Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.
Sänna kultuurimõisas aidatakse oravarattalt maha hüpata
Reedel, 6. veebruaril kell 17 saab Sänna kultuurimõisas osaleda enesesse vaatamise töötoas.
Kas Sa unistad elust, kus saad rohkem tegeleda Sulle tõeliselt korda minevaga? Kas Sa soovid elada jätkusuutlikult sõltumata majanduskasvust, laenust ja tööandjast? Kas Su igapäevane töö ei meeldi Sulle, kuid pead seda tegema? Kas Sa tunned, et vajad muutusi, aga ei julge neid teha või lihtsalt ei tea veel milliseid?
Muutuste tegemisel vajameme tuge nendelt, kes sarnaseid muutusi teinud või parasjagu läbimas on. Oravarattalt maha hüppamise retkel aitavad korraldajad ja osalejad Sul näha selgemini oma tegelikku olemust ning võimendavad Sinu julgust vajalik muutus lõpule viia. Juhendavad Jaanus Viese ja Merit Raju.
Rohkem infot ja registreerimine : http://kikivarvul.wordpress.com/workshopid-ja-joogalaagrid/koolitusretk-endasse-huppame-oravarattalt-jaanuse-ja-meritiga/
Kus uputab?
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
„Tere, Kevad!“ kutsub
Taas algab loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Juba 15 aastat on kutsutud lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Nii ka sellel aastal. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 1.märtsil ja kestavad mai
keskpaigani. Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee. Õpetajatel palutakse osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.
“Tere, Kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).
Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.
Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks
Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.
12 riigikogu liiget on algatanud eelnõu, et sätestada riikliku tähtpäevana hõimupäev oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäeva peamine eesmärk on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.
Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.
Kevadekarask
Küünlakuu alustuseks soovitab Seto sootska Õie Sarv karaskitegemist:
2 muna
tsipa soola
2 tl suhkrut
segada
pool pakki keefiri/petti
kuhjake odrajahu (+ natuke nisujahu + natuke tatrajahu)
jahu sisse natuke (tl) söögisoodat
võid 15-20 cm
Segada ja panni või vormi sees ahju 180-200 kraadises kuumuses hoida umbes tund aega, võtta välja kui tundub, et on valmis.
Ahjust tulnud karaskit silitatakse märja käega üle kooriku, rätt peale, natuke jahtub ja siis võib või või meega süüa. Hea söök metsa jalutama või merele kaasa võtta.
“Kurõmar´aliim võta’ ka’ üteh, sis nälgä jää-äi. Hüvvä küdsämist. ” soovib Õie.
Pildikesi Tartu rahu järgselt Virumaalt
Dr. Gustav Vilbaste sõjaeelne matk koos poegadega Narva jõe tagustele aladele, toonsele Virumaale 4. juulil 1938.
Mängime muinasjuttu
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja käsitöötoas saab täna õhtul kell 17 kuulata Eesti muinasjuttu Kambja kihelkonnast “Seitsme venna sõsar ja tonditütar”.
Käsitöötoas hakkab kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari “Mängime ja meisterdame muinasjuttu” toimuma iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Kohaks on ERMi näitusemaja käsitöötuba (Kuperjanovi 9, Tartu) ja läbiviijaks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ja Raili Hollo. Jutuõhtule on oodatud kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutus kasutatav või seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud muinasloo teksti. Jututund on tasuta.
2. märtsil Saksa muinasjutt “Taadil on alati õigus!”
6. aprillil Ungari muinasjutt “Hundi maja”
4. mail Aafrika muinasjutt “Pähklivargad”
Jutuõhtuid koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus (56504126) helen.leenu@gmail.com.
Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat
Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.
Laima tähendab õnne
Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.
Küünlast kolm kukke
Tänane küünlapäev oli vanarahval üks kevade tähtsamaid päevi.
Siit algas nädalate kaupa ajaarvamine, mis jätkus kuni jüripäevani 23. aprillil – küünlast kolm kukke, seitse sikku, kaheksa karjalasku, kümme kündi, üksteist jürgi.
Nii võib öelda, et täna algab kevade aeg. Selle kinnituseks on vana tava, et naised peavad sel päeval jooma punast jooki – kuremarjaliimi, nagu setomaal öeldakse ehk siis jõhvikamorssi. Jõhvikad surutakse puruks, segatakse suhkruga ja kurnatakse koos veega joogikannu. Punaseks joogiks tarvitatakse ka punast veini.
Punajoomine on tuntud ka teistel kevadistel pühadel nagu vastlapäeval, mis tänavu on 8. märtsil ja kevadisel maarjapäeval 25. märtsil. Puna joomise mõtteks oli tervena püsimine läbi kevade ja suve.
Mikk Sarv
Täna on Tartu rahu 90. aastapäev
Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.
Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.
Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.
Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.
Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.
Pildivõistlus „Uma kiil pildi pääl”
Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.
– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.
Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.
Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee
Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas
Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.
Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.
Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710
Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com
Luke mõisas saab pühapäeval valmistada sõbrale kingituse
Pühapäeval, 6. veebruaril kell 12 – 16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud kingitus. Räägitakse, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud. Kingitusteks tehakse viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistatakse südamega südameseepi ja südametega pilte ja tasse. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
Jälgi täpsemat infot mõisa kodulehel www.lukemois.ee Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilil info@lukemois.ee
Allikas: Luke mõis
Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate
Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.
Allikas: Jõhvi veebileht
EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.
Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile
Alatskivil peavad koosolekut kohaliku elu edendajad
14. veebruaril 2011.a. algusega kell 15:00 toimub Alatskivi vallamajas ümarlaud mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. TAS keskendub oma tegevuses noortele, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Projektitoetust saab taotleda järgmistest meetmetest: noorte meede, kogukondade meede ja ettevõtluse meede. Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused.
Lisainfo Kaidi Randpõld`ilt ja registreerimine kaidi.randpold@tas.ee, mob. 5358 4035, koduleht www.tas.ee. Registreerimine kodulehel: http://www.tas.ee/est/tegevuskalender/112.
Allikas: alatskivi.ee
Foto: Veljo Ranniku
Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”
5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.
Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.
Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”
Algas fotokonkurss “Meie Risti”
Käesoleval aastal korraldab Risti Rahvaselts koostöös Risti Vallavalitsusega 01.veebruarist kuni 15.oktoobrini 2011.a. fotokonkursi „Meie Risti”, mille eesmärgiks on kaasata Risti elanikke aleviku elu jäädvustamisse ning soov inspireerida kodanikke hoidma meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalevatest fotodest pannakse ka kokku 2012.a. juubelikalender. Konkursi tulemused avalikustatakse Risti valla kodulehel ja valla lehes ühe nädala jooksul peale hääletamise lõppemist. Peale konkurssi toimub autasustamine ja parimatest töödest koostatakse näitus. Autasustamise ja näituse korraldamise aeg ja koht avalikustatakse koos fotokonkursi võitjate nimede väljakuulutamisega.
Konkursi eesmärkideks on anda välja kalender „MEIE RISTI 2012” ning inspireerida meid märkama ja hoidma oma kodukanti.
Oodatakse pilte, mis kujutavad kohalikke inimesi, tegevusi, sündmusi, loodust, vaatamisväärsusi, huvitavaid objekte ja kohti nii, et pilt oleks äratuntavalt Risti alevikust. Loe edasi: Algas fotokonkurss “Meie Risti”
Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut
01.veebruaril kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.
Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.
Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.
Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi
Foto: Raamatukoi
Pressinõukogu uus liige on Aivar Reinap
Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi Pressinõukogu uueks liikmeks saab alates tänasest Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap.
Nii otsustas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu eelmisel nädalal toimunud koosolekul. See on ka märk muutustest meedias, varem ei ole Pressinõukogus olnud otseselt online-meedia esindajat.
EALL nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Viive Kauri liikmeksoleku aja lõppemise tõttu. Viive Kaur oli Pressinõukogus neli aastat. Vastavalt Pressinõukogu statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.
Pressinõukogu koosseis on: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk, Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap ja Harju Maakohtu kohtunik ja Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
Pressinõukogu pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis ta antud kaebuse arutusel ei osale.
Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.
2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva
Kolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.
Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.
Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.
Allikas: Tyri.ee
Foto: Riigiarhiiv
Haanja rahvamajas tuleb kokku peretsõõr
Pühapäeviti, 6. ja 20. veebruaril kell 11 oodatakse peresid Haanja rahvamajja peretsõõri.
Paaritunnise koosolemise jooksul leiavad loovat ja arendavat tegevust kõik pereliikmed. Avatud on väikelaste mängutuba, vanemate vestlusring ja kogu pere loovustuba.
Peretsõõrid toimuvad arengukeskuse Nalle eestvedamisel kaks korda kuus veebruarist maini. Osavõtt on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine tel 5348 7937 (Triin).
Järvamaa muuseumis avatakse kasetohunäitus
Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.
Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.
3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.
Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.
Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.