Türist saab taas õunafestivali linn

Laupäeval, 1. oktoobril oodatakse nii kauplejad kui ka külalisi teisele Türi õunafestivalile. Jätkatakse eelmisel aastal alguse saanud traditsioone: valitakse kauneim õunapuu, maitsvaim õunakook, parim mahl ning õunavein.

Toimuvad rahvakoolitused, näitused, õunagrillimise üleriigilised meistrivõistlused ning tuju tõstab kultuuriprogramm.

Oodatud on ka kõik kauplejad, kellel pakkuda õunu, hoidiseid, jooke, käsitööd või istikuid – kõike seda, mis õuntega seotud.

Sissepääs õunafestivalile on kõigile tasuta. Kaasa võta hea tuju ja kott õunte jaoks!

Festivali ajakava on kodulehel: www.tyri.ee/festival. Eelmisel sügisel esmakordselt toimunud festivali külastas 2500 inimest.

Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad Palamusel

Hea traditsiooni kohaselt korraldatakse ka sel aastal Jõgeva maakonna esimesse klassi astunud lastele vanaaegne koolitund Palamusel.

281 Jõgeva maakonna esimese klassi õpilast külastab koos õpetajatega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26.-28. septembrini. Koolitunni peab muuseumi pedagoog Aili Kalavus. Pärast seda kingivad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuhid igale õpilasele mälestuseks raamatu ning tehakse ühispilt.
Seejärel sõidavad lapsed Elistvere loomaparki, kus toimub õuesõppetund.

Mooste toiduklubi alustab uut hooaega

Mooste toiduklubi tuleb taas kokku 7. oktoobril kell 18. Päevateemaks on seekord puljongid – pirukaga ja ilma.

Plaanis on keeta üks korralik köögiviljapuljong, samuti veiselihaleem ja klaar kanalihakeedus.

Toiduklubi kokkusaamised hakkavad olema kord kuus reedeti. Esimesel kokkusaamisel osalemiseks tuleks registreeruda 5. oktoobriks e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee.

Mooste toiduklubi alustas tegevust möödunud aastal, eesmärgiks laiendada arusaamu toidust, ärgitada inimesi kasutama kohapeal valmistatud toitu, jagama oma toidu valmistamise teadmisi ja traditsioone.

Seeneteemaline infopäev Kihekonna rahvamajas

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 1. oktoobril algusega kell 12 kõiki kaitse-, hoiuala maaomanikke  ja huvilisi seeneteemalisele infopäevale Kihelkonna rahvamajja.

Infopäev toimub mihklipäeva laada raames. Võimaluson  tutvuda Saaremaa muuseumi organiseeritud seenenäitusega. Põnevaid lugusid kaitsealustest ja tavalisematest seeneliikidest jagab Vello Liiv.

Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 11, Kärla teeristist 11. Tagasi Kuressaares kell 15.

Infopäev on osalejatele tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Homme toimub Värskas seto haridusfoorum

Setomaa valdade liit kutsub kõiki, kellele läheb tõeliselt korda piirkonna hariduse tulevik, haridusfoorumile „Rännak tuleviku kooli“, mis toimub 27. septembril kell 15–19 Värska kultuurikeskuses.  Kohtumise põhiküsimus on „Kuidas saame tagada laste jaoks väga hea koolihariduse Setomaal?“

Päeva jooksul saab ülevaate hetkeseisust piirkonna põhikoolides ja mis on praegu noortele koolis oluline ning heita pilgu gümnaasiumihariduse hetkeseisu ja võimalikku tulevikku.
Osalema oodatakse koolijuhte, õpetajaid, volikogude haridus-kultuurikomisjoni liikmeid, õpilasesindusi (-kogusid), gümnaasiumiõpilasi, põhikoolide lõpuklasside õpilasi, arendusnõunikke ja Setomaa vedosnikke, haridusega seotud vallaametnikke, külavanemaid, üliõpilasi, lasteaednikke ja kõiki teisi, kes soovivad hariduse teemal kaasa mõelda.

Sel nädalal on Paide linna 720. juubeliaasta kulminatsioon

28. septembrist kuni 1. oktoobrini on Paide linn suures peohoos ja tähistab oma 720. sünnipäeva. Kuivõrd iga on juba väga soliidne, ei saa sünnipäevalaps oma tähtpäeva lasta mööda suurema möllu ja mürtsuta.

Juba 28. septembri õhtutundidel algusega kell 19 toimub Paide raehoones linna sünnipäevale pühendatud kontsert „Pühendus Paidele“, kus astuvad üles kaunikõlaline sopran Pille Lill ühes keelpillikvartetiga Presiozo. Esmaettekandele tuleb ka Paide helilooja Aaro Pertmanni poolt spetsiaalselt Paide linna sünnipäevaks loodud laulutsükkel. Üritus on kõigile tasuta.

30. septembril ootatakse aga kõiki kell 18 Paide kultuurikeskusesse pidulikule juubeliaktusele „Paide 720“ saama osa võrratutest muusikalistest ettekannetest ning kaasa elama Paide linna 2011. aasta aukodaniku väljakuulutamisele ning linna vapimärkide ja tänukirjade üleandmisele.

Oktoobri esimesel päeval annavad linna juubeli puhul tõelise galakontserti Ivo Linna, Koit Toome, Gerli Padar ja Lauri Lugu. Galakontsertil esinejatest uhkemaks võib aga lugeda loomingut, mis ettekandmisele tuleb. Kontserdi jooksul esitavad artistid Hando Runneli ja Priit Aimla tekstidele loodud muusikat. Kontsert toimub Paide spordihallis kell 19. Kuni 26. septembrini on võimalik osta pileteid soodushinnaga 6 eurot ning alates 26. septembrist maksab pilet 8 eurot.

Sünnipäevanädala raames võib linnapildis näha ka mitmeid toredaid üllatusi.

Allikas: Lauri Talumäe

Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

Kangiga porgandivõtt Horoski külas. Foto: erakogu
Sügisene pööripäeva on selja taga ja Mihklipäev ees – selleks ajaks on vanarahva tarkuse järgi ikka köögiviljad juba üles võetud ja salve seatud. Seetõttu käib sel nädalavahetusel paljudel põllulappidel agar juurikakummardamine, sest ammuseid tarkusi tasub saagikoristusel meeles pidada.

Kagu-Eesti paistab tänavu päris hea köögivilja saak olevat, sest suvine ilm pakkus nii päikest kui äikest ja maa andis juurikatele piisavat niiskust ning toitaineid, et hooga kasvada. Ja võilill paisutas siin mõnel pool oma lehed sel suvel lausa nii suureks, et tekkis juba tunne nagu oleks tegu uue liigi või hoopis geneetiliselt muundatud taimega.

Saagikoristus võib vahel tuua ka üllatusi ja nõuda leidlikku lähenemist. Paiguti võib näiteks savine maa olla vaatamata sügisvihmadele pisut sügavamal mullakihis nii kuiv, et võta või kang appi – muidu saaki kätte ei saa…

Haanjas Horoski külas katsetasid potipõllumehed kangiga porgandite ülesvõtmist ja see meetod toimis päris hästi. Labidaga porgandile järgi minna oli kohati täitsa võimatu, sest labidat ei õnnestunud mingi nipiga maasse suruda, kaevata ega lüüa. Porgandil jagus küll väge, et savisesse mulda tungida ning jämedaks kasvada, ent saagikoristajal jäi selle väeka porgandi kättesaamiseks rammu väheks.

Nii jõulist porgandivõttu pole Horoskil varem harrastatud, ent tänavu, mil porgand piisavalt pikk ja parajalt pirakas, kippus ülesvõtmisel juhtuma nii, et labidaga pääses küll poole juurikani, aga kui hakkasid ‘põrknast’ maast üles võtma, läks porgandipoiss plõksti pooleks. Nii ei jäänudki muud üle kui leiutada teistmoodi meetod – porgandivõtt kangiga. Loe edasi: Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

Jõhvi KK Hito lõpetas Euroopa liiga etapi täiseduga

Peterburis peetud Euroopa noorte korvpalliliiga U20 vanuseklassi avaetapil sai KK HITO täisedu –  viie võiduga esikoha. HITO järel sai teise koha ühe kaotuse saanud Peterburi Spartak ja kolmas oli Minski meeskond kolme võiduga.

Pühapäeval,  etapi viimasel päeval alistas KK HITO 46:41 (21:21) BS Volgogradi. Jalmar-Joosep Saar viskas võitjate kasuks 15 punkti, Sander Saare ja Jarko Kooli arvele kanti 9 punkti.

Eelnevalt olid treener Priit Sternhofi hoolealused alistanud Peterburi Spartaki 52:51, Moskva Dünamo 62:41, Minski BGUIR/RCORi 76:47  ja Moskva regiooni Himki 58:52.

Kolmeetapilise põhiturniiri teise etapi mängud  on KK HITOl kavas 24.-27. novembrini Riias.

Rene Kundla

Sännas algab astronoomialoengute ja vaatlusõhtute sari

Sügisel 2011 ja kevadel 2012 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomiateemaliste loengute ja vaatlusõhtute sari. Sari koosneb kuuest loengust ja kolmest vaatlusõhtust.

Esimene loeng/vaatlusõhtu leiab aset reedel, 7. oktoobril. Esineb astrofüüsika doktor Elmo Tempel ettekandega “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Elmo kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Praegu töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, ükskgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

7. oktoobri õhtul on idakaares näha muuseas Kuu, Jupiter, Uraan ja palju muud põnevat. Vaata vaatlusõhtu tähekaarti http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/kaart.html

Loengu algusaeg on kell 19. Loengule järgneb kohe vaatlus orienteeruvalt kell 20-22. Gruppidel palume registreerida telefonil 5558 8927 – Hendrik Noor. Vaatlusõhtu toimub vähese pilvisuse korral.

Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 1 euro. Toetab LEADER-programm.

Luuletused sahtlist netti!

Virtuaalne luulekonkurss “Sahtlist netti” sai oma nime 2005. aastal, kui Rauno Märks Uuno raadios projektist rääkides arvas, et selline konkurss peaks kindlasti ka oma nime omama. Luulekonkursi muudab eriliseks täielik virtuaalsus ning osaleja võimalus jääda lõpuni anonüümseks.

Konkursist võivad osa võtta kõik soovijad, kui täidetud on allpool toodud osalemistingimused.

Ajakava:
15.09.-16.10. – luuletuste edastamine korraldajaile
17.10.-06.11. – žürii valib välja finalistid, algab publiku lemmiku valimine
07.11.-27.11. – finaali pääsenud luuletajad edastavad korraldajaile lisaks kolm luuletust
28.11.-16.12. – žürii hindab finalistide loomingut
17.12. – lõppüritus, kus loetakse ette finalistide loomingut ning jagatakse auhindu finalistidele.

Osalemistingimused: Luulevõistlusel konkreetset teemat ei ole, luuletus ei tohi olla lühem kui 12 rida; luuletus ei tohi olla pikem kui 60 rida; luuletus peab olema eesti keeles; võõrkeelseid sõnu ega väljendeid ei tohi kasutada; esimeses voorus peab iga autor esitama kaks luuletust.
Luuletused peavad olema saadetud  aadressil konkurss@teehead.ee hiljemalt 16.10.2011.

Võistlusest osavõtuks tuleb teatada oma kontaktandmed: kontakttelefon, mailiaadress, aadress, sugu, vanus, ees- ja perekonnanimi ning kirjanikunimi. Avalikustatakse vaid kirjanikunimi (selle puudumisel autori nimi). Heategevusühing MTÜ Hea Tegu  omandab kõik konkursist osa võtvate teoste õigused tingimusel, et kõikjal märgitakse ära autori nimi. Avalikustatakse vaid finaali pääsenud luuletajate (kirjaniku)nimed.

Hindamine: 1. voorus hindab zhürii luuletusi kolme palli skaalal, žürii käest saadud punkte ei avalikustata, ka ei avalikustata tekkinud paremusjärjestust. Teise vooru ehk finaali pääsevad kahe luuletuse kokkuvõttes 30 enim punkte saanud luuletajat. Finalistid peavad saatma seejärel žüriile hindamiseks veel kolm luuletust, mis antakse seejärel luuletajate kaupa uuesti žüriile hindamiseks. Finaalis hindab žürii luuletajaid Eurovisiooni hindamissüsteemis.

Publiku lemmiku valimine toimub Facebookis Hea Tegu lehel kuni 15.12.2011.

Zhürii liikmed: proua Ingrid Rüütel (patroon), Pärnu Kuursaali esindaja, Birgit Varjun, Rauno Märks, Venno Loosaar, Juku-Kalle Raid, Contra, Sven Kivisildnik, Chalice, Margus Prangel, Liisi Koikson, Olavi Ruitlane, Jaan Elgula, Jaagup Kreem ja Liina Vahter.

Alt-Lauri talus tuleb kapsapäev

1. oktoobril kell 11-14 toimub Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus kapsapäev.

Kell 11 ringkäik põllul, vaadatakse ja lõigatakse erinevaid kapsaid

Kell 11.30 käsitsi hapukapsa tegemise õpituba eelregistreerimisega; kapsaorienteerumine- eelregistreerimisega

Kell 12 erinevate kapsaste suur maitsmistest talupoes

Kell 12.30 kapsalõuna (omapanusega) – palun andke ette teada oma huvist! Menüüs kapsa-klimbisupp, õunakook, tee

Kell 13.30 Kapsa loovtuba Maarja Vilsari juhendamisel, kapsamängud ja jutud

Ja Haanja kandis
Kell 16 Kapsas terviseks – Mooska suitsusaun kapsamähistega. Pakutakse ka suitsusaunaliha ja muud head-paremat.

Töötubasid toetatakse toiduturismi ja aktiivse turismi koospakkumise projektist INFACTO.
Eelregistreerimine 28. septembrini:  kajakeskula@gmail.com või 56953206.

Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro

2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.

“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”

Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.

“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.

Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.

“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”

2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.

Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.

Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium

Valjala sai avaliku sadama

Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi

Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.

Allikas: Meie Maa

Pühä prahipaik?

Kõivupuu Marju,
rahvaperimüse tiidjä

Eesti inemine lätt iks hindäst vällä, ku koskil mõni vana suur puu plaanitas maaha võtta vai majandusello edendä pühhi kotussidõ naabrusõn vai mis viil hullõmb – peris pühän kotussõn.

Kultuuriaoluulist tähtsät maia vai pühäkota om võimalik konserviiri, restauriiri vai hää tahtmisõ kõrral vahtsõst kogoni üles ehitä. Luudusõn tüküs asi olõma nii, et maaha võetut pühhäpuud, tühäs kaivõtut pühhä mäke, kuiunut lätet vai lahutut pühhäkivvi inämb niisama vai «piaaigu niisama» tagasi panda ei saa. Mis lännü, tuu lännü – kõgõpäält maastigust ja sõs pikäpääle inemiisi meelestki.

Pühäpaiga ja egäsugumadsõ ilosa kotussõ luudusõn omma parhilla roitlõja-lõksi – kiä käü sääl ütsindä, kiä sõpruga, kiä määndsegi suurõmba kõrraldõdu jõuguga. Sildi seletäse ja tiijuhi kõnõlasõ, mis kotus tuu vai tõni sääne om, mille tä om tähtsä vai huvviväärt.

Ja sõs taht tuu roitlõja-inemine pühäst kotussõst medägi hindäle mälestüses üten võtta: pühä puu külest koorõtükü, ossakõsõ vai lehekese (kuiki tuud om kõvastõ keeletü tetä!) vai lättest elävät vett.

Võtt sõs roitlõja uma anumakõsõ, näütüses limunaadi vai jogurtiga plastpudõli vällä, lobistas säälsaman lätten puhtas, vala mõsuvii sinnäsamma lättehe ja võtt mõstu pudõli värskit vett täüs.

Ku ütlet sõs tälle, et nii õks sünnü-i tetä, pühä läte olõ-i kortinamaja köögi kraanikauss, et kraanist tulõ üllest puhast ja säältsamast torost lätt tsolk alla, aja timäkene silmä suurõs ku rattatsõõri: ega timä sõs pühän lätten es mõsõ, timä tull’ paar sammu pühäst lättest edesi ja tsolist’ sääl… Loe edasi: Pühä prahipaik?

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Kongo Mati. Foto: Uma Leht
Põllumehe tegevä aastast edimäidsi kokkovõtmiisi. Üts keskmäne vana Võromaa talomiis, Kanepi valla Magari külä Kuuba talo peremiis Kongo Mati (58) saatsõ minevä neläpäävä rapsikuurma kokkoostu poolõ minemä. Päält tuud ütel’, et põllumehe ello või ellä külh, ku hindäl nutti om ja palgaliidsi pidämä ei piä.

Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.

Kuis timahavanõ saak om?
Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.

A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.

Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Loe edasi: Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Reedel, 7. oktoobril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel kontsert “Eesti metsa lugu – Nõukogude aeg”, kus esineb Weekend Guitar Trio ja nõukogudeaegsest metsaelust pajatab Vladislav Koržets.

Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinud kontserdsari on ainukordne ühisprojekt, millega Eesti metsa lugu jõuab mitmekümnesse Eestimaa paika, sageli sellistesse ebaharilikesse kohtadessegi, kus tavapäraselt pole harjutud kontserte kuulama.

Tõtt öelda polegi tegemist klassikalise kontsert-ettevõtmisega, vaid tänavuseks rahvusvaheliseks metsa-aastaks loodud sulandusega kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa lugu pajatavast kõnelejast.
Kogu „Eesti metsa lugu“ jaguneb ajaloolisteks etappideks ning igal üksikul kontserdil keskendumegi ühele etapile. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga.

Weekend Guitar Trio moodustus 1993. aastal pärast Robert Jürjendali osalemist ühel Guitar Crafti kursusel Saksamaal. Trios on kolm kitarristi: Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo, kelle muusikaline taust hõlmab vastavalt klassikalise kitarri ja Guitar Crafti meetodit, alternatiivset elekroonilist tantsumuusikat ja džässi/ vaba improvisatsiooni.

Vladislav Koržets on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Loe edasi: Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Valgamaa liikumisrajad said kaardistatud

Meeste terviseliikumine „Mehed Liikuma“ kaardistas kokku 15 Valgamaa liikumis- ja terviserada.

„Mehed Liikuma“ eestvedaja Siim Ausmehe sõnul puudub Internetis senimaani hea võimalus tutvuda Valga maakonna liikumisradade kohta käiva infoga. „Eriti hea meel on valminud videode üle, mis loodetavasti aitavad omal moel kaasa ka Valgamaa omavalitsuste kohaturundusega seotud tegevustele,“ lisas Ausmees.

Valgamaa liikumisrade info on leitav aadressil http://www.mehedliikuma.ee/valgamaa-liikumisrajad.html. Kõikide kaardistatud radade puhul on olemas lühitutvustus, videoklipp, pildipank, kõrgusegraafik ja GoogleMaps kaardirakendus.

Valgamaa liikumisradade kaardistamine toimus Valgamaa Partnerluskogu ja Euroopa Liidu Leader-toetuse abil projekti „Mehed Liikuma 2011 Valgamaal“ raames.

Allikas: „Mehed Liikuma“

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Foto: Uma Leht
«29. eloaastas olli ma hinnäst peris sodis joonu. Lühkese püksi, lahkinõ Metallica-hamõ, pass: seo oll’ kõik, mis mul viil alalõ oll’. Kiäki es taha inämb mukka kokko saia ja eski imä ütel’, et parõmb ärku ma inämb tulku.» Nii õkvalt ja karmilt kõnõlõs hindä kotsilõ Priit (40). Kuis tä 11 aastaga iist pääväpäält kainõs jäi ja kuis elo päält tuud nigu nõiaväel kõrda juusksõ, tuud tiidmist tahtsõ Priit ka Uma Lehe lugõjidõga jaka.

Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.

Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.

Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit

Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.

“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.

Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.

Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).

Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi