Lible kuju püstitamist korraldab ja annetusi kogub MTÜ Sokuturi. Sama organisatsioon annab välja ka Oskar Lutsu huumoripreemiat ja aitas rajada Palamuse laste mänguväljaku.
Lible kuju püstitamiseks on avatud konto SEB Pangas: MTÜ Sokuturi
a/a – 10220105616017
selgitus – annetus Lible kujule.
Suurimad toetajad talletatakse kuju juures oleval infotahvlil.
Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) tegevus Läänemere kaitsel toimub suuresti koostöös partnerorganisatsioonidega Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-võrgustikus. WWFi andmetel lasevad suured kruiisilaevad oma heitvee endiselt otse Läänemerre. Nii Stockholmis kui Helsingis ei kasseerita heitvete kanalisatsioonisüsteemi pumpamise eest lisatasusid. Kruiisindusega seotud sadamateenused puuduvad näiteks Tallinnas, Peterburis, Riias, Rostockis ja Kopenhaagenis. ELF on pidanud Tallinna Sadamaga läbirääkimisi, kontrollinud olukorda ja jõudnud arusaamisele, et probleem on lahenemas.
WWF ja kõik Läänemere maad tegid eile Londonis toimunud kohtumisel ettepaneku, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) keelaks reisilaevadel ära puhastamata heitvete Läänemerre laskmise.
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) keelas eile laevade heitvete Läänemerre laskmise. 2007. aastast on WWFi Läänemerevõrgustik töötanud intensiivselt, et veenda valitsusi ja laevanduskompaniisid, et keelataks heitvete otse Läänemerre laskmine. Siiani on edukaks osutunud vabatahtlike lepete sõlmimine suuremate operaatoritega (http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht/laevade-heitvesi/liitunud ).
IMO otsusega muutub heitvete Läänemerre pumpamine ebaseaduslikuks 2013. aastaks kõigi uute laevade jaoks ja 2018. aastaks kõigi laevade jaoks üldse. Sadamate jaoks koostab kriteeriumid vastav töörühm.
Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Laevade heitvesi on üks eutrofeerumist põhjustavatest teguritest. Ehkki võrreldes näiteks põllumajandusega on mõju väike, on see siiski üks liituvatest teguritest. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.
ELF
Täna kell 12 tunnustavad Tartus Athena Keskuses Aasta Õpetajaid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.
Aasta Õpetaja valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2010 vastuvõtule kutsutud Allar Jakobson, Kalmetu Põhikool; Andres Talts, Tallinna Reaalkool; Andres Vakra, Tallinna Haridusamet; Anne Kaljurand, Gustav Adolfi Gümnaasium; Anne Lapp, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool; Anu Kurm, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool; Dinara Rizvanova, Sillamäe Kannuka Kool; Heli Lindmäe, Käina Gümnaasium; Ingrid Orgulas, Jõgeva Muusikakool; Jelena Laanjärv, Saue Gümnaasium; Juta Hennoste, Tartu Karlova Gümnaasium; Kaire Hääl, Mammaste Lasteaed-Algkool; Kuuno Tiitus, Lahmuse Kool; Mari Ausmees, Saaremaa Ühisgümnaasium; Mari Karon, Kilingi-Nõmme Gümnaasium; Maria Bakejeva, Kohtla-Järve Kunstide Kool; Marika Kuusmann, Tabasalu Lasteaed Tibutare; Marje Krusell, Rapla Lasteaed Naksitrallid; Merike Lillo, Tartu Lasteaed Helika; Nadežda Ivanova, Narva Humanitaargümnaasium; Natalia Jurtšenko, Tallinna Pae Gümnaasium; Reeli Saar, Võru Järve Kool; Piret Rannast, Ülenurme Gümnaasium; Saima Tell, Keeni Põhikool; Siiri Seljamaa, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Gümnaasium; Tiit Saare, Mäetaguse Põhikool; Valentina Vint, Tallinna Kadaka lasteaed; Vally Tamm, Petseri Keelte Gümnaasium (Venemaa); Viia Ivask, Türi Muusikakool; Viire Hints, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium; Ülo Kurig, Tallinna Saksa Gümnaasium.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium
Alates oktoobrikuust on advokaaditeenused Hiiumaal jälle kättesaadavad, kirjutas Hiiumaa.ee.
Advokatuur esitas oma liikmetele üleskutse hakata Hiiumaal õigusabi pakkuma. Tänaseks on kümmekond advokaati Tallinnast, Pärnust ja Haapsalust valmis Hiiumaa rahvale abi osutama. Praeguse seisuga on kaetud kõik peamised õigusabi valdkonnad, kaasa arvatud riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele.
Advokatuur sai kokkuleppele Sihtasutusega Tuuru, kes andis advokatuuri kasutusse ruumi Kärdlas, Vabrikuväljak 1, kus advokaat kord nädalas abivajajaid vastu võtab.
Meresõidutunnistust ning meremehe teenistusraamatut on nüüdsest võimalik taotleda kõigis Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes üle Eesti. Siiani sai dokumentide taotlusi sisse anda ainult Tallinnas.
Kiirkorras väljaantavaid meremehe dokumente saab jätkuvalt taotleda vaid Tallinnas asuvas teeninduses aadressil Narva mnt 5. Kiirkorras taotletud dokumente väljastavad aga kõik Tallinnas asuvad teenindused.
Taotlemise tingimuste, vajalike dokumentide ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduste asukoha ja lahtiolekuaja kohta saab täpsemat informatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel www.politsei.ee .
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
2. oktoobril peetakse Eesti Vabaõhumuuseumis seto mihklipäeva, kirjutas Setomaa.ee.
Tallinna leelokoor Sorrõseto eestvedamisel toimub külapidu ehk kirmask, kus esinevad seto koorid ja pillimehed, saab tantsu lüüa, kaasa laulda ning muul moel lustida, maitsta saab rahvuslikku sööki-jooki. Üritus tõotab kujuneda ühe hõimurahva omamoodi kokkutulekuks. Päev algab jumalateenistusega vanas Kuie külakoolis ning lõpeb kirmaskiga Kolu kõrtsis. Saamaks ettekujutust ühest tõelisest Setomaa külapeost, võivad uudistama ning kaasa lööma tulla kõik huvilised. Sissepääsu tagab muuseumipilet.
8.-15. oktoobrini 2010 toimub täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Sellel aastal toimub TÕN kolmeteistkümnendat korda.
TÕN on täiskasvanuharidust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav üritus. Traditsiooniliselt toimuvad TÕNi raames nädala avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum. Avaüritusel tunnustatakse aasta õppijat, aasta koolitajat, koolitussõbralikumat organisatsiooni ja omavalitsust. Lisaks paljudele üleriiklikele üritustele toimuvad üritused kõikides maakondades. TÕNi raames toimuvate ürituste kohta saab informatsiooni Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS kodulejeküljelt.
Pühajärve restorani menukad suvekontserdid saavad sügisel jätku. Kui päikseliste ilmadega oli võimalus kontserte kuulata imelise vaatega väliterrassil, siis nüüdseks saab üritusi nautida hubastes Pühajärve restorani siseruumides.
Esinemas võib kuulda nii kuulsaid kui ka alles tõusvaid tähti. Oktoobrikuu vaieldamatu pärl on Lauri Saatpalu, kes oma sõnade rittaseadmisega on lummanud kuulajaid juba aastaid. Pühajärve restorani külastanud Lauri on öelnud: “Ahjaa… kaotasin restosse kuhugi oma südame, see kukkus vist suppi süües põrandale. Kui leiate, toksake jalaga kuhugi kõrvale. Muidu mõni tuleb, astub peale, kukub, lööb laua nurka pea lõhki ja rikub nii oma lögaga disaineri must-valge joonlaua kontseptsiooni! Võib ka pista nööpnõelaga teiste kõrvale oma tagaruumis asuvasse organi kogusse”.
Lisaks saab veel hea toidu kõrvale nautima tulla karismaatilist ja omanäolist Taavi Petersoni, lummava häälega Andre Heina ja Margo Peetsalut ja teisi. Ürituste algus kell 19.
Allikas: GMP Clubhotel & Pühajärve Restoran
4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba kolmeteistkümnendat üleriigilist leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.
Leivaliit andis XIII leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele ideid ja näpunäiteid leivanädala läbiviimiseks. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Samuti leiate sealt vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Töövihik on kõigile tasuta ning selle saab alla laadida siit (.pdf).
Leivanädal lõpeb traditsiooniliselt lõikuspüha tähistamise ning tänujumalateenistusega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab ka leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval kell 12.00 kuni 16.00 toimub Olustvere leivakojas lõikuspüha tähistamine. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste ja kodade külastamine, traktorisõit ning leivatordi konkurss. Meelelahutuseks esinevad Tääksi laste segarahvatantsurühm, Olustvere laululapsed ning lõõtspillil esineb Julius Vilumets. Tule kogu perega Leivaliidu ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli korraldatud leivanädala lõpetamisele!
Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.- 20. septembrini 1998. aastal. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.
Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Kaasa löövad valla- ja maavalitsused, perearstikeskused, kultuuriasutused, meedia ja paljud teised. Leivanädalad lõppevad traditsiooniliselt Eesti erinevates kirikutes. Neljandat õppeaastat jõuab sel õppeaastal kooli- ja lasteaedade laste lauale tervislik Koolileib – nüüd uuendatud pakendis.
Nagu alati, toimus ka eelmise aasta leivanädalal palju erinevaid ettevõtmisi üle kogu Eesti. Nädala lõpetamine toimus 11. oktoobril 2009 Saaremaal, Püha kirikus Pihtlas.
Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.
Allikas: Leivaliit
RMK Ristna looduskeskus ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki huvilisi pillerkaaritama sügisese looduse keskele. Naudime sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.
Päeva teemaks puulehed. Kellel huvi on saab teada, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Ehk on põnev proovida „ lehekasukat“ või osavnäppudel meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Pillerkaar kestab kl 12.00-15.00.
Looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.
Allikas: RMK
Sihtasutus Tuuru koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega korraldavad tegutsevatele ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele loengusarja “Ettevõtja õhtukool”.
Projekti eesmärgiks on Hiiumaa töötavate inimeste ja õpilaste suurem ettevõtlusteadlikkus. Koolitusele on oodatud tegutsevad ettevõtjad, ettevõtlusest huvitatud töötavad inimesed ja gümnaasiumi õpilased.
Loengud katavad peamised ettevõtlusega seotud valdkonnad:
Koolituse viivad läbi oma ala tegutsevad spetsialistid ja Hiiumaal tegutsevate ettevõtete juhid või töötajad, samuti on kaasatud Eesti kõrgkoolide õppejõude.
Koolitus toimub neljapäeviti alates 7. oktoobrist 2010 kuni aprillini 2011 kell 17.30-20.00 Tuuru majas, Vabrikuväljak 1, Kärdla.
Koolitus on kõigile tasuta, kuid eeldab registreerimist.
Täiendav info ja registreerimine: e-post inga@tuuru.edu.ee, telefon 4622809 või 4622800
Lähiajal toimuvad loengud:
Ettevõtja õhtukooli rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.
Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.
Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.
Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.
Allikas: Maanteeamet
Täna, 1. oktoobril, kell 15.00 avati Türi kesklinnas asuv noortekeskus noortepärase programmiga.
Eelmise aasta oktoobris alustas ehitaja Paide MEK Türi kesklinnas asuva endise katlamaja administratiivhoone renoveerimist avatud noortekeskuseks. Tänaseks on tööd valmis ja noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen kutsus kõiki lapsi ja lapsevanemaid kell 15 algavatele avamise ettevõtmistele. Ta lubas, et tegevust jagub kõigile.
Noortekeskuse valmimisega on Türi kesklinna kujundatud noorteala, kus lisaks avatud noortekeskusele on toimiv rulakeskus, noortepark, noorteühenduste, noorte ja lapsevanemate kooskäimisoht. Noortekeskus on sisustada kaasaegselt ning noortepäraselt ja uuendatud ka hoone ümbruse haljastus.
Noortekeskuse renoveerimist toetas Sihatasutus Innove. Objekti kogumaksumuseks koos Türi valla osalusega oli üle 6,6 miljoni krooni.
Lisateave: Sulo Särkinen, Türi Noortekeskuse juhataja, tel 53088495
2. ja 3. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki huvilisi minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega. Oma vaatlused palutakse edastada ka ühingusse.
Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.
Kuidas osaleda:
1. Mine 2. või 3. oktoobril õue ja vaata niisama linde, tee väike linnuretk või osale mõnel korraldatud üritusel. Ürituste kohta leiab teavet Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt http://www.eoy.ee/.
2. Püüa kõik nähtud ja sulle tuntud linnuliigid ja nende ligikaudne arv ka kirja panna. Abiks on ühingu veebilehel olev ankeet.
3. Kiirinfos osalemiseks saada enda vaatlused ornitoloogiaühingule juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00, muul juhul 10. oktoobriks. Vajalikud kontaktid leiad samuti ühingu veebilehelt.
Osalemiseks mine neil päevil õue ja vaata, mis parasjagu linnuelus toimub. See võib olla lihtsalt väike jalutuskäik või ka pikem linnurekt. Oleme tänulikud, kui lisaks saadud elamusele paned kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid ka kirja ning püüad ligikaudugi hinnata, mitut lindu igast liigist kohtasid. Kirja pane ikka ainult need liigid, keda tunned. Vaatluste märkimiseks soovitavad korraldajad kasutada ornitoloogiaühingu veebilehel olevat ankeeti. Andmed saada Eesti Ornitoloogiaühingule.
Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palutaksegi võimaluse korral oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.
Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palutakse oma vaatlused saata hiljemalt 10. oktoobriks e-postiga aadressil linnuvaatlus@eoy.ee, postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu või faksida numbril 742 2180.
Lähemat teavet linnuvaatluspäevade kohta saab telefonil 508 6690.
Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.
Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.
Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.
Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.
Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.
Räägitakse küla nähtavuse parandamisest ning interneti rollist selles. Teemadeks: Kas teha külale ajaveeb, kodulehekülg või Facebooki fännileht? Kas Youtube võiks olla koht, kus läbimõeldult oma küla reklaamida? Milliseid võimalusi ja ohte sisaldab endas internetisuhtlus kogukonnas?
Neile ja ka teistele küsimustele otsivad koos teiega vastuseid Kati ning Ingmar Orav Kääpa külast. Oodatud on kõik aktiivsed külaedendajad üle Võrumaa. Kohtumine on kõigile tasuta ning sisaldab ka turgutavat kohvipausi.
Ettevõtmist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Päeva viib läbi MTÜ KATING NOORED.
Täna algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. Nelja nädala jooksul vaadatakse haridust nii õpilaste kui ka lastevanemate ja õpetajakoolituse tudengite vaatenurgast.
Hea õpetaja kuu avalöök toimus täna kell 10 Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Rävala pst 16). Sõna võtsid haridusminister Tõnis Lukas ning õpetajakuu korraldajad. Hirvo Surva
taktikepi all toimub riigikogu liikmete, tudengite ja põhikooliõpilaste ühine muusikatund.
“Eesti ühiskond on küps õpetajat uuesti aujärjele tõstma,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Just seda näitab ka teist korda tähistatav hea õpetaja kuu, lisas ta.
Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi” ning seda vaadatakse nelja teemanädala kaudu.
Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.
Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on aga koolid ja lasteaiad ise. Hea õpetaja saab teoks Euroopa sotsiaalfondi programmi Eduko toel.
Õpetajakuu veebileht asub aadressil: www.opetajakuu.ee.
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse.
Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.
Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt viis autoripoognat (200 000 tähemärki).
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles on autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna tuleb märkida ka ümbrikule.
Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.
Käsikirjad palutakse saata või tuua Tänapäeva kirjastusse aadressil Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.
Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus, kontaktisik: Anne Rande, tel: 6177 231 ja kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tauno Vahter, tel: 6691 894.
Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee.
Auhinna saaja valib välja 11liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.
Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.
Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.
Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.
Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.
Järgmisel nädalavahetusel, 9. ja 10. oktoobril toimuvad Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad. Laupäeval, 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.
Pühapäeval saab peale vaibakudumise ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap. Õpitubasid toetab Eesti Kultuurkapital ja EAS.
Kõik õpitoad on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.
Valga Linnavalitsus, Valga Muuseum, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, MTÜd segakoor Rõõm ja Valga Käsitöökelder kutsuvad kõiki huvilisi, kauplejaid, aiasaaduste ja loomade kasvatajaid, leivaküpsetajaid, hoidiste, koduveinide valmistajaid 2. oktoobril kell 9.00-15.00 MIHKLITURULE JA PEOLE Valga kesklinna.
02. oktoobril 2010 Valga kesklinnas toimuva MIHKLITURU JA PEO AJAKAVA
Registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee.
Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.
EMTA Lavakunstikooli ja Eesti Teatriliidu koostöös ilmus “Lavakooliraamat 2”, mis koosneb intervjuudest lavakooli õppejõududega. 2. köites vastavad küsimustele Laine Mägi, Peeter Tammearu, Anne Türnpu, Elmo Nüganen, Hendrik Toompere, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Katri Aaslav-Tepandi, Indrek Sammul, Peeter Raudsepp, Tiit Ojasoo ja Mart Koldits.
2. köite koostaja Kalju Orro, toimetajad Reet Neimar ja Piret Kruuspere. Kujundaja Kersti Tormis, tehniline toimetaja Anne Saagpakk, nimeregistri koostaja Heidi Aadma. Trükk – Tallinna Raamatutrükikoda.
Ühtlasi ilmub kordustrükina “Lavakooliraamat 1” (esmatrükk 2007, toimetaja Reet Neimar). Raamatute väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.
“Lavakooliraamatu” kaks köidet keskenduvad teatrikooli töisele poolele, koondades 28 (16+12) intervjuud/vestlust teatripraktikutega, kes on ise lavakoolis õppinud ja hiljem seal õpetama asunud (kahe erandiga – GITISe haridusega Ingo Normet ja Kaarin Raid). Vestluste aluseks on ühine küsimustik, mille põhiskeemi koostasid Ingo Normet ja Kalju Orro. “Lavakooliraamatu” põhimõtteline eelkäija on intervjuude-põhine “Lavastajaraamat” (Tallinn 2001).
“Lavakooliraamatut” võib nimetada ka õpetaja-raamatuks, kuna puudutatakse teatrikoolituseküsimusi nii kooli kontekstis kui ka laiemalt. Samas on tegemist läbilõikelise jäädvustusega eesti teatri- ja kultuurielust, omamoodi ajakajastusega. Raamat on varustatud ka rohkete kultuurilooliselt kõnekate fotodega.
“Lavakooliraamatu” 1. köites saavad sõna Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet.
Täna kell 12 avatakse Kuressaares värskelt rekonstrueeritud Ristiku lasteaed (endine Kuressaare 5. lasteaed).
Rekonstrueerimistööde käigus ehitati lasteaed täielikult uuesti üles, kogu lasteaia territoorium sai heakorrastatud ning erilist rõhku pandi erinevatele atraktsioonidele, mis on mõeldud lastele kõige nooremast vanuserühmast eelkooliealisteni välja.
Lasteaia ehitustööd läksid maksma 30 miljonit krooni. Linna omafinatseeringuks kujunes 4,5 miljonit krooni. 25 miljonit krooni lisandus EASi kaudu regionaalarengu fondi “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetmest. Ristiku lasteaia ehitustöid teostas AS Koger & Partnerid.
“Ehitustööde käigus Facio välja vahetanud firma Koger & Partnerid suutis hoolimata lühikeseks jäänud ehitusajast ja muutunud konjunktuurist ehitusturul rajada kvaliteetse hoone Kuressaare lastele. Jagan nii mõnegi lasteaeda külastanud täiskasvanu arvamust: lausa kahju, et ei pea enam ise lasteaias käima, nii rõõmus ja värviline on see maja,” sõnas Kuressaare linnapea Urve Tiidus. “Ristiku lasteaed on alati hiilanud oma hoolitsetud õuealaga, nüüd on see täitunud suure hulga uute mänguobjektidega ja usun, et järgmiseks kevadeks särab aed jälle täies ilus,” lisas linnapea Urve Tiidus.
Viimane uus lasteaed valmis Kuressaares 20 aastat tagasi Tuulte Roosi linnaosas. Kuressaare linn on pidanud oluliseks rahuldada võimalikult paindlikult kõigi lasteaeda soovijate avaldused, sealhulgas pakkuda lasteaiateenust ka naabervaldade lastele. Kokku
on Kuressaares viis munitsipaal- ja kaks eralasteaeda.
Ristiku lasteaed on Kuressaares neljas tänavu Euroopa Liidu rahade toel valminud suurem investeeringuobjekt. Raekoja esimene korrus renoveeriti turismiinfopunkti jaoks, suve hakul avati uus rannahoone koos uuendatud rannaalaga ning kooliaasta alguseks sai valmis renoveeritud Kuressaare muusikakool. Nelja suuremasse objekti on Kuressaares sel aastal investeeringuid tehtud üle 50 miljoni krooni ehk peaaegu 4000 krooni iga linnaelaniku kohta.
Silver Saluri
Esmaspäeval, 4.oktoobril korraldab Võrumaa Arenguagentuur Rõuge vallamajas kell 16-20 arengukavade koostamise koolituse MTÜ-dele.
Koolitajaks VAA konsultant Ene Kerge.
www.vaa.ee
