Pärnu

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin — Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg — Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.

↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑

Segakoor Endla 140 juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval Foto Urmas Saard — Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard

Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.

Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.

Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.

Loe edasi: Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Loe edasi: Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard — Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas keegi kardab siis laulda?[/pullquote]Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnu asub Tori vallaga piiride muutmiseks läbirääkimistesse

Pärnu linnavolikogu nõustus Tori vallavolikogu ettepanekuga alustada Pärnu linnaga läbirääkimisi Sauga aleviku ja viie küla üleandmiseks Pärnu linnale.

Sauga vallamaja Foto Marko Šorin — Sauga endine vallamaja. Foto: Marko Šorin

Linnavolikogu volitas läbirääkimisi pidama linnapead, linnavalitsuse liikmeid ja kolme volikogu liiget eesotsas volikogu esimehe Andres Metsojaga. Linnavalitsuse ülesandeks on määrata Pärnu esindajad läbirääkimisteks moodustatavatesse komisjonidesse ja/või töörühmadesse, kaasates volikogu liikmeid.

Tori vallavolikogu tegi Pärnu linnavolikogule ettepaneku alustada Tori valla ja Pärnu linna vaheliste piiride muutmiseks läbirääkimisi, et anda Sauga alevik ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme ja Kiisa või Vainu küla Pärnu linna koosseisu. Vallavalitsus peab asutusüksuste kaupa välja selgitama, mida elanikud sellest arvavad.

Osa Sauga aleviku ja endisesse Sauga valda jäävate külade elanikest soovis, et Sauga vald oleks ühinenud Pärnu linnaga, kuid Sauga vallavolikogu otsustas Tori vallaga liitumise kasuks. Haldusreformi käigus ühinesid Tori vallaga lisaks Sauga vallale Are vald ja Sindi linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti.

Japsi kalasadam Pärnus Foto Urmas Saard — Japsi kalasadam Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üles astub Kolme Põrsakese teadusteater[/pullquote]Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba.

Kogu päeva jooksul, kella 8-14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater.

“Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.”

Loe edasi: Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Viisiratas veereb Raekülas juba jumalatosin aastat

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste laulukonkurss Lauluaias finaalkontsert toimub Raeküla Vanakooli keskuses eeloleval pühapäeval algusega kell 12.00.

Laulukonkursi eelvoorudes osales 41 kolme kuni seitsme aastast solisti, kellest pühapäeval toimuval lõppvõistlusel astub lavale 15. Eelvõistlusel osalenud viiest ansamblist pääses lõppkontserdile neli.

Noorte esitlusi hindab auhinnakomisjon koosseisus: Mizuki Shindo, Sirle Sikk, Anne Uusna ja Terje Pill.

Pildil on kõik eelvoorus osalenud 7-aastased lapsed koos oma juhendajatega. Foto: Mikko Selg →

Mikko Selg

Esimene täispikk päev Minskis (üle 100 foto)

Kesknädalast laupäevani toimunud Valgevene reis andis TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijatele hea võimaluse põgusalt tutvuda Minski ja noore riigi eluga, mis päris mitmel juhul üllatas kogu seltskonda.

Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse Foto Urmas Saard — Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Õhtupäikese valguses Minskile lähenedes paistsid valged kõrghooned nagu võimas purjelaevastik kaugusest[/pullquote]Pärnu ja Minski vahemaa on umbes 660 kilomeetrit, mille läbimise aeg sõltub piiri ületamisele kulutatud tundidest. Presto bussijuht Eduard Mihkelsoo on suurte kogemustega ja tema kindlat kätt koges bussirahvas terve teekonna kestel korduvalt. Eduard ütles, et Medininkai kaudu Leedu-Valgevene piiri ületades on tal tulnud bussiga oodata isegi kuus tundi. Meil vedas ja pääsesime minnes pea poole lühema ajaga. Tagasi tulles kulus aega kõigest tunnike.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli teadis varem loetu põhjal üht-teist juba sõiduajal jutustada, et osata paremini seda maad märgata ja mõista. Mari tegi väärikatega viis aastat tagasi samuti reisi Valgevenesse, siis küll teiste inimestega.

Loe edasi: Esimene täispikk päev Minskis (üle 100 foto)

Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit veetis möödunud nädalavahetuse Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas toimunud harjutuste laagris, et juba eelseisval pühapäeval, 22. aprillil astuda juubelikavaga Pärnu Kontserdimaja suurele lavale.

Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas Foto Urmas Saard — Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alustades olid paljud väga staažikad tantsijad[/pullquote]Läinud nädalavahetuse kahel päeval valitses juhendaja Eneli Rüütli enamiku ajast üksinda koolimaja aula lava ja jättis terve ülejäänud saali põranda kümnekonna tantsupaari päralt. Ruumi pidi jätkuma tantsulistele liikumistele ja sama pinna teises otsas korduvateks ümberriietumisteks. Erandkorras võimaldati ühel täiesti kõrvalisel silmapaaril jälgida kogu seda ettevalmistuse korrapärast sagimist ja usalduslikul kokkuleppel lubati mõndagi lugejatega jagada.

Külli Kivioja-Ööpik on oma tantsulembust Tuurit-Tuuritiga jaganud tantsurühma loomisest saadik, olles siis 25-aastane. Seepärast teabki kõigest rääkida. „„Tuurit-Tuurit“ on Lõuna-Eestist pärit hästi toreda tantsuõpetaja Maido Saare üks tantsudest. Tollel hetkel kui asutasime oma rühma ja otsisime paljude nimede hulgast meile meeldivat tantsurühma nime, tundsime, et just see lugu kõnetab meid kõige paremini. Seda tantsu oleme nüüd laagriski harjutanud ja esitame pühapäevasel kontserdil,“ selgitas Külli.

Loe edasi: Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard — Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

[pullquote]Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.[/pullquote]Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Loe edasi: Rannakivile pandi nurgakivi

Sindis Ojakalda parki rajatav tammik on kingitus riigi suurele juubelile

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad kevadpühal rahvast perekonniti, seltskonniti või ka üksikult osalema 100 tamme istutamisele.

Tammelehed Foto Urmas Saard — Tammelehed. Foto: Urmas Saard

Tammede istutamise projekti veavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu. Kuna 1. mail tähistab Sindi linnaõiguste saamise 80. sünnipäeva, siis on 100 tamme ka kingitus Sindile. Soosalu ütles, et tegelikult hakati Sindis tammiku rajamisele mõtlema juba 2014. aastal. 2015. a sõlmis Sindi linnavalitsus Riigikantseleiga Ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt sooviti kogukonda ja kooli kaasata tammede istutamisele.

Praeguseks on vajalik kogus tammeistikuid muretsetud. Puude kõrgus on 0,8 kuni 1,5 meetrit. Kõigil, kes soovivad puude istutamisest osa võtta, palutakse koguneda kella kümneks Sindi seltsimaja juurde kevadlaada avamisele. Kell 11 suundutakse ühiselt Ojakalda parki puid istutama. Selleks ajaks on kohapeal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja abivalmid juhendajad ootamas. Keegi ei pea ka isiklikke tööriistu kaasa võtma. Piisab üksnes rõõmsast tujust, millega asutakse meeldiva tegevuse juurde.

Urmas Saard

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust — Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus — “Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Pärnu bussijaama ootesaali Pika tänava poolse peaukse kõrval musitseeris 14,5 tundi pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek, kes oli päeva peaesineja.

Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega Foto Urmas Saard — Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kärpuk ütles naljatamisi, et autobusside leiutamise järgselt avati täna Pärnus esimene päris bussijaam[/pullquote]Kechek alustas bussijaama uste avamisel Jaapani muusikaga ja lõpetas õhtul uste sulgemise ajal Ladina-Ameerika meloodiatega. Sinna vahele mahtus Hispaania, Läti, Itaalia, Eesti, Soome, Saksa, USA, Venemaa, Prantsuse, Rootsi mussikat ja autori kava „Time with Love“. Pianisti esinemist tutvustas Toomas Kuter, kes ka ise esines lauludega.

Hommiku edenedes hakkas üha rohkem inimesi liikuma. Kella üheksa paiku avas oma letid taluturg bussijaama jalgrattahoidla poolsel tiival. Paar tundi hiljem võis hoone Ringi tänava poolsel tiival tunda šašlõki hõrgutavat lõhna, millega Auris Rätsep andis märku juuni alguses Pärnus toimuvast Hea toidu Festivalist, Grillfestist.

Loe edasi: Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks — Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Minu Pärnu esitlus Pärnus

Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.

Piret Tali ja Annely Adermann Minu Pärnu raamatuesitlusel Pärnus Foto Urmas Saard — Piret Tali ja Annely Adermann “Minu Pärnu” raamatuesitlusel Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.

Loe edasi: Minu Pärnu esitlus Pärnus

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard — Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard — Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

Karjalaskepäeval Pärnu rannaniidul

Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.

Mägiveised Pärnu rannaniidul Foto Edwin Balandis — Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis

Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.

Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.

Edwin Balandis

Samal teemal:

Võimalus näha „taevast langevaid“ autorattaid

Edwin Balandis avaldas soovi veeta tänase terve pika päeva Külauudistega ja palus ennast nimetada kevadreporteriks. Balandis liigub ringi kaamera ja märkmikuga ning üritab võimalikult operatiivselt lugejaid teavitada sellest, mis tema arvates ületab uudiskünnise piiri.

Sõiduauto ratta lennukõrgus Foto Edwin Balandis — Sõiduauto ratta lennukõrgus. Foto: Edwin Balandis

Elanike arvult Pärnust poole pisem väikelinn Weinstadt on üks Saksamaa tuntumaid viinamarjakasvatuse piirkondi, kus juba sajandeid viinamarju kasvatatud ja veini valmistatud. Palju vähem teatakse selles linnakeses elavaid naisi, kelle vabaaja meelistegevuseks on suurt jõudu nõudva rahvaspordi harrastamine.

Neil päevil peatuvad kolmikõed Selina Schmidt, Stefanie Schneider ja Susanne Schroeder Pärnus ja lubasid täna pärastlõunal korraldada vallikraavi tagusel aasal veerandtunnise jõudemonstratsiooni. Esinemiseks vajavad nad kolme sõiduauto rehvi koos velgedega. Õed loodavad, et vaatajate hulgas leidub autojuhte, kes selleks ajaks laenavad oma autode tagavara rattad. Mida nendega täpselt teha soovitakse, sellele küsimusele jäi hommikul täpsem vastus saamata.

Mingi aimduse sai siiski hommikul sooritatud harjutuste põhjal. Tallinna väravatest Munamäe poolsel valli jupil seistes loopisid naised kordamööda üht siledaks kulunud rehviga Moskvitši ratast püstloodis suunaga võimalikult kõrgele. Varem on nähtud küll pirakate traktori rehvide upitamist ja koguni autode vedamist, aga nõnda kõrgele lennutatavat autoratast nägid juhuslikud möödujad esmakordselt.

Edwin Balandis

Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

„Siit ei leia püüdlikult poliitkorrektset ega ühiskonna peavooluarvamustesse passivat nännutamist. Leiab vaid ühe reisikirjelduse, aga seegi pole tavaline turismireis. Rännak kulgeb üheaegselt nii geograafilistel kui mentaal- ja hingemaastikel. Olulised on nii teekond, kui kuhugi jõudmine,“ selgitab raamatu „Kõige pikem teekond“ autor Tauno Jürgenstein.

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu Kõige pikem teekond esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes Foto Urmas Saard — Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu “Kõige pikem teekond” esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes. Foto: Urmas Saard

Kuhugi jõudmine seisneb aga kirjutaja arvates eelkõige transformatsioonis, mille poole püüeldakse üksnes selleks, et veelgi enam kohal olla ja nautida teekonna jätkumist. Eile, 29. märtsi õhtupoolikul kohtus Jürgenstein Pärnu Keskuse kolmandal korrusel paikneva Apollo raamatukaupluse lugejatenurka kogunenud suure hulga huvilistega. Ta ise istus kuulajate ees veidi kõrgemal poodiumil, mille kohal rippuvale ekraanile kuvati slaide raamatu tegevuspaikadest ja tegelastest. Poodiumi kõrval asuvale lauale oli laotud veidi püramiidi meenutav raamatute virn. Jürgensteini 360 leheküljelise esikraamatu on trükki toimetanud Hea Tegu Kirjastus. Raamatut toimetas Heli Hallik.

[pullquote]Kas avameelsus tekitas ka kõhklusi või mõtteid midagi välja jätta?[/pullquote]Kohtumisõhtut juhtis ja esitas küsimusi Annelie, keda Jürgenstein tutvustas lugeja, sõbra ja rännukaaslasena. Aga küsimusi võisid teisedki esitada. Juttu oli palju.

Loe edasi: Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!

[pullquote]pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche[/pullquote]„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Lugejateni jõuab taas ajaleht Raeküla Sõnumid

Selts Raeküla annab pärast viie aastast pausi välja järgmise kaheksa leheküljelise trükitud ajalehe Raeküla Sõnumid. Ajaleht jõuab kõikidesse Raeküla linnaosa postkastidesse nädala jooksul.

Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest Foto Mikko Selg — Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest. Foto: Mikko Selg

Seekordne Raeküla Sõnumite, arvult juba viieteistkümnes, number on Pärnu Raeküla linnaosa kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Ajalehe läbiv teema on Raeküla hariduselu 105 aastapäev. Ajalehes on pikad artiklid Raeküla hariduselu ajaloost ja Raeküla kooli legendaarse õpetaja Herta Menšikovi mõtetest ning mälestustest. Ajalehes on kirjutatud Vanakooli keskuse uutest võimalustest ja rahvusvahelise koostöö positiivsest mõjust.

Lisainfot saab Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg
Infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla