Külauudised

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.  

Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.  Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.  

Rogosi mõisas on märts naistekuu

Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.

Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.

Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.

Registreeruda saab Ulve Pruti meilil ulveprutt@gmail.com

Äikesevaatlus uueneb

Kuuendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk alustab sellel kevadel uuendatud ja lihtsamate vaatlusmetoodikaga. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Möödunud aastal tegutses Eestis 111 äikesevaatlejat, kes teostasid enam kui 2300 vaatlust. Kokku on alates aastast 2005 teostatud ligi 7000 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti on asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk parimaks võimaluseks äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste ja nende kahjustuste kohta andmete kogumiseks.

Vaatlejad saavad nüüd valida kahe erineva raskusega metoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelitesse üksnes äikese ja ohtlike nähtuste esinemise kuupäevad. Täismahus vaatluste korral täidetakse äikese esinemisel vaatlusleht, mis on lihtsustatud versioon eelnenud aastatel kasutatud äikesevaatluste lehest. Uuesti võivad liituda ka vaatlejad, kes eelmistel aastatel vaatlustest loobunud on. Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkondadest. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprillis tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti äikesevaatlejate võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“. Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Uue-Antslas tuleb lapitöökursus

Neljapäeviti 3., 10., 17., 24. ja 31. märtsil kell 18-20 saab Uue-Antsla rahvamajas osa võtta lapitöökursusest (kokku 10 tundi).

Tutvutakse lapitöö töövahenditega ja õpetatakse erinevaid lapitöötehnikaid. Kursuse käigus õmbleb osaleja juhendaja käe all omale lapitehnikas eseme. Kursusel osalemine on tasuta ja pole ka vanusepiirangut. Kaasa võtta puuvillaseid kangajuppe, töövahendid on kohapeal olemas. Karille Õpitoa toimumist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Info ja registreerimine tel 5806 9541 või karille.bergmann@gmail.com.

Võrumaa taluliit korraldab teraviljakasvatajate konverentsi

Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.

Päevaprogramm:

9.30 Kogunemine, registreerimine

10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil

11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid – Jaanus Põldma

12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees Mart Timmi

13-13.40 Lõuna

13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord – Tiiu Tarang, Avo Kons.

15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.

16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest – Sirje Madisson

Infopäev on tasuta.

NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel 517 6330, 5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.

Sännas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).

Päeva mahub ka õpituba „Nukk ja vari”: nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri, ühe vanema teatriliigi sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest; koos publikuga valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval elavaks muuta.

Õpituba ja nukuetendus sobivad igas vanuses lapsele, ka emale-isale, vanaemale-vanaisale. Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palutakse registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee.

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Väikemuuseum näitab end suuremas muuseumis

Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.

1995. aastal rajatud Obinitsa Seto muuseumitare, mis tutvustab peaasjalikult setu perede elu aastail 1920-1940, eksponeerib näitusel „Setu pitsid” ainulaadset setu käsitööd: valge ja värviline pits; pühaserätid ja ilukäterätid, naise rahvarõivad.

Näitusel on väljas ka eelmisel aastal ilmunud setu värvilise pitsi raamatu pitsid – nii originaalid kui ka koopiad.

Setu pitsi töötuba toimub 17. märtsil kell 13. Näitusele tulijat ootab ka üllatus!

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Rohkem infot: http://www.obinitsamuuseum.ee/

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetustega soovitakse kompenseerida osalt loomapidajate kulutusi ja tõsta nii nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramise otsused teeb PRIA hiljemalt 29. mail, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1. detsembriks.

Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.

Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.

Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.

Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.

Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Tipu looduskool õpetab korvipunumist

Kui tahad sügisel omatehtud korviga seenele minna, siis mine Tipu looduskooli korvipunumist õppima!

Millal ja kus õppepäev toimub? 2.-3. aprill algusega kell 11 Tipu külamajas Tipu külas Soomaa rahvuspargis.  Juhendab Priit Retsep.  

Info ja registreerimine:  MTÜ Tipu Looduskool, www.tipulooduskool.ee,
e-post: dagmar@tipulooduskool.ee, tel 5353 6961.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”.

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe.

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.

 Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Risti rahvas sai omale käsitöömaja

Reedel, 25. märtsil avati Risti rahva seltsi käsitöömaja.

Majas valmistatakse käsitöötooteid, toimuvad näitused ja käsitööde müük. Koostööd teevad Risti valla käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone ASile Haapsalu Restauraator. Ettevõte on hoonet korrastanud, otsis majale otstarvet ning andis selle nüüd Risti rahva seltsile tasuta kasutada.

Risti vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.

Türil kõlavad laupäeval südamelaulud

Laupäeval, 5. märtsil algusega kell 15 toimub Türi kultuurimajas noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”, vahendab Järvamaa infoportaal.

Esitusele tuleb 15 laulu noortelt loojatelt Järva-, Pärnu-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Harjumaalt.

Konkursi parimad selgitab välja žürii: Tiiu Schüts, Krista Tiitmaa ja Thea Kristal.

Kava:

• Kell 15 noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”. Esinevad Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaa noored.  • Kell 18 „Südamelaulu” sünnipäev – 10 aastat Eestimaa südames. Kogumiku esitlus: esinevad konkursside parimad läbi aegade- Maria Gertsjak, Kaire Leemet, Lauri Lugu jt.

„Ka publikul on suur roll – valida välja publiku lemmik,” ütles ürituse korraldaja Eve Siilak. „Esitame väljakutse Järvamaa omavalitsuste noortele, tulge kohale ja pange välja auhind oma lemmikule.”

Avatud on Kevade kohvik. Võimalik vaadata varasemate konkursside filmiklippe.

Pärnu-Jaagupi loomingutuba kutsub

Märtsikuus on Halinga valla loomingutoas kavas mitu õpipäeva. 

1. märts – makramee ehk sõlmpits. Seda tehnikat saab kasutada nii kottide, ehete, vööde kui ka seinavaipade tegemiseks. Tutvustatakse põhilisi töövõtteid ja nende kombineerimist. Kellel on, võib ka materjali ise kaasa võtta.

15. märts – ogalala.  See on pärlipõimingu tehnika. Selle jaoks on vaja kapronniiti, nõela, seemnehelmeid ja mõned suuremad pärlid (15-20).

29. märts – Tenerife pits . Selle tehnikaga on mõnus teha õhulisi lilli, kuid saab teha ka mitmesuguseid motiive ja neid sallideks, pluusideks, linikuteks ühendada. On olemas spetsiaalne töövahend, mida kaubanduses nimetatakse „lillealuseks”. Selle alusega on mõnus lillekesi ja motiive teha, kuid saab ka ilma.

Algusaeg kell 18. Kursused toimuvad Pärnu-Jaagupi rahvamajas.
 Rohkem infot e-posti aadressil: sulger.anne@gmail.com või tel 5624 5730. 

Vaata ka loomingutoa blogi aadressil: www.pjloomingutuba.blogspot.com.

Lahedal tuleb lahe vastlapäev

Laheda valla tervisekomisjoni eestvõttel toimub 8. märtsil kell 12 Kõrbjärve lauluväljaku mäel vastlapäev.

Süüdatakse vastlalõke. Toimuvad lastedisko ja võistlused, kus selgitatakse välja vastlapäeva rändkarika omanik.
Võta kaasa kelk, kauss, või vann, millega mäest alla lasta!
Eriti oodatud on valge kassi ja jänese aastaga seotud peakatete ja näomaalingutega vastlapäevalised.

Homme toimub Rosmal Vanemate Kooli viimane koolipäev

Rosmal toimub homme, 2. märtsil algusega kl 18.00 Vanemate Kooli tänavune viimane koolipäev, mis tuleb seekord oodatust võimsam. Nimelt tulevad kohale Vanemate Kooli mõlemad tänavused põhilektorid: doktor Ülle Pechter ja psühhiaater Anne Daniel Karlsen.

Jutt jätkub nii inimese elukaare kui lapse arenguga seotud teemadel, sealhulgas kõneldakse laste ja vanemate suhetest, mis puudutab otseselt kõiki tänaseid ja tulevasi vanemaid. Lisaks temaatilistele aruteludele on ka praktilisi tegevusi ja kooliaasta lõppeb koduste hõrgutiste maitsmisega.

Osalemine tasuta, ent ettevõtmist võib iga osaleja toetada annetuse korras.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Avastusrännak kindamustrite maailma

kmlp veeb — Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel

Katriin Jüriska Tallinnas Uuskasutuskeskuse ukse ees. Foto: bioneer.ee

Märtsikuu jooksul on võimalus pühkida tolm kaua kapis seisnud riietelt, jalanõudelt, raamatutelt, nõudelt ja mänguasjadelt ning annetada need SmartPOSTi abil Uuskasutuskeskusele.

„Kindlasti leidub kõigil kodus asju, mis kasutust ei leia, ent on endiselt terved ja kasutuskõlblikud. Kui tavaliselt saavad inimesed tuua oma asjad Uuskasutuskeskuse kogumispunkti, siis seekordse kampaania raames soovime pakkuda uudset võimalust saata pakk abivajajaile igapäevatoimetuste kõrvalt,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuhtKatriin Jüriska.

Lasterikaste Perede Liidu presidendi Kalmer Hütti sõnul on Eestis ligi 4500 lasterikast pere ning paljud neist on tänulikud igasuguse toetuse ja abi eest.

„Lasterikkad pered vajavad kõike seda, mida tavalised peredki, lihtsalt neil kulub asju suuremas koguses. Oodatud on terved ja kasutuskõlblikud riided, jalanõud, sportimisvahendid, mänguasjad, aksessuaarid, majapidamistarvikud ja muu,“ sõnas Hütt.

„Kui siiamaani võis Uuskasutuskeskusele asjade annetamine olla inimestele väljastpoolt Tallinna tülikas, siis nüüd on inimestel üle Eesti võimalik teha kerge vaevaga üks varakevadine heategu,“ lisas Itella SmartPOSTi tegevjuht Risto Eelmaa. Loe edasi: Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel

Küsi erakondadelt maal elamise kohta

Eeloleval reedel, 4.märtsil kell 14 on Eesti kuulatavaimas raadiokanalis Vikerraadios plaanis erakondade mõttevahetus maaelu teemadel. Saatejuhiks Sulev Valner. Osalevad Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristlike Demokraatide ja Iseseisvuspartei esindajad. Kui Sul pakitseb keele peal mõni oluline küsimus maal elamise teemadel, millele tahaksid poliitikute vastust, siis pane see kirja ja saada info@kylauudis.ee

Kihelkonnal alustatakse küla kodu-uurimisega

Saaremaa Mihkli talumuuseumi juhataja Tiina Ojala soovib algatada Kihelkonna vallas küla kodu-uurimise, et talletada väärtuslikke teadmisi oma kodukohast, vahendab ajaleht Kihelkondlane.

7. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Tagamõisas üks väga auväärne mees – Voldemar Miller (1911–2006). Üheks tema paljudest töödest on olnud sõjajärgse Eesti kodu-uurimise liikumise eestvedamine ja koolinoorte kodu-uurimise juhendamine.

“Voldemar Milleri mälestusaastal on vägagi sobilik alustada ka tema sünnikodu kihelkonnas meie oma külade ajaloo uurimisega,” leidis Tiina Ojala.
Ojala hinnangul on kodukoha tundmaõppimine inimesele loomuomane.

“Koduümbruse kujunemise, ümberkujunemise, elanike päritolu, naabrite ja naabruskonna tekkeloo, kogu kodukandi tuntuse, selle põhjuste, kaugema ajaloo üksikasjalikum uurimine, lähema, osalt mahasalatud mineviku äraseletamine – see on põnev tunnetustegevus,” lausus ta.

Tiina Ojala sõnul on ta tihti sattunud olukordadele, kus tekib terve hulk küsimusi, millele vastust veel ei ole. “Eelmise aasta lõpul küsitlesin ühe mandri ajaloolase palvel kohalikke inimesi. Küsimused puudutasid Muhu Madlit ja temanimelist mändi. Rõõm oli kogeda, kui palju on meie inimestel väärtuslikke teadmisi oma kodukohast. Kahjuks ei ole neid andmeid kuskil kirjas. Siit tekkis kindel soov kokku kutsuda kodu-uurimisring,” rääkis ta.

Kihelkonna raamatukogus on aastate vältel kogutud kaante vahele materjale küladest. Valmis abistama on ka Saaremaa muuseumi teadurid.

Nii oodatakse kõiki inimesi, kes peavad vajalikuks talletada oma koduküla ajalugu tulevastele põlvedele, reedel, 11. märtsil kell 10 Kihelkonna raamatukokku.

Alver Kivi, Meie Maa

Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt

Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD “Estonian Forestry 2011“, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.

Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev “Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.

Plaati “Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.

TÜ loodusmuuseumil on valminud rannikualade kaardirakendus

Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.

TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele.

“Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.

Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.

Eesti ranniku kaardirakendus asub võrgupaigas eestirannik.ut.ee”

Õlletoober kolib Upale

Õllefestival Õlletoober kolib tänavu Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Suure Tõllu puhkekülasse ja toimub seekord ilma Mototoobrita.

Õlletoober on 15 aasta jooksul Saaremaale meelitanud tuhandeid kesvamärja- ning muusikasõpru. FOTO: Irina Mägi

Suure Tõllu puhkeküla esindajad ja Õlletoobri korraldajad jõudsid kokkuleppeni viia üritus läbi Upal asuvas kompleksis. 15. korda toimuv üritus on planeeritud 15.-16. juulile.

Suure Tõllu puhkeküla juhataja Lev Kaljumäe nentis, et Upale kolimine annab Õlletoobrile võimaluse inimestele võimalikult lähedal olla, teisalt on see reklaamiks puhkekülale. “Ega Saaremaal neid kohti, kus sellist üritust korraldada, väga palju olegi,” märkis ta, lisades, et puhkekülal on ka kontsertide korraldamise kogemus olemas. Selgi aastal on tema sõnul paar päris suurt projekti plaanis.

Samas Mototoober toimub suviste ürituste kalendrist tulenevalt vähemalt sel aastal Õlletoobrist eraldi. “Meil olid kuupäevad välja kuulutatud, aga samal ajal toimub ka Narvas suur motomeeste kokkutulek. See on ka ainus põhjus, miks Mototoober eraldi toimub,” sõnas Kandima, lisades, et tulevikus võivad kaks üritust siiski uuesti kokku saada.

Mototoobri eestvedaja Erki Evestus ütles, et ilmselt toimub motomeeste traditsiooniline kokkutulek nädal pärast Õlletoobrit, kuid lõpliku otsuse ürituse toimumise aja ja asukoha suhtes langetab motoklubi Ösel juhatus tuleva nädala lõpus.

Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et kui Õlletoobri-suguse ürituse tegevuskoht liigub ühest vallast teise, siis sellega koos ei pruugi liikuda kõik üritusega kaasnevad head ja vead. Saaremaa on tema sõnul nii väike, et taolist üritust tuleb hinnata kogu maakonna mastaabis.

Mehis Tulk, Meie Maa