Peeti tänuõhtu Rogosi mõisamuuseumi eestvedajate auks

Rogosi mõisa külalistemajas toimus tänuõhtu, kus tunnustati pikaajalise töö eest Helgi ja Elmar Partsi, kes on suure osa oma elust pühendanud Rogosi mõisa ajaloo uurimisele, mõisamuuseumi loomisele ja selle edasiarendamisele.

Perekond Partsid on muuseumiga tegelenud juba 45 aastat. Rogosi mõisa muuseum on üks vanimaid väikemuuseume Võrumaal. Tänusõnu tulid ütlema Võrumaa Muuseumi filiaali juhataja Maimu Telk, Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kultuuri alal Peeter Laurson, Haanja vallavalitsuse esindajad, Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor Urmas Veeroja ning endised kolleegid ja tuttavad Ruusmäe kooli päevilt.

Täna on Türil Eestimaa küla konverents

Täna kell 13-17 peetakse Türi kultuurimaja saalis (Hariduse tn 1) konverentsi “Eestimaa küla – elu ise või tagahoov?” Konverentsi korraldavad Eesti Külaliikumine Kodukant, koolituskeskus Pro Patria ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam koos Konrad Adenaueri fondiga.

Toimub avalik arutelu kohalikust mainekujundusest. Sõna võtavad Tunne Kelam, Helir-Valdor Seeder, Agu Uudelepp, Olev Kenk, Kaie Toobal, Ülle Välimäe. Päeva juhib Kaia Iva.

Täpsema kava leiab siit:

Eestimaa küla

Viru maleva kaitseliitlased osalevad Põhjasõja sõjalis-ajaloolisel rekonstruktsioonil

Foto: Viru malev

Tänasest pühapäevani, 19.-21. novembril toimub Narvas rahvusvaheline festival “Ajalugu elustub Narvas”. Festivali raames korraldatakse Põhjasõja 1700. aasta lahingu ulatuslik sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon, milles osalevad ka Viru maleva kaitseliitlased.

Maleva kaitseliitlase Marko Moori ütlusel on taoliste ürituste mõte taaselustada tolleaegseid lahingud ja tutvustada sõdurite elu, tehes seda siis kas autentseid või originaalile lähedasi esemeid kasutades.

Ajastu uurimise ja taaselustamise kaudu saab Moori arvates silmaringi laiendada ja suhelda erinevate inimestega.

“Rahvused ja vaated on erinevad, aga samas ajavad kõik ühte asja,” rääkis Moor.

Põhjasõjaaegse Rootsi armee eestlastest koosneva rügemendi jäljendamisega tegelemiseks on loodud asjahuvilistel mittetulundusühing Kolme Krooni Klubi, kuhu kuuluvad enamjaolt maleva kaitseliitlased. MTÜ omab sidemeid erinevate klubidega Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Soomest, Rootsist ja ka Eestist.

Varem on klubi liikmed osalenud mitmetel ajaloofestivalidel Viiburis, Riias, Soomes, Narvas, Saaremaal, Rootsis, Lätis, kandes kuningas Karl XII aegseid Rootsi vorme ja olles põhiliselt kahurimeeskonnas.

Eestis on tuntumad Narva linnuses toimuvad ajaloofestivalid, millest üks toimus augustis ja teine tulemas sel nädalavahetusel.

Kristel Kitsing

Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

20.-28. novembrini 2010 toimub 15 Euroopa riigis (sh Eestis) jäätmetekke vähendamise nädal. Mõned riigid ühinevad selle kampaaniaga tänavu juba teist korda.

veebilogo

Eestis koordineerib jäätmetekke vähendamise nädala ettevõtmisi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond, kutsudes kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri/spordi/haridusasutusi jpt aktiivselt osalema.

Alates 2000 aastast on kogu jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud. Stabiilsust on märgata ohtlike jäätmete tekkes. Tavajäätmete tekke kasvutempo on aga olnud vahelduv, kord suurema kord väiksema sammuga. Peamise põhjusena ebastabiilses tekkes võib tuua seotuse majanduskasvu, kaubanduse edenemise ja tarbimise hoogustumisega. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine.

Majanduskasvuga ei tohi kaasneda keskkonnakoormuse suurenemine! Sellise suhtumise kujundamise üheks abinõuks on meie kõigi teadlikkuse tõstmine ja ühiskonna mõtteviisi muutmine.

Jäätmevaba nädala korraldamise eesmärk on:

– näidata, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi ning  rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost;
– muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks;
– ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema järgnevatel alateemadel:

Liiga palju jäätmeid – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Loe edasi: Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

Kurgjal tuleb 19. sajandi naiste ja naishariduse konverents

Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.

Ettekanded:

  • “Kooliteemad Lilli Suburgi esimese eestikeelse naisteajakirja “Linda” veergudel.” Anu Raudsepp (PhD, Tartu Ülikool)
  • “Lydia Jannseni suur ülikoolieksam ja naisharidus Vene impeeriumis.” Malle Salupere (kultuuriloolane)
  • “Amalie Sophie von Husen- Kreutzwald – Lauluisa pärandi hoidja.”. Aimi Hollo (Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja)
  • “Kurgja talu perenaised Julie, Linda, Elsa ja Ida Jakobsonid.” Monika Jõemaa (C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor)

Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.

Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.

Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee

Tarvastus avati taastatud metsavennapunker

Laupäeval avati Viljandimaal Tarvastu vallas taastatud metsavennapunker, mis on mitmes mõttes omapärane, edastas reporter.ee.

Avo Aedma ja tema poeg Toomas tegid 1945. aastal osaliselt hävitatud punkrist taas põneva koha, kus saab soovi korral isegi ööbida.

Punkri külastajal tuleb ette võtta ligi pooletunnine jalutuskäik läbi metsa. Selle teekonna läbis laupäeval ka Senta Matsi, kelle isa elas ja hukkus neljakümnendatel aastatel just selles punkris.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Teisipäeval, 16. novembril avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.

Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.

Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi üles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.

Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud pilootprojektidest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma pilootprojektis põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, püstandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits. Loe edasi: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Jõhvi linnapiiril tervitab Seaküla Simsoni hirv

Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.

„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib

Esmalt plastiliinist modelleeritud kuju valati Tallinnas pronksi. Foto: erakogu.

hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.

Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,

näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“

Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool  vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.

„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.

Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku  segakoor  hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.

Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.

Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.

Tartus tunnustatakse Hiie väge

Kalina ohvritamm. Autor: Viljandu Tulit

Laupäeval, 20. novembril  algusega kell 13 toimub Tartus,  Eesti Kirjandusmuuseumis väga pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti

Maavalla korraldatava Hiie väe tunnustamissündmusel  kuulutatakse välja Hiie sõbra 10223 aunimetus, antakse ülevaade aasta hiiesündmustest ja tutvustatakse maavalla hiite kuvavõistlust ning autasustatakse võitjaid.

Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika.

Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba.

Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Allikas: Ahto Kaasik

Saku valla jõulumaa on tänavugi Metsanurme rehetoas

Foto: Saku Sõnumid

MTÜ Metsanurme annab aegsasti teada, et tänavu on avatud jõulumaa Metsanurme rehetoas Saku vallas.

Taas oodatakse külla lasteaiarühmi ja õpilasi, kaasa elama ennemuistsele jõuluootusele.

  • viime süüa metsaelanikele ja vaatame laudas lambaid
  • maitseme kaminatule paistel  jõulumemme saia-moosi ja kuulame, kas tunneme ära jõulutaadi sammud
  • süütame heade soovide küünlad jõulupuul
  • jutustame pehmetel heintel istudes jõululugu ja laulame laule

Külaskäigud jõulude eel kell 11-13.30 (või 10-12.30) ja kell 14-16.30.

Tapa vallas alustas tegevust noortevolikogu

Pärast pikka ootamist alustas tööd Tapa valla noortekogu. Noortekogu esimesel koosseisul toimus reedel, 12. novembril kell 18 Tapa vallavolikogu saalis ka juba esimene koosolek.

Esimest koosseisu ootab ees palju rasket tööd, kuna noortekogule on vaja valmistada põhikiri, eelarve, tegevuskava, arengukava ja oma sümboolika.

Esimese asjana korraldab Tapa valla noortekogu endale koolituse, et teha selgeks, millised õigused ja kohustused tal on, ning peale selle annab koolitus ka suurepärast võimaluse liikmetel omavahel tutvuda. Heaks koostööks on oluline oma meeskonda tunda. Uue aasta alguses valivad noortekogu liikmed endi hulgast ka juhi ja juhatuse.

Noortekogusse kandideeris 30 inimest ja valimisest võttis osa 150 inimest. Iga kooli õpilasesindus valis endi seast noortekogusse kaks inimest. Tapa piirkonnast sai noortekogusse neli ja teistest piirkondadest kolm inimest. Kokku on noortekogus 21 liiget.

Tapa valla I noortekogusse pääsesid valimiste tulemuste põhjal  Kristin Bugri, Margus Saks, Linda Tali, Kristlin Läänemägi, Kätlin Vait, Teno Kongi, Iris Reinula, Johannes Must, Maret Must, Rauno Viltrop, Sandra Paulus, Andres Vaher, Margus Kamlat, Natali Buntsel, Aleksandra Chmil, Ingrid Aus, Martin Kaio, Anette-Clarissa Juht, Katti Rüütnurm, Ade Piht ja Kaari Aupaju.

Täname Aivi Musta, Alari Kirti, Ave Pappet, Piret Treialit, Tiina Talvikut, Heli Silda, Kadri Toomingat, Indrek Jurtšenkot, Kristilin Läänemäge, Leelo Jürimaad, Sirje Selli, Margit Vijarit, Lilli Strõnadkot ja Helgi Tiitsod, kes noortekogu loomisel kaasa aitasid.

Reigo Tamm, noortekogu idee autor, Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees.

Haljalas tuleb piirkonna tulevikupilti otsiv foorum

27. novembril toimub Haljalas foorumi „Mina ja partnerid”, mis pakub inspireerivaid lugusid Eestimaa erinevatest paikadest, teatas Kuulutaja. Korraldajad loodavad, et foorumist saavad alguse mitmed uued ideed ja koostöösuhted.

Üritus toimub laupäeval, 27. novembril algusega kell 10 Haljala rahvamajas. Osalejatel palutakse kaasa võtta mõni kaunis foto oma kodukandi loodusest, tänapäevast või ajaloost.
Foorumi moderaator on Ivika Nõgel Valgamaalt, ettekandeid teevad lektorid-praktikud Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.

Kopravastase kriisikomisjoni loomine Võrumaal luhtus

Seoses kobraste tekitatud ulatuslike metsakahjudega tegi Võrumaa Metsaomanike Liit ettepaneku moodustada maakondlik kriisikomisjon, ent see ettepanek jäi toetuseta.

Kobras. Foto: EPL

Esmaspäeval 15. novembril toimus Võrus koosolek, kus osalesid erametsaomanike, keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Ühiselt tõdeti, et kobraste tekitatud kahjustused Võrumaa metsades on suured. Koprad on sel sügisel aktiivselt ehitanud uusi tamme ning on tekkinud uued kahjustuste kolded.

Erametsanduse tugiisiku ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liikme Erki Soka hinnangul ulatub kobraste tekitatud kahjustuste suurus Võrumaa erametsades tuhandetesse hektaritesse. Koprad takistavad metsade majandamist ning pidevalt pöörduvad metsaomanikud selle murega Võrumaa Metsaomanike Liidu poole. Metsaomanikel on takistatud juurdepääs metsale ja hukkunud on väga suur hulk metsa.

Hoolimata Erki Soka aktiivsest selgitamisest jäi esmaspäeval toimunud koosolekul kriisikomisjon moodustamata. Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad ei näidanud üles  huvi komisjoni moodustamiseks ja maakondlikult kobraste teemaga tegelemiseks.

“Kobraste arvukus on väga suur ning senised meetmed nende arvukuse piiramisel ei ole olnud piisavad. Kahjuks pole metsaomanikud esitanud ka metsateatisi piisavalt määral ulukikahjustustest, mistõttu puuduvad Keskkonnaametil andmed kahjustuste ulatuse kohta,” kommenteeris erametsanduse tugiisik ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok.

Lisainfo: Erki Sok, erametsanduse tugiisik, Võrumaa Metsaomanike Liit, tel 522 9424, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Jõhvi kontserdimajas saab kodanikupäeva eel näha tasuta väärtfilmi

Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
 
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee  Hr. James Land.

Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19  kinos “Amadeus”.
 
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!

Järvamaal toimub viimane jutuvestjate kursus

Täna toimub Järvamaal Vodja koolis viimane täiskasvanute kursus “Jutuvestmine kogukonnas”, mis on käinud koos alates oktoobrist kaheksal korral. Selle sügise jooksul on kooskäinud arutanud selle üle, kas lugude rääkimisel ja kogumisel on tänapäeval veel tähendust, samuti on otsitud vastuseid küsimusele, kus lugusid räägitakse – kas vaid kodudes või ka sõpruskondades, tööpaikades.

Kursuse vedaja ja tuntud muinasjutuvestja Piret Pääri juhtimisel on räägitud pere- ja kohapärimusest, aga ka eesti rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Kursuste eesmärk on, et selles osalenud hakkavad oma kogukonnas lugusid koguma ja leiavad oma töös võimalusi põlvkondade omavaheliseks sidumiseks, pärimusmaastikuliste kaartide koostamisel osatakse juhendada õpilasi, kursuse läbinud õpetajad oskavad vahendada lugu noore ja vana vahel, lasteaiaõpetajad suudavad noorematele edasi anda lugude väljendusoskust.

Koolitus lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistame selle õhtuga ka Liivi lipu päeva.

Hiiumaa muuseum otsib kogudesse uusi esemeid

Hiiumaa muuseum otsib oma kogudesse alljärgnevaid esemeid:

1. Lükandkaanega karp ehk küüp Reigi kihelkonnast (eeldatavalt 19. sajandist või vanem);
2. Hiiu ranti kingad (õmmeldud servaga nahast kingad 19. sajandist);
3. Laevamudeleid (Hiiumaal valmistatud/Hiiumaaga seotud laevadest);
4. Poiste mänguasju Teise maailmasõja eelsest ajast, näiteks mängupaadid-laevad, hobused, püssid.

muuseum@hiiumaa.ee

Maaelufoorum ootab osalejaid

Maaelufoorum 2010 toimub 25. novembril kell 10.30-16 Tartus maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1).

Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Osalemine sellel on tasuta.
Osavõtust palutakse teada anda 22. novembriks 2010 järgmisel interneti aadressil: https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dHFNLU5YcldmYnRLQ3lBR2c1azEta0E6MQ

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu
avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub laupäeval, 20. novembril kell 13 Rõuge rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a.

Lisainfot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Ümarlauas arutatakse südamega kooli teemal

Esmaspäeval, 22. novembril kell 15 – 18 peetakse haridus- ja teadusministeeriumis (Tartu, Munga 18) ümarlauda „Südamega kool“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada? Kas tõrjuda neid lapsi endast eemale või otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut? Kuidas saavad kodu, kool ja ühiskond koos aidata raskustesse sattunut taas kogukonda sulanduda? Mida lapsed ja noored vajavad, et elus oma tee leida?

Oma kogemusi jagavad praktikud Eestist ja Norrast:

„Kuidas saada kontakti noore inimesega?“
Tõnu Jürjen – Tartu hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog.

„Probleemidesse sattunud noored“
Marina Paddar – Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse politseileitnant ja Tartumaa alaealiste komisjoni esinaine.

„Mitteformaalne haridustöö lastega“
Siim Värv – Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog.

„Südamega kool – kuidas saame noori toetada?“
Godi Keller – pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Inglisekeelne ettekanne tõlgitakse eesti keelde ning küsimusi saab esitada samuti eesti keeles.

Osavõtuks palutakse registreerida: sydamegakool@gmail.com või telefonil 5663 5559, Monika Karmin.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Kuis nuuri kodo tagasi saia

Talis Tobreluts,
Põlva maavalitsusõ nuuritüü juht

Mul ei olõ külh õkvalt säänest pilti vai tabõlit iih, ku pall’o nuuri taht päält ammõdi selges opmist umma kodokanti tagasi tulla. A käve paar nädälit tagasi Põlva ütisgümnaasiumih 9. klassilõ «Tagasi kuuli!» tunni andmah. Küsse nuuri käest, et kes taht är minnä ja kes taht jäiä? Oll’ noid, kes tahtvagi är minnä, et Põlvah olõ-i midägi tetä. A uskmalda pall’o ütli, et nimä tahtnu külh jäiä.

Sääne tahtminõ tulõ seestpuult: inemisel om huvi tah maakotussõh midägi är tetä. A noorõ läävä kavvõmbahe, Tartohe ja Tal’nahe edesi opma. Et nä säält tagasi tulõssi, piät näil olõma sääne asi, mis näid siin hoit.

Pere muidoki om, a võissi olla ka määnegi mitteammõtlik tüü: toimõndaminõ seltsih vai organisatsioonih. Ma esi lätsi 2008. aastagal ülikuuli opma, a pidi iks kõikaig Põlvah käümä:toimõndi Põlvamaa nuurikogoh. Sääl omma kuuh targa, hää ja huvitõdu noorõ, kes tahtva midägi är tetä.

Nii oll’gi mul siin pere ja tuu mitteammõtlik tüü. Saa es tuu iist rahha, a sai sändse emotsionaalsõ pai. Niimuudu tulõgi inemisel tunnõ, et kodokandil om tedä vaia. Loe edasi: Kuis nuuri kodo tagasi saia

Lilleoru annab välja heategevusliku ürdikalendri

Harjumaal Aruvalla külas tegutsev MTÜ Lilleoru sai valmis heategevusliku 2011. aasta ürdikalendri. Igalt müüdud kalendrilt läheb 15 krooni sihtasutuse Dharma loodud “Lastekodunoorte stipendiumifondi”, mis on mõeldud selleks, et aidata lastekodust pärit noori hariduse omandamisel ja iseseisva elu alustamisel.

Lilleoru ürdikalendris on iga kuu kohta väikesed positiivsed mõtteterad ja tervislikud nõuanded apteekrist taimetargalt Maret Makkolt. Taustaks imeilusad fotod Lilleoru Elulille pargist ja ürdiaiast loodusfotograaf Aimar Sääritsalt. Kui aasta läbi saab, võib kalendri osa välja lõigata ja kasutada trükist kui heade nõuannetega ravimtaimeraamatut. Seinakalender on A3 formaadis.

Oma panuse noorte abistamiseks saab anda igaüks, ostes kalendri ettetellimisega, sest kalendrid trükitakse valmis niipea, kui saadakse kokku trükkimiseks vajalik rahasumma. Kalendri saab tellida interneti teel siit. Kalender saadetakse tellijale koju hiljemalt detsembri alguses. Heategevusliku kalendri hind on 95 krooni, millele lisandub saatmiskulu.

Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseb kogu maailmas ainulaadne Elulille park ning mahepõllumajandusliku ürdiaia üks osa paiknebki just Elulille kujundi suurtel õielehtedel. Siia on rajatud peenrad, kus kasvatatakse väekaid ravimtaimi, millest valmistatakse kohapeal ka tervistavaid teesegusid.

Dharma “Lastekodu noorte stipendiumifond” on selleks, et aidata lastekodus kasvavatel põhi- ja keskkooli lõpetavatel noortel saada parem haridus ning võimalused oma iseseisva elu alustamiseks. Stipendiumid on suunatud tublidele noortele, kes alustavad iseseisvat elu ja plaanivad õpinguid jätkata kas kutsekoolis või ülikoolis. Noor võib ise otsustada, milliseks otstarbeks ta stipendiumi kasutab.

2010. aasta augustis maksti SA Dharma fondist välja viis 1000-kroonist stipendiumi põhikoolilõpetajatele ning viis 2000-kroonist stipendiumi gümnaasiumilõpetajatele.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee, www.dharma.ee

Karksi vallas näidatakse vanu kroonikafilme

MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme

Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et  esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.

Filmiõhtud toimuvad:

18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas

19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas

19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.

Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!

Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Märjamaal alustas tööd noortevolikogu

Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.

Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.

Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.

Jahimehed küttisid 57 karu

Jahimehed küttisid augusti algusest oktoobri lõpuni kestnud karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, lubatud maht oli 60.  Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning lubatud mahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning vähendada võimalikke kahjude riski.

  Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust. Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

 1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba ja 180 luba ilveste küttimiseks.

Allikas Keskkonnaamet