Rubriik: Raplamaa

Lau küla kergitas ajaloo katteloori

Eelmisel nädalal tegi pärimuspaikade uurija ajaloolane Jüri Metssalu Lau külas kaks avastust: ta leidis paari inimese mälestuste kaudu üles Lau küla hiiekoha ja Kaasiku talu õuelt üsnagi haruldase sõrmeotsasuuruste lohukestega ravikivi.

Olulise leiu tegi Metssalu juba eelmise aasta juulis, kui avastas maastikuinspektsiooni käigus Lau külast Mäe talu juurest kaks lohukivi, mis kõnelevad inimtegevusest Lau külas nooremal pronksiajal või eelroomarauaajal ehk umbes 2000-3000 aastat tagasi.
Tänavu kevadel jätkas ta uuringuid Otsa ja Madise talu maal paikneval asulakohal koos metalliotsija Rene Vinkeliga, kellel on detektori kasutamiseks muinsuskaitseameti luba. Ajaloolase sõnul on viimasel ajal teadlaste ja metalliotsijate koostöö hästi edenenud. Ühiste inspektsioonide käigus päevavalgele tulevate esemete leiukohad mõõdistatakse ja kirjeldatakse vastavalt teaduslikule metoodikale, leiud antakse ülikoolidele või muuseumidele. „Nii säilitatakse kogu rahva jaoks väärtuslik informatsioon edasisteks uuringuteks,“ sõnas Metssalu.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

_Skype lastekylale_Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Uudne keskkonnahariduse buss asub teele Järvamaalt

buss_520x347Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.

Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.

„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.

Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.

Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.

Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.

Registreerimine:

Järvamaa: Piret Eensoo, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, tel. 5306 5044
Harjumaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Raplamaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650

Lisainfo:

Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, maris.kivistik@keskkonnamet.ee, tel. 518 3249

Uurimiskonverents “Mõtelda on mõnus”

Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.

Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.

“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.

Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.

Olete oodatud osa saama!

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.

Loeng inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest Kohilas

Täna, 17. märtsil kell 15 algab Tohisoo mõisas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli kõnetehnika ja lavakõne dotsendi, vabakutselise näitleja ja lavastaja Anne Türnpu loeng Inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest.

“Häält ja kõneoskust on peetud traditsioonilistes kultuurides kingituseks muude maailmade olenditelt, mille nad võisid tagasi võtta, kui teatud reegleid ei täidetud. Sedamoodi oma häälest/kõnest mõtlemine annab võimaluse näha nõnda argist oskust uues valguses, mis on oluline aru saamaks, mis on need vibratsioonid, mida me oma häälepaeltega tekitame ja mida me saame neid kasutades luua,” ütles Anne Türnpu oma loengut tutvustades. “Sõna võib tappa ja elustada. Loengus tuleb juttu ka suulisest ja kirjalikust kultuurist, helist ja kõlast, kuulamisest, kuulmisest ja tasakaalust.”

EMTA õppejõud ja lavastaja Anne Türnpu kaitses 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teatrikooli ajaloos esimest teatrikunstialast doktoritööd. Oma väitekirjas “Trikster loomas maailma ja iseennast” püüdis autor, lähtudes mütoloogilisest tegelasest Triksterist, üles ehitada lavastajakeskse teatrimudeli, mis oleks kasutatav postmodernistliku ning valdavalt lavastajakeskse teatriprotsessi interpreteerimisel.

Tänavu märtsis täitub loengusarjal Kapa stuudiumil viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008. aasta kevadel, avaloengu pidas siis akadeemik Peeter Tulviste. Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus huvilised lektoriga privaatsemalt  vestelda saavad. Kapa stuudiumi viie aasta jooksul on Kohilas esinenud prof Marju Lauristin; akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; Richard Villems, Enn Tõugu, Mart Kalm; demograaf, prof Kalev Katus; rakubioloog, prof Toivo Maimets; prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, prof Voldemar
Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Andero Uusberg, prof Talis Bachmann, prof Heie Treier, prof Ülo Vooglaid, sotsioloog Andrus Saar, visionär Heido Vitsur, loodusemees Fred Jüssi, Liia Hänni, prof Ivar Raig, David Vsevjov, president Arnold Rüütel, Skype juht Tiit Paananen, teoloog Vello Salo ja peapiiskop Andres Põder, prof Rein Raud, Marju Kõivupuu jpt.

Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.

CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ

“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.

Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.

Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.

Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.

Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.

Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Loe edasi: Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts
Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Kohila ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise esimene etapp on valmis

28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.

Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.

Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.

Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.

 

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Kapa stuudium märgib kultuuripärandi aastat folklorist Marju Kõivupuu loenguga “Pärand meis endis ja meie ümber”

Pühapäeval, 17. veebruaril  kell 15.00  algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi kevadsemestri esimene loeng. „2013. aasta on pühendatud kultuuripärandile, aasta juhtmõtteks on “Pärijata pole pärandit”. Meie kõik, kes me elame tänases päevas, oleme samaaegselt nii pärijad kui ka pärandajad.  Kõneleme stuudiumis sellest, mida mõistame kultuuripärandina ning miks tekivad aeg-ajalt erimeelsused kultuuripärandi mõtestamisel ja väärtustamisel.,“ ütles Marju Kõivupuu eelseisvat loengut kommenteerides.

Marju Kõivupuu  on eesti filoloog ja tuntud folklorist.  2002. aastal kaitses ta doktoritööd surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Ta on olnud paljude raadiosaadete autor, kirjutanud artikleid peamiselt meditsiinifolkloori, surmakultuuri, lokaalkultuuride spetsiifika ja rituaalmaastike teemadel. Marju Kõivupuu on õppejõu ja teadurina töötanud Tartu ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias, Eesti maaülikoolis, TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, TTÜ Tartu kolledžis ning Võru instituudis;  2000. aastast Tallinna ülikoolis. (allikas wikipeedia ja  TLU EHI)

Tänavu  märtsis täitub loengusarjal „Kapa stuudium“ viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008 aasta kevadel. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Tulviste.

Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568

Kehtna vald kutsub elanikke tulevikustrateegiat kujundama

Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?

Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.

Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:

  • Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
  • Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
  • Sinu suhtumist valdade ühendamisse.

Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.

Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.

Kalle Toomet
Kehtna vallavanem

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Märjamaal saab õppida küünla valmistamist

Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.

Sündmus on kõigile tasuta.

Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!

Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

esmaabiTeist aastat korraldab Eesti Punase Risti Raplamaa Selts Raplamaa koolieelikutele esmaabikoolitust. Õnnetused paraku ei hüüa tulles ning seepärast tuleb nende saabumiseks valmis olla.

Õnnetuse korral on esmaabi andmise oskus sageli otsustava tähtsusega. Koolilastel tuleb peale kooli sageli pikalt üksi olla ja hädaolukordades üksi hakkama saada. Seepärast olemegi oma koolituse just koolieelikutele suunanud, et nende esimesed sammud iseseisvumisel oleksid võimalikult kerged.

Teemad vastavalt vanusele

Koolitusel käsitleme esmaabi lihtsalt ja praktiliselt, et lapsel oleks lihtsam infot vastu võtta ja seda ise vajadusel kasutada. Koolitus on lasteaedadele tasuta ja kestab ligikaudu 60 minutit. Lastele õpetakse kuidas hakkama saada kõige sagedamini ette tulevates ohuolukordades – ninaverejooks, haava puhastamine ja sidumine, võõrkeha kurgus, põletuse esmaabi ning kuidas kutsuda vajadusel abi.

Vastavalt laste küsimustele ja soovidele jõuame rääkida veel mitmestki teistest ohuolukordadest – külmumine, putukahammustused, peapõrutus jm. Selleks, et teooria kuulamine raskeks ei läheks, harjutame esmaabi ka praktiliselt. Kõik lapsed saavad ise panna plaastrit haavale ning siduda sidemega käsi ja pead. Otse loomulikult on praktiline osa laste lemmik. Praktilisi ülesandeid asutakse tegema väga õhinal ning sageli on neil sidumine tehtud veel enne kui jõuan õpetussõnad öelda. Paljud lastest on saanud vajalikud teadmised juba eelnevalt kas lasteaias õpetajatelt või oma vanematelt. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tasub alati üle korrata ja oma teadmisi kontrollida. Loe edasi: Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

Dokfilm “Kaspari lugu” veebruarist Raplamaa koolides

“Kaspari lugu” on film poisist, kes jäi autoavarii tagajärjel ratastooli

Maanteeameti põhja regioon pakub koolidele tasuta liikluskoolitust, et propageerida gümnaasiumi- noorte seas enesesäästlikku ja teistega arvestavat liiklemist. Projekti käigus näidatakse tõestisündinud loo põhjal valminud filmi ning sellele järgneb kommentaar filmi autorilt, tuntud tele-ja raadioajakirjanik Märt Treierilt.

10 aastat tagasi, vaid 17-aastasena sattus oma kodukohas halva kuulsuse omandanud Järvamaa noormees Kaspar autoavariisse, mis viis ta nädalateks koomasse. Sõbrad olid tarvitatud alkoholi ning koos mindi autoga sõitma. Kaspar teab, et ta ei olnud selles õnnetuses otseselt süüdi, kuna istus kõrvalistmel, kuid õnnetuse asjaolud jäid lõpuni uurimata. Aga tema on nüüd aheldatud ratastooli. Tema pooleldi halvatud keha ei kuula enam kuigi hästi sõna ning halvimal juhul jääb ratastool teda eluteel igavesti saatma.

Tagantjärele kahetsemisest pole enam kasu ja Kaspar püüab end ise aidata nii palju kui võimalik. Küllap edeneks mõnigi asi kiiremini, kui oleks inimesi, kellega rõõme ja muresid jagada. Aga just neid ei ole kusagilt võtta. Päevad lähevad, kell tiksub, mõistlikke asjatoimetusi on vähe. Iga sündmust, mis toob ellu vaheldust, ootab Kaspar õhinal. Oleks neid kordi vaid rohkem… Nüüd tuleb lihtsalt leppida, sest kahetsemine tõesti enam ei aita.

2012. aasta sügisel Tallinnas ja Harjumaal edukalt käivitunud ning suurt huvi pälvinud projektiga on kavas jätkata veebruarist ka Rapla koolides.

Täpsem info ja koolituse tellimine: Eve-Mai Valdna eve-mai.valdna@mnt.ee

Allikas: Julged hoolida? Facebooki lehekülg

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel “KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.

Kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu”

Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.

Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja  Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.

Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes  mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.

Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid,  tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi  ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.

Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.

Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.

Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Neljapäeval anti üle maakonna üks auväärsemaid tiitleid „Raplamaa aasta tegu 2012“ ja seitsmeteistkümne nominendi seast osutus valituks sel suvel Kohilas etendunud kogukonnamuusikal „Veterahva needus“, milles üht peaosalist, enesekindlat mustlasnaist, kehastas lauljanna Birgit Õigemeel.

Suvine etenduses kaasalöömine on 24-aastasel naisel hästi meeles. Ta oli ainus professionaalne naislaulja, kes tükis kaasa lõi. Kaks kuud kestnud prooviperioodil sai ta kohapeal käia mustlasnaise rolli õppimas vaid pühapäeviti ja sellist mahvi kui teistel kogukonnamuusikalis osalejail, tal polnud. Ühislaulude proovides sai praegu pealinnas elav Birgit kiire elutempo juures kaasa teha vaid kolmel korral. Loe edasi: Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

“Veterahva needus” oli Raplamaa Aasta tegu 2012

“Veterahva needus”

13. detsembri pidulikul Raplamaa Aasta Tegu 2012 auhinnatseremoonial Rapla Kaasaaegse Kunsti keskuses anti välja mitmeid auhindu. Kaheksa eelneva aastaga on Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel välja antud 41 Raplamaa Aasta Tegu tiitlit ja eripreemiat. Sellel aastal oli esitatud nominente 17, kellest kahte esitati kolmel korral. Esitatud nominentide hulka mahtus nii suuri ja silmapaistvaid tegusid, kui ka pikemaajalist tööd mittetulundus vallas.

Aasta Tegu 2012:

Kogukonnamuusikal „Veterahva needus“ – Anneliis Kõiv ja MTÜ Raplamaa Noored. Kogukonnamuusikali ”Veterahva Needus” on taas võimalik näha juba tuleval suvel, kuid ilmselt uue lõppvaatusega.

Loe edasi: “Veterahva needus” oli Raplamaa Aasta tegu 2012

Tohisoo mõisas arutletakse inimliku ja jumaliku õnne üle

Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.