis palun kõigil ka vastavalt oludele riietuda. Õppepäeva orienteeruv lõpp on kell 16.00 Õppepäevast osavõtt on tasuta.
Palun eelnevalt registreerida kontaktil kalle.pold@eramets.ee.

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu seltsi liikmetele Olümpia hotellis (Liivalaia 33), mille teemaks on „Hüvastijätt Amazonasega“. Lektor Aivar Pihelgas.
Lisainfo ja registreerimine: Mart Soobik, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 56 266 165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 14 korraldab Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaal Tabivere vallas RMK Elistvere looduskeskuses õppepäeva teemal “Metsaomanik ja uluk”. Räägib jahindusspetsialist Vahur Sepp. Üritus on tasuta. Osalemisest palume teatada kuni 15. detsembrini.
Lisainfo ja registreerimine: Piret Kriisa, tel 5843 9472 või e-post piret.kriisa@mail.ee.

Reedel, 17. detsembril korraldab Põlva Metsaomanike Selts seltsi liikmetele tasuta infopäeva teemal “Metsaomanike ühismüügi organisatsioon – KÜ Eramets”. Ettekanded: Indrek Palm – KÜ Eramets tegevjuht; Tarmo Lees – KÜ Eramets juhatuse liige. Infopäev toimub aadressil Taevaskoja tee 32, Taevaskoja, Põlva vald. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. detsembriks 2010.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, e-post info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Reedel, 17. detsembril algusega kell 17.00 korraldab MTÜ Viljandimaa Metsaselts metsaomanike teabepäeva “Pärandkultuuri inventeerimisest Viljandimaal” koos üldkoosolekuga Viljandis Männimäe külalistemajas. Teabepäev on Viljandimaa Metsaseltsi liikmetele tasuta.
Lisainfo: Eha Valeikiene, tel 5347 7454 või e-post eha@vilmets.ee.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et Uma Lehe suurõ jutuvõistlusõ võitsõ Mehkamaa juuriga kaitsõliitlasõ Silla Silveri jutt «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve». Luu kirotaja ütel’, et pandsõ hindä elost peri hirmsa juhtumisõ kirja tuuperäst, et ka tõsõ saasi teedä, ku napp om mõnikõrd eloga päsemine. Võidujuttu saa lukõ Uma Lehe perämädse küle päält.

Räpinält peri Pärnaste Eve kirotas tuust, et viil 250 aasta iist panti vana Võromaa latsilõ vanno esieräliidsi nimmi. Timä hindä suguvõsast omma peri näütüses mehenime Pööb ja Hint, naasõnime Helo ja Kado.

Viil om lugu tuust, et Navi külä Ilomäe talo hapnõ kapsta läävä nii häste kaubas, et peremiis Trolla Jaanus tege näid üten pernaasõ Jaanaga tonni nädälin.

Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis

Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.

„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.

Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.

Jõululäkitus Laulasmaalt

Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ühiselt tehakse või ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused jõuluajal on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Nii on lugu ka külaseltsidega. Meie külaseltsi eesmärgiks on Laulasmaa küla harmooniline arendamine ning atraktiivse elu- ja külastuskeskonna tagamine omanäolise ja elujõulise Laulasmaa nimel.

Tänapäeval, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on nulg või hoopis kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad on maitseküsimus. Nii ehivad ning eesmärgistavad oma tegevust vastutust jagavad vabatahtlikud oma põhikirjades.

Keegi ei tea täpselt, millal hakati jõuluvanale või päkapikkudele kirju saatma. Lapsed kirjutasid vargsi teadeande, et on oldud hea laps ja et jõuluvana võiks olla nii kena ja tuua kingituseks need ja teised vajalikud asjad. Mõnikord oli kirjas pikk loetelu ja teinekord paluti tuua kinke veel emale ja isale ning õdedele-vendadele – ikka nii, nagu kirjutaja tundis vajaliku olevat. Sellise kirja kirjutamine oli ikka ja alati eriline saladus, mida toimetati vaikselt omaette salajas. Veel ei ole hilja kirjutada. Loe edasi: Jõululäkitus Laulasmaalt

Väike Munamägi prügikastis

Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.

Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.

Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.

Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.

“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”

Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.

Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”

O o o f i l m i õ h t u o o O

Neljapäeval, 16. detsember kell 19 saab Tartu Ülikooli Uue anatoomikumi ringauditooriumis (Näituse 2-105) vaadata filmi Koyaanisqatsi. Teose juhatavad sisse OoofilmiõhtuooO ‘esivanemad’ Filipp Kruusvall ja Kaarel Kuurmaa.

Koyaanisqatsi on film, mis ilmselt ei vanane kunagi. See on visuaalne meistriteos koos muusikaga (helilooja Philip Glass), mis annab pildikeelele veelgi häälekamad vaikivad sõnad. Sõnum, mida selle teose abil vaatajateni edastatakse, on aktuaalne praegu ja on ilmselt veel seda ka vähemalt lähemas tulevikus.
Kuidas me elame? Kuidas elada tasakaalus meid ümbritsevaga? Kuidas saada aru, et midagi üldse on tasakaalust väljas? Eks selleks vist tuleks võtta aega ja mõtiskleda eneses, kaaluda. See film asubki kaaluma neid mõtteid ja teeb seda peamiselt heli- ja visuaalkeeles.

Oofilmiõhtu oma praegusel kujul on jõudmas lõpusirgele ja see teos jääb lõpetama meie loengusari-filmiõhtute projekti. Iga lõpp on samas ka kindlasti millegi uue algus ja seepärast loodame, et see filmiõhtu äratab uusi huvitavaid mõtteid meie vaatajate seas, mis võiksid edasi viia oofilmi traditsiooni ka tulevikus.

Film on piltide keeles… pikkuseks 86 min. Tasuta! Korraldab MTÜ Armastus.

Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast

Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”

Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?

Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.

Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.

www.fennougria.ee

Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab neljapäeval, 16. detsembril Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele „Uute seadmete päeva“, tutvustamaks ettevõtlusele lähemalt viimastel aastatel õppeprotsessi kaasajastamiseks hangitud seadmeid.

Narva Kutseõppekeskuse „Uute seadmete päevale“ on kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Inseneride Liidu esindajad.

Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamise“ meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ raames hangiti projektiga „Seadmed praktikabaasi uuendamiseks“ terve rida olulisi, unikaalseid ja kalleid seadmeid – kokku enam kui 15 miljoni krooni eest.

Siia hulka kuuluvad näiteks elektrijaama operaatori simulaator, elektrotehnika klassi 12 töökohta, multimeedia klassi sisustus, keevitusklassi seadmed, autoelektroonikaklassi seadmed, CNC klass (trei- ja freespingi juhtimine) jne. Loe edasi: Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama

Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.

Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.

Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid

Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.

Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.

Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.

Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Veeda mõnus päev koos pintselsabadega

Lumisel Pokumaal tähistatakse igal aastal soojade soovide aega. Nii ka seekord.

Kuni 20. detsembrini on kõigil suurtel ja väikestel huvilistel võimalus Pokukojas osa saada Pintselsabade askeldustest ja pühadeks valmistumisest.

Koos Nutsa ja Tutsaga saab rännata All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu.
Päeva pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinges soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituse toimumisaegade kohta saad lugeda siit.

Üritusele palutakse kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 5342 5054 või info@pokumaa.ee. Oodatud on lastegrupid ja perede ühendused.

Sellel talvel on pokud otsustanud päris pika talitukkumise ette võtta. Lausa kevadeni välja! Seetõttu on ka Pokukoda 1. jaanuarist kuni aprillini suletud.

Mõnusat pühade ootust!
Soovib pokupere.

Pühapäeval on Rogosi mõisas jõululaat

Pühapäeval, 19. detsembril kell 10-15 on kõik oodatud ostma ja müüma Läti piiri äärde Ruusmäele Rogosi mõisa jõululaadale.

Oodatud on kõik kohalikud tutvustama-müüma-ostma omatehtud hääd ja paremat. Teretulnud on nii suured kui väikesed kauplejad-laadalised! Müügikoha tasu on annetuslik.

Müügikohtade registreerimine toimub 15. detsembril.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com või tel 5305 4164.

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin.
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii koolitundides kui looduskeskustes.

Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

Materjali on kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning kõigile loodushariduskeskustele.

Interneti vahendusel on avanenud 500 aastat Euroopa ajalugu

Alates 3. detsembrist saavad kõik huvilised tutvuda Euroopa viimase 500 aasta ajalooga tasuta veebipõhise andmebaasi EGO (Europäische Geschichte Online) abil. Selle on loonud ja seda hoiavad käigus kümme kõrgetasemelist Euroopa uurimiskeskust, nende hulgas Tartu ülikooli usuteaduskond.

EGO avati piduliku videokonverentsiga, millest võtsid osa kõik kümme uurimisasutust. Andmebaasi looja on Mainzis asuv Euroopa ajaloo instituut; peale TÜ usuteaduskonna osalevad projektis ajaloolased Viini, Leuveni, Budapesti, Zürichi, Praha ja Wroclawi ülikoolist ning Pariisi ja Londoni uurimisinstituutidest.

EGO koosneb kümnest teemasektsioonist, mille valdkonnad ulatuvad religioonist, poliitikast, teadusest ja õigusest kunsti ning muusikani, samuti on esindatud majandus, tehnoloogia ja sõjandus. Kaastööde juures on piltide, esmaallikate, statistika, animeeritud ja interaktiivsete kaartide ning audio- ja videoklippide lingid.

Sektsioonid koondavad kultuuridevahelise suhtlemise protsesse, mille mõju ulatub üle riigi-, rahvuslike ja kultuuripiiride.

Praegu on andmebaasis kättesaadavad 75 kaastööd üle kahesajast ajaloolaste üllitatud uurimistööst. Täies mahus ilmuvad need veebis aastaks 2013. Andmebaas on saksa- ja ingliskeelne ning asub aadressil http://www.ieg-ego.eu EGO projekti on alates 2009. aastast Mainzis toetanud Rheinland-Pfalzi liidumaa; edaspidi saadakse toetust Saksa teadusfondilt (Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG).

Allikas: TÜ, Loodusajakiri Uudistaja

Laevasõit muutub saarte püsielanikele poole odavamaks

Riigikogu rahanduskomisjon hääletas oma teisipäevasel istungil 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõule kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekuid, teatas riigikogu pressitalitus.

Muude ettepanekute hulgas toetati ka Reformierakonna ja IRL-i fraktsiooni ettepanekut 28,3 miljoni krooni täiendavaks eraldamiseks Väinamere Liinidele, et parandada Hiiumaa ja Saaremaa püsielanike liikumisvõimalusi ja majanduse konkurentsivõimet.

“Tänase otsuse tulemusel muutub praamipilet saarte püsielanike jaoks ligikaudu poole odavamaks,” märkis reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.

Eelarve maht kasvab kõikide muudatuste tulemusel kokku ligi 150 miljoni krooni võrra.

Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus toimus riigikogu täiskogul kolmapäeval.

PiparkoogiMaania näitus tuleb taas

Ka tänavu saab Tallinnas näha näitust, kus kõik esemed on küpsetatud piparkoogitaingast. PiparkoogiMaania “Võlupood” toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6.

16. detsembril avatakse jõulunäituse, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Kõik asjad sellel näitusel on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.

PiparkoogiMaania näituse autoriteks on üle 100 Eesti kunstniku, disaineri ja muude loovalade esindaja, kelle loodud võlupood manatakse vaatajate silme ette vaid mõneks loetud nädalaks. See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse ja unistuste maailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad.

www.piparkoogimaania.ee

Soomaa tähistas sünnipäeva

Eelmisel nädalal, 8.detsembril oli Soomaa rahvuspargis suur pidupäev, kuna täpselt 17 aastat tagasi moodustati ametlikult Soomaa rahvuspark.

Selle aja jooksul on areng olnud märgatav: park toimib hästi, tuntus on kasvanud ning Soomaa on jõudnud kaardile. Uhkust lisab seegi, et kõike seda tööd ja vaeva on väärtustatud ka rahvusvaheliselt.

Oma mitmekesise maastikuga – sood, metsad, luhad – on Soomaa ajast aega järjest rohkem külalisi ja sõpru meelitanud nii Eestist kui välismaaltki. Siiski on Soomaa kõige rohkem ehk tuntud oma erilise viienda aastaaja poolest, kui on harjutud üleujutust uudistama tulema. Soomaa eripära tasub nautima tulla teistelgi aastaaegadel ning sünnipäev annab veelgi rohkem põhjust kogeda elamusi, mida 17aastasel Soomaa rahvuspargil pakkuda on.

Soomaa.com.

Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks

Koidula piirijaama valmimisega järgmisel suvel ei hakka reisirongid Koidulast ometigi veel läbi Võru Valka sõitma.

“Lootus on, aga usku ei ole, sest vaevalt reisirongiliiklus siinkandis ära tasub,” on Võrumaa Antsla vallavalitsuse arenguspetsialist Kalev Joab üsna pessimistlik. Ta ei usu, et riik nii palju raha leiab, et panna reisirongid uuesti käima.

võru raudteejaamahoone — Foto: Raivo Tasso

Kümmekonna aastaga, mil rongiliiklus katkenud, on piirkond elanikest hõredaks jäänud. Joabi teadmisel on ainuüksi Antsla linna ja valla rahvast selle ajaga tuhande võrra vähem.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole neil marsruutidel järgmiseks aastaks riigisisest rongiliiklust tellinud ja ka eelarves pole selleks raha ette nähtud,” vastas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Maalehe pärimisele, kas uuel aastal taastub reisirongiliiklus Koidulast läbi Võru ja Antsla Valgani välja.

Järgmisel suvel valmib miljard krooni maksev Koidula raudteepiirijaam ja endise Kliima jaama piirkonnas ühendatakse ka uus ühendustee olemasoleva raudteega. Ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist, kus Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud varem kokku said. Loe edasi: Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks

Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi

Elina Kononenko,
ajakirjanik

Peale igasugu presidendi sõnause kaudu liikvele lastud sõnade on viimasel ajal kosta veel üht uut sõnapaari: euromüntide stardikomplekt. Kuuldavasti pidi tegu olema millegi nii hinnalisega, et rahvas jookseb selle järele suisa tormi.

Ajakirjandus on varustanud meid pideva infoga, kui palju stardikomplekte juba müüdud on ja kui palju Eesti pank neid juurde on tellinud. Selgub koguni, et üks inimene saab osta korraga vaid viis komplekti. Mida aga selle kilekotitäie peenrahaga peale hakata, jääb mulle kui praktilise meelega inimesele selgusetuks.

1. jaanuarist vallutavad meie rahakotte nagunii senistest Eesti sentidest märksa kopsakamad euromündid. Mõtlen juba õudusega, kuhu kogu see igapäevaeluks vajalik metall tulevikus ära mahutada. Eks näis, kas tuleb omale selleks karjasemärss hankida või mitte. Loe edasi: Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi

Mahepõllumehed ehitavad põhust kontorit

Ökopõllumeestele kohaselt ehitavad Mait Nõmmsalu ja Tauno Tattar ökomaja Tammistu Agro uue kontori jaoks. Nõmmsalu sõnul on seni Eestis ehitatud põhumajad puitkarkassiga, mille vahele pannakse põhk. Nõmmsalu tahab teha teisiti. Uue 80-ruutmeetrise kontorihoone seinad laoti viie tunniga püsti lihtsalt suurtest põhupakkidest. Sees on ruumi 50 m², seinad võtavad enda alla 30 m². Põhk pärineb oma põllult ja pakid on pressitud 90-sentimeetri paksusteks ja ligi kahe meetri pikkusteks ristkülikuteks. Seinad on plaanis kevadel katta seest ja väljast savikrohviga. Praegu on seinad vihma ja lörtsi eest väljastpoolt kilega kaetud. Avarad aknad on kolmekordsed ja Nõmmsalu loodab, et sellise ökomaja puhul on küttekulu väga väike. Plaatvundamendile on plaanitud põrandaküte, aga kas seda ka tegelikult vaja läheb, selgub kui maja on valmis.

Maaleht.ee