Külauudised

Otepääl võisteldi tankitõrjekahuri vedamises

24. veebruaril tähistati Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva jumalateenistuse ja perepäeva pidamisega Neljakasemäel. Vabariigi aastapäeva tähistamine päädis tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Veerand tonni kaaluvat kahurit tuli võistkondlikult aja peale vedada. Parimaks osutus päästjate võistkond, teise ja kolmanda koha said kaitseliitlased.

Kell 10 toimus Otepää Talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille pidas EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetasid Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad Otepää valla ja kaitseliidu esindajad. Vabadussamba juures seisid auvahtkonnas Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää Üksikkompanii kaitseliitlased.

Kell 11.00 algas Neljakasemäel perepäev. Väljas oli päästeauto, huvilised said voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti võis päästeautoga tutvuda nii sest kui väljast. Relvahuvilistel oli võimalik tutvuda kaitseliidu ja politsei varustuse ning relvadega.

Lapsed said Neljakasemäelt sõjaväekelkudega liugu lasta, samuti olid väljas politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutati. Lastele korraldati ka liulaskmisvõistlus. Otepää Naiskodukaitse pakkusid kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.

Perepäeva korraldasid ja toetasid: Otepää vald, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Otepää Üksikkompanii, Valgamaa Päästeosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse, Valga Keskkonnainspektsioon, Makarov Muusik.
Täname kõiki osalejaid, korraldajaid ja abistajaid!

Allikas: Monika Otrokova

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Autodest, külmast ja käivitamisest

Et talv veel kestab ning ka külmad ilmad pole otsa saanud, on autoomanike igapäevased käivitamismured ikka ja jälle aktuaalsed. Järgnevas loos jagab muusik ja raadiohääl Raen Väikene oma mõtteid ja kogemusi, mis hiljutistel aegadel omandatud.

Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.

Eks jõuga (turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.

Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi – autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda. Loe edasi: Autodest, külmast ja käivitamisest

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse 20 aastat maareformist, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus Eesti. Maa, rahvas, kultuur ja vahetuvad näitused Euroopa maitsed ning Kui põllud põlesid.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10-17.
Sissepääs tasuta.

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Kas kodus on julge olla?

Ma usun, et hea sõber, geoloog ja praegune siseminister Marko Pomerants mäletab, kuidas 80ndate keskpaiku oli kellegil meie ülikooli ühiselamus loll komme peo lõpuks tuletõrjekapist voolik välja tõmmata, see üheksandalt korruselt rippu lasta ja vesi purskama panna… Loll nali, mõtlen ma praegugi. Aga hea oli tunda, et riik oli päästesüsteemi luues meiesuguste elluastujate elude säilitamise peale mõelnud.

Minu, mu kaasa Mikk Sarve ja 6-aastase Aotähe hoolega ehitatud kodu põles 12. veebruaril ahervaremeks, maani maha. Kodu, mis oli kui väike muuseum, täis kultuuriloolisi arhiivimaterjale, mida ei saa enam kunagi taastada… põlesid ka need pillid, millega on sisse mängitud Rein Marani loodusfilmide muusika.

Keegi ei mõista siiani öelda, millest kahjutuli puhkes. Meie külas oli see juba neljas tulekahi kümne aasta jooksul, tulehirmus ei olda hooletud. Kuid selline õnnetus võib puhkeda igas kodus, sest energia, mida me kodumasinates ja soojasaamiseks kasutamine on muundatud tuli.

Meie vahetult piirimaantee kõrval seisev maja põles maani maha, sest ei jätkunud vett – lühikest aega kustutati ja siis pikemat aega põles, kui käidi vett jahtimas. Mustvee linn on 3 kilomeetri kaugusel, äsja oli seal lõppenud euroveevärgi paigaldamine – hüdrantidest vett aga ei tulnud. Mustvee päästekeskusest 100 meetri kaugusel on jõgi, sadam ja piirivalvekordon. Meie maja kõrval on suur tiik, kui see lõpuks avastati, ei läinud väikese jõudlusega pump käima. Maja tulekolde lähedale suitsu sukeldumiseks ja selle piiramiseks ei jätkunud hapnikumaske. Ja kuigi esimene korrus ja juurdeehitis ei põlenud veel vähemalt tund aega, ei saanud sealt asju välja tuua, sest polnud taskulampe.

Tõhus päästmistöö eeldab head meeskonnatööd, samuti usaldust päästjate ja päästetavate vahel, kus päästja ei pea kartma kohtuhagi päästetava poolt vara kahjustamise eest. Needki olukorrad tuleb läbi analüüsida ja lahendused leida. Päästjaid tuleb toetada ja tunnustada, mitte suurendada niigi suurt stressi. See tõhusama toimimise võti on aga poliitikute ja riigi käes. Täname siinjuures südamest meie kodu päästa püüdnud päästjaid, nad tegid tõesti kõik, mis oli nende võimuses.

Kui kolleegid järgmisel päeval meie poole pöördusid, et me meedias räägiksime, mis juhtus, siis… ma tunnistan, et seda polnud kerge teha… samas üritasime Mikuga saata inimesteni sõnumi, et sellise varustuse ja motiveeritusega päästjad ei suuda päästa ka inimelusid. Kirjutasin ka Facebookis, et päästeameti, politsei ja meditsiini eelisrahastamine peab olema riigi prioriteet. Mul on nii kahju, et tõeks osutus inimelude kaotamine vaid mõned päevad hiljem. 10 süüta inimelu on igavikuteel. Kui palju on veel neid lapsi, kes kodu kaotades saavad hinge igavese haava? Kogedes seda, mis juhtus Haapsalus on tõesti väär see, et kohale saab tulla vaid kaks kutselist tuletõrjujat, kellel on voli teha hapnikumaskiga suitsusukeldumist, ohus inimelu hävib loetud minutite jooksul. Sama arv kutselisi päästjaid oli ka meie kodu kustutamisel.

Päästjate maine ja roll peaks olema selline, nagu seda näitab laste animasari pritsimees Samuelist. Meil on oma iseseisev riik, mille sünnipäeva tähistame. Tehkem siis oma elamine korda!

Kui palju on vaja makse langetada ja eelarvet kärpida, et riik enam toimida ei suudaks. Tundub, et see olukord on nüüd kätte jõudnud. Kas varsti loovad ettevõtlikud ärimehed taas eratuletõrje, mis kustutab ainult neid maju, kes neile kustutustasu maksnud on? Nii käisid asjad 100 aastat tagasi USA-s, aga isegi seal on nüüdseks aru saadud korraliku riigi poolt finantseeritud päästevõimekuse vajadusest.

Mõelda võiks ka sõna sisejulgeolek peale. Meil ei ole enam kodus julge olla, sest me ei tea, kas kärbete tõttu suudab riik enam meid toetada. Üks asi on pidevalt 2% SKT-st relvade ja sõjardluse alla matta, aga teine küsimus on meie kodanike kaitse rahuajal. Meil on vaja pigem hästirahastatud päästjaid kodus, kui sõdureid kuskil kaugel.

Hea Marko! Ma olen näinud, kuidas Su muidu nii vali hääl kahaneb piinlikusttundvaks sosinaks, kui pead teatama, et päästjatele ei jätku palgarahaks vaid 20 miljonit või siis kui Sa pead õigustama alarahastuses meeste suutmatust olukordadega toime tulla. Poliitika on kompromisside kunst, kuid inimelude hinnaga ei saa kompromisse teha. Meid on siin Maarjamaal liiga vähe. Kogu rahvas on su selja taga, kui lähed riigikogu ette avaldusega, et hiljemalt järgmisel nädalal on vaja teha eelarvemuudatus ning anda riigikassast päästeametile just niipalju kui nad vajavad kogenud päästeametnike kojutoomiseks, komandode võrgu taastamiseks, isikukoosseisude suurendamiseks, päästjate motiveerimiseks ja elukindlustuseks ning vajalike vahendite ja tehnika soetamiseks.

Autor: Kristel Vilbaste

Maa- ja matsirahvas

Kes meist ei teaks vahvat rahvalikku laulu:

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga!

Küünlakuu viimases nädalas on madisepäev, 24. veebruar. Siis on küünlapäevast alates kolm esimest nädalat loetud ja kukkedel-kanadel õigus käes õue minna. Madisepäev on Eesti Vabariigi aastapäev. Matsirahvana kuulutasime sel päeval välja oma riigi. Maamees Mats on uhke nimi. Uhke on ka laul “Mats alati on tubli mees.” Kunagi lauldi seda isegi hümni asemel. Ürgvana ja uhke on ka meie asumisala vana nimetus MAA, millest tulenevad nimetused maarahvas ja maakeel. Hõimurahvastest nimetavad oma asumisala Maaks mansid ja ungarlased.

Maa rahvana peame hoolima maast ja kõigest sellega seonduvast – allikatest, kividest, hiiesaludest, pühadest paikadest. Nii, nagu meie hoiame maad, hoiavad maa ja maa erinevad paigad ka meid.

Võtke sel küünlakuu lõpunädalal aega ja leidke oma koht, kus maa teid hoiab ja armastab. Minge parki või metsa või mere äärde, laske jalgadel end viia paika, kuhu nad minna tahavad. Peatuge seal, tervitage ja tänage, et pärale jõudsite. Soovige endale ilusat kevadet ja jälgige vaikselt, mis ümberringi juhtub. Jätke kõik hästi meelde ja pange hiljem kirja. Käige oma armsaid paiku külastamast ikka ja jälle. Need paigad hoiavad ja armastavad teid!

Mikk Sarv

Põlva Talurahvamuuseumi juhib edasi Reet Roop

Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.

Kuressaarde kerkib lumelinn

Kuressaare linnastaadioni kõrval ehitatakse eeloleval laupäeval kella 11-16.30 lumelinna, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Üritust korraldav Kuressaare noorte huvikeskus teatas, et ehitama oodatakse 3–6liikmelisi nii laste kui ka täiskasvanute võistkondi (klassid, pered, ettevõtted, sõpruskonnad).

  Võistkonna saab registreerida 25. veebruaril kella 12ni e-posti aadressil knh@kuressaare.ee. Rohkem infot: tel 554 2426 ja www.kuressaare.ee/huvikeskus.

Petrone “Minu Eesti” põhjal tehakse mängufilm

Ameeriklase Justin Petrone menukale „Minu Eesti” 1. osale on ilmunud vahetult enne Eesti vabariigi aastapäeva järg. Süldisööjate ja seenekorjajate maale tõi autori 2002. aastal armastus. Raamatu 2. osas tegeleb ameerika-eesti paar pereks kasvamise ning pesapunumisega, mis tänu Eestit haaranud kinnisvarapalavikule ning autori eksistentsiaalsetele kõhklustele just üleliia libedalt ei lähe.

Justin Petrone kirjeldab oma raamatut järgnevalt: „Üks mu peateemasid on saatuse ja vaba valiku vahekord, aga teine sama oluline teema on võõras olemine, sest mina, peategelane, olin Eestis võõras, ning samamoodi olin ma võõras täiskasvanute maailmas, ja samamoodi märkasin ma omavahelist võõrandumist eestlaste seas. Oluline fookus mu raamatus on Eestil, kes samuti on võõras ja uues rollis, hüpanud äsja välja eks-nõukogude orbiidilt ja sattunud skandinaavialikku tarbijaühiskonda. Muidugi saab seda raamatut võtta ka täiskasvanuks saamise loona, idealismi ja realismi konfliktina, ning samamoodi põrkuvad siin Ameerika ja Eesti, uus ja vana elustiil.”

Raamatu originaal on kirjutatud inglise keeles ning ka see, „My Estonia 2”, on Eesti poodides müügil.

„Minu Eesti” kahe raamatu põhjal on plaanis teha rahvusvaheline mängufilm, Petrone Printil on sellekohane leping kirjutatud alla produktsioonifirmaga Exitfilm.

„Armastuslugu läbi erinevate kultuuride põrkumise,” kirjeldab tulevast filmi produtsent Anneli Ahven. „Lugu tundub piisavalt üldistust pakkuv, et sellest võiks tulla mõnus meelelahtuslik film, mille kaudu maailmale Eestit tutvustada.” Praegu tegeleb Exitfilm tulevasele filmile välispartnerite otsimisega Soomest ja USAst. Võtted algavad 2012. aastal.

Justin Petrone kohtumine lugejatega tuleb Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 11. märtsil ning Tartu Linnaraamatukogus 17. märtsil.

Järgmisel nädalavahetusel toimub Haanja maraton

39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.

Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.

Autasustamine kell 14.30.

Finiš Haanja suusastaadionil suletakse kell 17.

Registreerimine internetis!

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma.

Kõik Haanja valla elanikud, kes soovivad osaleda maratonil palutakse pöörduda Kadri Partsi poole tel 526 7027. Õpilastele on osalemine tasuta.

Maratonipäeval on vapustav võimalus sõita kelgukoertega.

Täpsem info Haanja Suusaklubi kodulehelt!

Tulge Haanjamaa loodust nautima!

Lüllemäel tuleb hea villa päev

Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11. Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.

Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.

Korraldajad: MTÜ Maavillane, MTÜ Hea Villa Selts
Rahastajad: Leader, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Maavillane

Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.

Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

„Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks kultuurinähtuseks.“

Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot

Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.

Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.

Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:

UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003

Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010

Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002

Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige

Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.

Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud

Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.

Mooste toiduklubis valmivad kõrvitsahõrgutised

Reedel, 25. veebruaril kell 18 toimub Mooste külalisstuudios toiduklubi selle aasta kolmas kooskokkamine.

Seekord valmivad Evelyni ja Liilia eestvõttel hõrgutised kõrvitsast.   Korraldajad paluvad huvilistel oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt neljapäeva, 24. veebruari õhtuks, helistades telefoni 513 8599 või saates kirja e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee. Miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.   

Mooste toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu toidust – mida me sööme ja kuidas. Klubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik.   Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toidu valmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Rohkem infot: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com.

Oksaneni “Puhastus” tuleb eetrisse raadiokuuldemänguna

Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.

Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.

Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.

Maaelo oppus kuulõhe

Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.

«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.

Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.

Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»

Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.

«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.

«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.

Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.

Mirjam Nutov/ Uma Leht

Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade

Otepääl tähistatakse aastapäeva tankitõrjekahuri vedamise võistlusega

24.veebruaril tähistatakse Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Kell 10 toimub Otepää Maarja talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille peab EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad. Kell 11 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub päästeauto demonstratsioon, on võimalik voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti näitavad päästjad, mida on võimalik teha tõstepatjadega. Kohapeal saab tutvuda päästeautoga nii seest kui väljast. Kaitseliidu Valgamaa malev ja Otepää politseijaoskond panevad välja relvastuse- ja tehnikanäituse, samuti on võimalik Neljakasemäelt liugu lasta sõjaväekelkudega. Väljas on politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutatakse.
Perepäeva tõmbenumbriks on tankitõrjekahjuri vedamise võistlus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Otepää Naiskodukaitse pakub kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldavad: Otepää Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Valgamaa Pääseosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse ja Valga Keskkonnainspektsioon.

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.

Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.

Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.

Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu, üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin, hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’: sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos, kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.

Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”

Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad

Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.

Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee

ustulata_foto_Rainar_Kurbel — Tõmmu käpp, foto autor Rainar Kurbel

Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisetõttu.

Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.

Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini korraldada selle taimeliigi kaitset.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.

1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.