Püstiti Eesti rekord lüpsipingi heitmises

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.

Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.

Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.

Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887

Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG

Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

 Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!

Tänasest stardib loodusteemaline viktoriinisari õpilastele

Esmaspäeval, 14. märtsil algab Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide 5.-8. klasside õpilastele mõeldud loodusteemaline viktoriinisari.

Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab alates 14. märtsist Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.

I vooru küsimustele saab vastata 14. märts – 3. aprill, II vooru küsimustele 4.-24. aprill ja III vooru küsimustele 25. aprill – 15. mai. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse. Vastamine on individuaalne.

Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass. Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis. Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 7669293

Omakultuuriakadeemias on külaliseks Viigi Viil

Viigi Viil.

Hooaega läbivalt toimuvad Viljandis Pärimusmuusika Aidas Omakultuuriakadeemia kohtumised, mis toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga. Teisipäeval, 15. märtsil kell 18 on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis külaliseks Viigi Viil. Keha räägib – nii on sõnastatud jututeema, mida ohjab Marek Sandermat.

Viigi Viil räägib inimese kehast. Keha pidavat mäletama kõike meiega toimunut ja ei valeta kunagi. Kuidas keha poolt edastatud märguannetele reageerida, kuidas oma päeva produktiivselt alustada ja mida teha, kui ennast üle töötad? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused. Sissepääs on tasuta.

Ürituse korraldavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Täna on emakeelepäev

monum
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel.

Vastseliina gümnaasiumis algab kell 12 eelmise aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, mida peetakse traditsiooniliselt emakeelepäeval. Tervitusega esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Üritusest on otseülekanne aadressil http://uttv.ee.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

 Kas siis selle maa keel

laulutuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

(Kr.J.Peterson)

Trallikud esitlevad Värskas oma plaati

Trallikute plaadiesitluskontsert toimub 16. märtsil Värskas.

Tuntud rahvamuusikaansambli Zetod kodukohas Värskas on esile kerkinud veel üks noortebänd. Kolmapäeval  kell 19 astuvad Värska kultuurikeskuses publiku ette Trallikud, et esitleda oma vastvalminud plaati.
Trallikud on pärimusmuusikat mängiv ansambel, kes alustas tegevust 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel esinenud nii koduvallas kui kaugemalgi – Venemaal ja Leedus. Trallikud on edukad olnud rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile kolmel järjestikusel aastal on erinevaid preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on oma värskete ja kaasaegsete seadetega osanud pärimusmuusika noortele omaseks muuta. Saab tantsu ja tralli ning ka laulu! Tulge kaema, tantsima, muidu lustima ja plaate soetama!

Allikas: Setomaa.ee

Kammermuusika kontsert Rogosi mõisas

Esmaspäeval, 14. märtsil toimub kahes Võrumaa mõisakoolis järjekordne kontsert MTÜ Muusikasõprade Seltsi korraldatavast sarjast „Kammermuusika mõisakoolides“. Kell 11.50 esineb Rõuge Põhikoolis (Viitina mõisas) ja kell 14 Rogosi mõisas (Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe majas) Tartu Uue Muusika Ansambel koosseisus Ursula Chillaud (saksofon) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kavaga „Haara kinni!“

Kontserdid toimuvad kokku rohkem kui 20 mõisakoolis üle Eesti ja on avalikud ning tasuta või sümboolse piletihinnaga.

Kadri-Ann Sumera,
MTÜ Muusikasõprade Seltsi aseesimees

Karin Laine võitis veteranide MMil kolm kuldmedalit

laine
Karin Laine. Foto: erakogu

81aastaseks saav rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.

Karin Laine võitis MMil 80-84-aastaste naiste seas nii 5 km, 10 km kui ka 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu. Kahel lühemal võistlusmaal oli tal kaks konkurenti ja pikimal distantsil üks.

Võidud olid kindlad, sest kõigil kolmel distantsil teise koha saanud kanadalannat Olwyn Ringheimi edestas Karin Laine 5 km sõidus rohkem kui 18 minutiga, 10 km sõidus rohkem kui 50 minutiga ja 15 km sõidus ligi 55 minutiga.

MMil võistles kokku üle tuhande suusaveterani 22 riigist.

Allikas: VSport.ee

Kaitseliidu Järva malev käis Järva-Jaanis külas

kaitselKaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.

Allikas: jarva.ee

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

matk
Mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthali sõnul peaks 1,1-kilomeetrine laudtee valmima suve hakul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit  kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.
Foto: Kaile Kabun

Võrumaa meistrivõistlused grillimises toimuvad Navil

Eelmisel aastal Võrumaal esimest korda toimunud maakondlik toiduvalmistamise suurvõistlus leiab sel aastal aset Võru vallas Navil.

Eile, 11. märtsil sõlmisid Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus lepingu korraldada ühiselt tänavused Võrumaa meistrivõistlused grillimises.

Võistlus toimub Navi seltsimaja platsil laupäeval, 30. juulil algusega kell 10 ja kestab kuni seitse tundi. Võistlusel osalemine ja sissepääs on kõigile prii. Registreerumine võistlusel osalemiseks algab esmaspäeval, 21. märtsil.
 
2010. aastal osales Võrumaa võistlusel üksteist võistkonda. Parima searibi küpsetas võistkond Reola Gaas, fantaasiavooru esikoha pälvis Ivari Padari võistkond „Liha ja rahu maailma rahvastele!” ja fantaasiavooru esitluse eripreemia vääriliseks tunnistasid Eesti Grilliliidu kohtunikud võistkonna Murueide Tütred.

Võistluse kokkuvõtet saab vaadata kodulehel http://vorumaa.grillfest.ee.
 
Lisainfo: Auris Rätsep, MTÜ Eesti Grilliliit juhatuse liige,
tel 504 3000, e-posti aadress: grilliliit@grillfest.ee
Eesti Grilliliidu koduleht: www.grilliliit.ee 
 

Eesti õpetaja autähis on leidnud toetajaid

2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.

Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.  



Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.


Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed  Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.


Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee

Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus 


Puhja vald kuulutas välja meenekonkursi

Puhja vald kutsub kõiki käsitöömeistreid ja kunstihuvilisi kaasa lööma meenekonkursil, mis on pühendatud omavalitsuse taastamise 20. aastapäevale, vahendab Tartumaa infoportaal. 
 


Konkursi tingimused:
1) meenega kaasneb „oma lugu”, mis rõhutab piirkonna eripära;

2) meene sobitub Puhja valla vapi sümboolikaga;

3) tehnika ja materjali valik on vaba, kuid soovitatavad on naturaalsed ja looduslähedased materjalid;

4) meene peab jääma väikevormi piiridesse.

Tööde hulk ühe osaleja kohta ei ole piiratud. Arvesse lähevad kõik tööd, mis saabuvad Puhja vallavalitusse enne 15. aprilli 2011 (kaasa arvatud). Parimatele on auhinnad.

Rohkem infot: www.puhja.ee

„Teeme ära!” talgupäev tuleb taas

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub taas kõikjal üle Eesti „Teeme ära!” talgupäev. Tehakse tööd, räägitakse talgulugusid, süüakse talgusuppi – just nii, nagu iga kogukond ise otsustab.

Tänasest, 12. märtsist saab „Teeme ära!” veebilehel oma talgud kirja panna. Kiirematele on preemiaks suurem tähelepanu.

„Teeme ära!” meeskond kuulutab peagi koos Eesti Rahva Muuseumiga välja ka esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke.
Kõik on oodatud oma lugusid „Teeme ära!” kodulehel jagama!

Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Värskast tuleb värske bänd

Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.

Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.

Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.

Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.

Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.

Mäetaguse rahvamaja koostöös Mäetaguse raamatukoguga kuulutab välja loomingulise konkursi „Mäetaguse legend“

Konkursi eesmärk on leida Mäetaguse mõisale iseloomulikke legende, mis aitavad kaasa Mäetaguse mõisakompleksi tutvustamisele ja tuntuse kasvule ning kodukoha kultuuriloo värvikaks muutmisele. Konkursile oodatakse legende, mis rõhutaksid Mäetaguse mõisa omapära ja unikaalsust, oleksid huvitavad ja originaalsed. Tööd võivad olla seotud mõisakompleksi ajaloo, kultuuri, traditsioonide või legendidega – seega oleks seotud Mäetaguse mõisamaja, kõrvalhoonete, pargiga, elanikega või mõne osaga nendest. Konkursitöö vormi ja ülesehituse suhtes pole reegleid. Võivad olla nii jutustused, luuletused kui ka regivärsid. Töid tohib ka illustreerida. Konkursile esitamisega seotud kulutusi konkursi korraldaja ei hüvita. Korraldajatel on õigus konkursile saabunud töid avaldada, dramatiseerida ja lavastada. Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad olenemata vanusest.

Lisainfot legendide kirjutamise konkursi kohta saab tel 3366960/ 5068574
(Mare Taar)
e-post: mare.taar@maetagusevv.ee

Allikas: Mäetaguse vald

Sulailmadega õhenev jää ei kanna!

Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käimisest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta! Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab 4-kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire alajahtumine. Keskealine meesterahvas võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga. Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lapsevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.
 
Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöö büroo juhataja

Foto: Elmo Riig, Sakala

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Vastseliinas auhinnatakse eelmise aasta keeletegusid

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.

Ürituse kava 2011

 
Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580

Liikumine Kodukant kuulutas välja maanoortele suunatud projektivooru “Miks me seda teeme”

„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood  siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!

 Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)

Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee

Allikas: Kodukant