Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Eile ja täna toimus Tallinnas Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud traditsiooniline Etnolaat ja kontsert.

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto Urmas Saard
Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tähistatakse rahvuste päeva juba 15. korda[/pullquote]24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, millega tunnustatakse siinseid rahvusvähemusi. Kõigil aastatel on sündmusel osalenud Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmeorganisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri rahvaste Eestis tegutsevad seltsid: ungarlaste, ingerisoomlaste, mordvalaste, maride ja udmurtide ühingud. Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab aastapäeva iga-aastase Foorumiga. Kahel päeval, 21. ja 22. septembril võis kella kümnest viieni kuulata muusikat ja kel jätkus tahtmist, siis loomulikult ka tantsida. Paljudel müügilettidel pakuti rahvusvähemuste käsitööd ja võis süüa imemaitsvaid pirukaid. Udmurdimaalt saabus laadale koguni ratastel ahi.

Loe edasi: Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Võru Katariina kirikus

Katariina kirik Võrus. Foto Elina Allas
Katariina kirik Võrus. Foto: Elina Allas

Väga austatud härra piiskop ja Võru Katariina koguduse õpetaja! Härra linnapea! Kallid kirikulised!

[pullquote]külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga[/pullquote]Täna oleme taas kogunenud ühte Eesti pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Oleme oma riigi kagunurgas, Venemaa ja Läti piiri läheduses. Kolm kuud tagasi – jaanilaupäeval – möödus täpselt sajand Eesti ajaloo ühest murdehetkest – Võnnu lahingust Landeswehri sõjas, mis oli ere peatükk Eesti Vabadussõjas. Võnnu lahingule mõeldes anname ühtlasi au 100-aastaseks saanud Läti Vabariigile. Just kuu aega tagasi pühitsesime koos lõunanaabritega Balti keti 30. aastapäeva. Siin Võrus kangastub mulle silmade ette sügis kolm aastakümmet tagasi – Võrumaa muinsuskaitse päevad! Mul on suur heameel, et täna on meie keskel nende päevade pühendunud juht, vabadusvõitleja Valdur Raudvassar. Mul on meeles, kuidas me tookord suure rahvahulgaga külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga ja nagu see piir omal ajal kaks aastakümmet toimis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto Urmas Saard
Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt[/pullquote]Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.

Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.

Loe edasi: Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard
Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit[/pullquote]Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Loe edasi: Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.

Jake Tom. Foto Kursi jahilossi omanik
Jake Tom. Foto: Kursi jahilossi omanik

[pullquote]Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata[/pullquote]India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.

„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.

Loe edasi: Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Unilook-maavits lubab maitsta esimesi vilju

Täpselt kaks kuud tagasi kutsus Sindi-Viiral elav Liivia Enn vaatama tema koduaia kasvuhoones kasvavat väga vähe levinud ja huvitavat taime. Juuli keskpaigas võis vaadata okkalisel taimel valgeid õisi. Nüüd näeb juba valgete ja sinakate õite vahel ka üksikuid punaseid vilju.

Vilja kandev unilook-maavits meenutab väliselt mõneti füüsalit, maitselt pigem tomatit. Foto Urmas Saard
Vilja kandev unilook-maavits meenutab väliselt mõneti füüsalit, maitselt pigem tomatit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuuldavasti pole siiski kõikjal Sindi aedades nii hästi läinud[/pullquote]Esimesel külastuskorral jutustas Liivia tütretütar Nomi, kuidas ta Pariisi poest oli oma käega need seemned valinud. Kuna siis ei osatud eestikeelset nimetust öelda, nimetati taim pereringis lihtsalt nomiks. Hiljem saadi teada, et Kodu- ja aianduskeskuse Gardest peaaednik Ivari Kandima sõnade kohaselt on ladinakeelse Solanum sisymbriifolium eestikeelne nimetus unilook-maavits.

Loe edasi: Unilook-maavits lubab maitsta esimesi vilju

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse[/pullquote]Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

Loe edasi: Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

22. septembril tähistatav vastupanuvõitluse päev on Läänemaal sisustatud paljude tegemistega: alustatakse Jüri Uluotsa kalmu juures ja pikk tegevusrohke päev lõpeb kogunemisega Puise rannal.

Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto Arnold Aljaste
Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto: Arnold Aljaste

[pullquote]Tänavu täitub 22. septembril 75 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Valitsus pidas oma viimase istungi Läänemaal asuvas Põgari külas[/pullquote]Kell 10.00 – 10.25 leiab aset mälestushetk Jüri Uluotsa kalmul Kirblas, kus kõneleb ajaloodoktor Mati Mandel ja palvuse peab Kirbla Püha Nikolause koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kalmule asetatakse mälestuspärjad ja süüdatakse küünlad.

Kell 11.30 – 11.55 toimub mälestuspalvus EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirikus, teenib koguduse õpetaja Küllike Valk ja laulab Ridala põhikooli poistekoor Anne Pääsukese juhendamisel. Ka mälestustahvlite juurde asetatakse mälestuspärjad ja läidetakse tulukesed.

Loe edasi: Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto Raigo Pajula
Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto: Raigo Pajula

[pullquote]mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu[/pullquote]Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

Loe edasi: Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

Pärnu linn ostab Reiu-Raeküla suusaraja tegemiseks kaks lumekahurit

Pärnu linnavalitsus valis välja ettevõtted, kellelt ostetakse Reiu-Raeküla suusaraja kunstlumesüsteemi väljaehitamiseks kõrgsurve konteinerpumpla ja lumekahurid.

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto. Urmas Saard
Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Konteinerpumpla on vajalik selleks, et jõest vett pumbata, kaks ratastel turbiinlumekahurit kunstlume tootmiseks. 25 000 eurot maksva pumpla müüb linnale Kessu OY, 41 700 eurot maksvad lumekahurid MHL-Snow OÜ. Ühe lumekahuri tootlikkuseks on 50 kuupmeetrit tunnis 20 barise veesurve juures.

Esialgu toodetakse kunstlund ühes kohas, kust see laiali veetakse. Edaspidi on kavas hakata lund tootma otse rajale ja lumi traktoriga laiali ajada.

Kolme kilomeetri pikkune valgustatud suusarada tehakse Reiu-Raeküla terviseradade parkla lähedale. Osa rajast kulgeb mööda raudteetammi, osa Lätte tänava ääres. Tänavu on kavas jõuda niikaugele, et saaks kunstlund tootma hakata. Valgustuse ümberehitamine, raja äärde hüdrantide paigaldamine ja rajahooldustehnika soetamine jäävad järgmisesse aastasse.

Kunstlumekattega suusaraja väljaehitamine maksab vähemalt 320 000 eurot. Sellest 160 000 annab kultuuriministeerium, ülejäänu jääb linna kanda.

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Homme, 18. septembril algaval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel Strandi konverentsikeskuse hotellis annavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile üle teenetemärgi.

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard
Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 116 saab Suurväli Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli, mille kaudu on aktiivsesse haridusellu kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid.

Väärikate ülikool on aidanud eakaid vaimselt ärksatena hoida, arendanud toimetulekuoskusi kaasaegses digiühiskonnas ja laiendanud osalejate üldist silmaringi. Lisaks sellele on Suurväli aastaid edendanud majandusõppe pakkumist Pärnu koolides, olles majandusõpetajate ainesektsiooni juht ja õpilasfirmade ühisürituste korraldaja.

Pärnu linna teenetemärki on välja antud 2007. aastast, see omistatakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule silmapaistvate teenete eest.

Strandi Jurmala saalis teeb õppeaasta avaettekande justiitsminister Raivo Aeg. Ettekande teemaks on „Justiitsministeerium kui õigusriigi ja Eesti turvalise elukeskkonna kaitsja Euroopa Liidu õigusruumis”. Kavas on ka tervitussõnavõtud ja muusikaline etteaste.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Võru Katariina koguduse (õpetaja Andres Mäevere) korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 16 Võru Katariina kirikus Eesti riigivanemaid.

EELK Katariina kirik Võrus. Foto Ulis Guth
EELK Katariina kirik Võrus. Foto: Ulis Guth

[pullquote]Enne mälestustalitust kohtub Võru linnapea Tallinnast saabunud Pätsi muuseumi liikmetega.[/pullquote]Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets ja Võru linnapea Anti Allas. Koos piiskopiga teenivad Võru praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenib Eve Harak orelil.

Alates aastast 2006 on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse ning mullu Valga Jaani kirikus.

Loe edasi: Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa

Kolletamiskuul toimub viiendat korda Pärnu Kohvikute Nädal, mis saab avalöögi 5. oktoobril. Eelmisel aastal laienes kohvikute nädal esimest korda Pärnumaale ja nii jõudsid külalised põnevatesse paikadesse üle terve maakonna. Tänavu tahetakse samaga jätkata.

Kadi Elmeste. Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mingit liitumistasu ei ole ja korraldajate soov on korraldada põnevat sündmust, mis meelitab suvepealinna tänavatele rahvast ka hooajavälisel ajal.[/pullquote]Korraldajad ootavad sellelgi korral üle terve Pärnumaa osalevaid põnevaid kohvikuid, kes teevad 5. oktoobril üheks päevaks uksed lahti ja kostitavad külalisi heast paremaga.

Lisaks on käesoleval aasta kohvikute nädalal veel teinegi põnev uuendus: 11. oktoobril toimub kohvikuöö. Reede õhtul kell 20 avatakse uksed mitmetes põnevates Pärnu paikades, kuhu tavaliselt õhtuti sisse pole võimalik astuda. Sel õhtul kutsuvad külla disainipoed, ilusalongid, kodukohvikud, fotostuudio ja mitmed teised põnevad ettevõtted, kuhu muidu hilisõhtustel tundidel sisse ei pääse.

Loe edasi: Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa

Henri Holland: sai näha väga vingeid ja loomingulisi trikke

Laupäeval, 14. septembril toimus 13. korda Sindi Skate. Pärast eilse pika ja väsitava võistluspäeva järgset puhkust õnnestus saada peakorraldajatelt kommentaare, mis kirjeldab võistluse läbiviimist erakordsetes tingimustes.

BMX võitja Tauno Krüüts. Foto Valev Koitla
BMX võitja Tauno Krüüts. Foto: Valev Koitla

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et hommikul paistis selges sinises taevas päike ja mittemiski ei kuulutanud võistlejatele, korraldajatele ning pealtvaatajatele sellist ilmamuutust, mis võinuks võistluste läbiviimist takistada. „Kõik viitas imelisele ilmale. Ettevalmistused käisid hoogsalt ja võistlejad kogunesid suurehulgaliselt aegsasti harjutama. Mida aeg edasi, seda süngemaks muutus taevas ja tihedad sajuhood ei tõotanud enam head.” Hommikupoolikul olid esimeste hulgas kohal peamiselt tõukerattaga sõitjad. Südikamad tõukeratturid lükkasid tõukeratta jalalauaga libistades suuremat vett minema ja vahepeal paistma hakanud päike kuivatas kiiresti pinnad kuivaks, kuid järgmine vihmasabin ei lasknud ennast kaua oodata… „Otsustasime piduliku avamise teha Sindis ja võistlused 50 kilomeetri kaugusel Tihemetsas,” rääkis Vent, kes oli ettenägelikult päev varem tellinud varuvariandiks sealse sisepargi. Sedakorda juhatas noortekeskuse aasta tähtsama spordisündmuse sisse endine kauaaegne Sindi linnapea Mati Mettus. „Tänu tema pidevale toetusele asutasime 2004. aasta sügisel linna noortekeskuse ja seejärel ka trikipargi. Sügav kummardus sulle, Mati!”

Loe edasi: Henri Holland: sai näha väga vingeid ja loomingulisi trikke

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard
Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust[/pullquote]„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Loe edasi: Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Sindi Skate 2019 viidi Tihemetsa

Järjestikused vihmahood sundisid tänaseks kavandatud trikitamiste võistluse Sindi Skate 2019 viima üle Tihemetsa sisekasse, kuid pidulik avamine toimus siiski Sindi skatepargis, kus märjakartmatuid ekstreemspordi harrastajaid tervitas Sindi endine linnapea Mati Mettus.

Trikitamine tõukerattal Sindi skatepargis. Foto: Urmas Saard
Trikitamine tõukerattal Sindi skatepargis. Foto: Urmas Saard
Mati Mettus tervitab 13. korda avatavat Sindi Skate võsitluspäeva. Foto Urmas Saard
Mati Mettus tervitab 13. korda avatavat Sindi Skate võsitluspäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku[/pullquote]„Mul on siiralt hea meel teid tervitada tänase võistluspäeva puhul vaatamata sellele, mis taeva all toimub. Olete nii karastunud, et ilm ei ole teie jaoks probleem,” lausus Mettus, kes olnud 1996. aasta sügisest kuni 2009. aasta kohalike valimisteni neli perioodi järjest linnapea ja teinud linna juhtimisel asju, mida veel nüüdki tänuga meenutatakse. Eelkõige tänas ja tervitas omaaegne linnapea neid organiseerijaid, kes kunagi selle toreda võistluse ellu kutsusid. Nüüdseks on sellest saanud väga kena ja pikk traditsioon, mis täna jätkub kolmeteistkümnendat korda. „Loomulikult tervitan kõiki osalejaid: olge vaprad ja pidage vastu. Soovin teile edukat võistlust niivõrd-kuivõrd te seda pidada saate ja et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku. Aga te olete sellised raudmehed, et ka millegi juhtumise korral teid see ei morjenda,” rääkis julgustavaid sõnu mees, kes Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste poolt valitud ühena aasta lemmikõpetajaks.

Loe edasi: Sindi Skate 2019 viidi Tihemetsa

Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.

Ingmar Bergmani Nagu peeglis, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto Peeter Rästas
Ingmar Bergmani “Nagu peeglis”, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto: Peeter Rästas

[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.

Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.

Loe edasi: Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

Tartu Rattamaratonil on tulemas järjekordne Balti maavõistlus

Sel pühapäeval sõidetakse 22. Tartu Rattamaraton, maailma suuruselt kolmas maastikurattaüritus. Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, on tänavugi oodata 89 km pikkusel põhidistantsil vihast duelli Eesti, Läti ja Leedu ratturite vahel.

Tartu Rattamaraton. Foto Tarmo Haud
Tartu Rattamaraton. Foto: Tarmo Haud

Viimati võitis eestlane Tartu Rattamaratoni neli aastat tagasi, kui kiireim oli Peeter Tarvis. Lisaks Tarvisele on tugevamatest eestlastest stardis näiteks eelmise aasta teine mees Caspar Austa, 10-kordne Eesti meister maastikukrossis Martin Loo ja endine maanteerattaproff Gert Jõeäär. Paarikuulise vigastuspausi järel naaseb võistlustulle ka valitsev Eesti meister maastikurattamaratonis Peeter Pruus. Korraldajad puhusid Pruusi ehk rattamaratoni ühe favoriidiga enne võistlust natuke juttu.

Oled sa nüüd täielikult terve (Pruus murdis paar kuud tagasi rangluu ja roide – toim.)?
– Tegin pildi ja oli näha, et kõik on ilusasti kokku kasvanud. Võib-olla lihastega pean natuke nüüd tööd tegema, aga üldiselt on seis juba okei.

Võtad sa Tartu Rattamaratonil ettevaatlikumalt või lähed ikka võidu peale?
– Eks ikka lähen rajale võidumõtetega. Rattatunnetus ei ole aga veel kindlasti sajaprotsendiline, on vaja võistlustunnetust. Mingeid suuri riske ei hakka pühapäeval võtma, vaatame, kuidas sõit läheb.

Loe edasi: Tartu Rattamaratonil on tulemas järjekordne Balti maavõistlus

Otepää Kultuurimaja pargil uus ilme

Küllap on tähelepanelikud linnakodanikud märganud viimastel nädalatel Otepää Kultuurimaja pargis käinud vilgast ehitustööd, mis tänaseks lõppenud. Park sai uue ilme vähese ökoloogilise jalajäljega.

Otepää Kultuurimaja park. Foto Otepää vallavalitsus
Otepää Kultuurimaja park. Foto: Otepää vallavalitsus

„Kevadel vaatas pargi üle dendroloog, eemaldati haiged ja ohtlikud puud ning avati vaated. Nüüd rajati parki kivikattega kõnniteed, mis muudavad liikumise kõigile mugavamaks igal aastaajal. Lähikuudel on kavas uuendada ka pargi valgustust. Nii pargi kõnniteede rajamiseks kui ka valgustuse uuendamiseks kasutame ära keskväljakult eemaldatud tänavakive ja valgusteid. Seega on Kultuurimaja pargi värskendamisel tegemist igati mõistliku materjali taaskasutusega,“ sõnas Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „Järgmise aasta plaanidesse olen võtnud pargi mänguväljaku uuendamise kui ka kaua oodatud beebikiigu paigaldamise.“

Kultuurimaja pargist saab taas hubane ajaveetmiskoht kohalikele elanikele ja Otepää külalistele. Üha enam plaanitakse viia viljesündmusi õue, milleks korrastatud park loob suurepärased võimalused.

„Kultuurimaja parki on oodanud kivisillutisega kõnniteid juba aastaid ja nüüd on see lõpuks teoks saanud,“ lisas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Kultuurimaja park korrastati Otepää valla rahaga, kulutades selleks 21 478 eurot.

Urmas Saard

Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”

Täna alanud järjekordsed Euroopa muinsuskaitsepäevad andsid hea põhjuse koguneda Sindi viljelembelisel rahval linna raamatukokku, kus toimus Ernst Peterson-Särgavat meenutav loeng-etendus. Päevasündmuse peaesinejad olid Eneli Arusaare juhendamisel Sindi gümnaasiumi õpilased lühilavastuses “Rebane saab taadi ja eidega tuttavaks”.

Kiki Pärnpuu, Aita Puuste, Rita Raudsepp, Eneli Arusaar, Marko Nuut, Sten Eric Hansen, Emilia Sillaste, Braian Kulp, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Johanna Piiriste, Lisette Kivimägi, Mariann Savila. Foto Urmas Sa
Kiki Pärnpuu, Aita Puust, Rita Raudsepp, Eneli Arusaar, Marko Nuut, Emilia Sillaste, Mariann Savila, Lisette Kivimägi, Braian Kulp, Sten Eric Hansen, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt tahtnuks korraldajad – Sindi raamatukogu, muuseum, gümnaasium – koguneda omaaegse ministeeriumikooli maja juurde, kus Särgava mõnda aega töötas. Paraku ei võimaldanud muutlikud ilmastikuolud seda teha ja nii peeti etemaks raamatukogu lugemissaali, kus sarnaseid kirjanduslikke sündmuseid tavaliselt ongi läbi viidud.

Hakatuseks tekitas vaatajates-kuulajates elevat huvi esimest nädalat Sindi muuseumi juhataja ametis töötav Aita Puust, kelle väga ilmeka jutustamise oskusega jõudis Särgava muinasjutt „Rebane varastab taadi kalad” tänulike kirjandussõpradeni.

Loe edasi: Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”

Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto  Helen Solovjev
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev

1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.

Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”

Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.

Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

Tallinna volikogu esimees õnnitles 11-aastast maailmameistrit

Septembri alguses Bulgaarias Kranevos toimunud noorte maailmameistrivõistlustel 64-ruudulises kabes tuli B-14-vanuseklassis välkkabes maailmameistriks 11-aastane Pääsküla kooli õpilane Priit Lokotar. Täna õnnitles noort maailmameistrit Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Teriku sõnul teeb rõõmu, et Tallinnas on neid noori, keda treenida ning kes suurvõistlustelt selliste võitudega tagasi tulevad. „Mõne aasta eest nimetati ju Nõmme Eesti kabepealinnaks. Priit Lokotari ja ka teiste rahvusvaheliselt edukate noorte Nõmme kabetajate saavutuste tõttu on see tiitel jätkuvalt õigustatud. Lisaks silmapaistvatele tulemustele kabes on Priit ka koolis tubli. Sel kevadel pälvis ta Tallinna aasta õpilane 2019 tiitli,“ lausus linnavolikogu esimees.

Noor maailmameister rääkis, et kabet hakkas ta mängima lasteaias, kuid kabetrenni läks ta esimeses klassis, ema töökaaslase soovitusel. Peale kabe meeldib talle ujumine. Samuti on ta tegelenud maadlusega.

Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel korduvalt medalitega tagasi tulnud. Tänavu mais võitis ta noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises ehk vene kabes kolm medalit️: kiirkabes ja täisajakontrolliga kabes hõbemedali, välkkabes aga saavutas kolmanda koha. Eelmisel aastal tuli Lokotar Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui ka vene kabes, noorte maailmameistrivõistlustel sai ta siis kaela pronksmedali.

Priit Lokotari treenerid on Heinar Jahu ja Urmo Ilves. „Kabetaja jaoks on parim treening mäng. Arengule võib saada takistuseks, kui pole koduseid konkurente. Ma loodan, et Priidul on neid Eestis veel piisavalt. Kui mitte omavanuste seas, siis vanemas vanuseklassis kindlasti. Priit mängib ju ka täiskasvanute arvestuses. Näiteks kevadel sai ta Eesti meistrivõistlustelt kaela pronksi,“ rääkis Heinar Jahu.

Oktoobris osaleb Priit Lokotar Türgis toimuvatel maailmameistrivõistlustel rahvusvahelises (100-ruudulises) kabes.

 

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni →

Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Sel laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuva asumipäeva Koplifest muusikaprogrammi on kokku pannud Eesti Pärimusmuusika Keskuse meeskond. Koplifestil astuvad üles Estonian Voices, Duo Ruut, Meelika Hainsoo ja Paul Daniel, Lõõtsavägilased ja Puuluup. Õhtuses programmis Põhjala tehases esitab oma soolokava trummar Tõnu Tubli.

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto Urmas Saard
Puuluup Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas.[/pullquote]Seesugune koostöö Tallinna linna ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel on esmakordne.”Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pöördus meie poole abipalvega, mille üle oli meil Keskuses ainult hea meel. Meie peamine eesmärk on pärimusmuusika levitamine ja igapäeva elu osaks taasmuutmine, nii on rohke külaliste arvuga Koplifest meie tegevusele suurepärane väljund,” räägib Keskuse programmijuht Jaan Jaago ja lisab, et Eesti Pärimusmuusika Keskus pakkus Koplifesti korraldajatele välja kolm eriilmelist programmi, millest valiti välja oma ürituse kontseptsiooniga kõige paremini sobiv lahendus.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaidi sõnul on Kopli võrreldes teiste Tallinna asumitega oma olemuselt väga erinev, ja seetõttu üritatakse festivali korralduses leida lahendusi, mis eristuksid ja oleksid just Koplile omased. „Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas. Meil on väga hea meel, et Eesti Pärimusmuusika Keskus oli kohe nõus meid aitama,“ ütles Järvelaid.

Loe edasi: Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kõik vihmavarjud Sadalasse

28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.

Arnold vihmavarju all. Foto Urmas Saard
Arnold vihmavarju all. Foto: Urmas Saard

Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.

Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).

Jaan Lukas