Pärnu

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard — Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.[/pullquote]Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

28. novembri varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, muinsuskaitsjad ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõja sangarite kalmudel.

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard — Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.Kell 9.30 asetavad Pärnu linnavalitsuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Toetuse väejuhatuse staabi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad pärjad Pärnu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

11. novembril tegid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts üleriigilise üleskutse süüdata küünlad langenud vabadussangarite kalmudel.

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Loe edasi: Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard — Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard — HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard — Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit[/pullquote]Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Loe edasi: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppijatele teemal „Miks on demokraatia meile oluline”.

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto Urmas Saard — Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Eilne päev läheb Tervise keskusesse kogunenud Väärikate ülikooli kuulajate jaoks ajalukku episoodiga, et loengupidaja hilines üle poole tunni. Pärnakad ei mäleta, et midagi sarnast oleks kümnekonna aasta jooksul varem juhtunud. Vabandades selgitas Herkel, et GPS seade saatis ta Tervise keskuse asemel Pärnu parkidesse ekslema. Ooteaeg täideti vabamikrofoni kasutamise võimalusega. Peamiseks arutlusteemaks kujunes küsimus Rüütli platsi ja Rüütli tänava nimetuse sobivusest Pärnu linnaruumis. Sama küsimus esitati ka Herkelile, kui ta viimaks enam kui paarisaja kuulaja ette astus. Aga seda küsiti rohkem jutujätkuks.

Herkel alustas Eesti Sõltumatu Noortefoorumi ajast (1988. a 4. juunil toimus Tallinnas esimene Eesti Sõltumatu Noortefoorum, mis kasvas öölaulupeoks ja laulvaks revolutsiooniks). Asutati sõltumatu infokeskus ja anti välja põrandaalust ajakirja Heinakuu. Noortefoorum murdis avalikkuse sekka demokraatia nõude. „Minu haridus oli tollel ajal demokraatliku valimissüsteemi kohta väga lünklik või koguni olematu,” meenutas Herkel.

Loe edasi: Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Isabell Maripuu tutvustas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kogunemisel mõnekümne inimese ettepanekut nimetada Rüütli plats Manifesti platsiks.

Uuendatud Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard — Uuendatud Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maripuu ütles, et ettepaneku taha on koondunud MTÜ Eesti Lipu Seltsi Pärnumaa osakonna liikmed[/pullquote]Mõtte esmase algatajana esitles Maripuu peamiste põhjendustena nelja märksõna: asjakohasust, unikaalsust, lühidust ja rahvusvahelisust.

Ta rõhutas, et just sealse platsi servas asunud Endla teatri rõdult loeti ette esmakordselt Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Selle tähelepanuväärse ajaloolise sündmuse mäletamiseks on paigaldatud stiliseeritud kujul omaaegset Endla teatri rõdu meenutav mälestusehis.

Nime unikaalsus seisneks selles, et seni pole Eesti Vabariigis mitte ühelegi teisele väljakule, platsile ega tänavale antud manifesti tähendusega nimetust.

Loe edasi: Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Manija saab uue hõljuki

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Pärnu linnavalitsuse taotluse osta uus hõljuk, mis parandaks liikumisvõimalusi Manija saare ja mandri vahel.

Hõljuki soetamiseks eraldatakse väikesaarte programmist 106 590 eurot, millele linnavalitsus lisab 18 810. Kokku 125 400 euro eest ostetakse sõiduk, mis vahetab välja kümme aastat vana hõljuki, mille töökindlus on vähenenud ja ülalpidamiskulud liiga suureks muutunud.

Ajal, mil laevaühendust Manijaga pole, sõidavad saareelanikud mandrile hõljukiga, samuti tehakse sellega reise Kihnu. Hõljuk parandab merepäästevõimekust: aasta alguses päästeti vana hõljukiga Munalaiu sadamas kolme inimese elu.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega. Foto: Urmas Saard →

Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

16. ja 17. detsembril toimub Pärnu Nooruse Majas praktiline pulmapärimuse seminar, kus jagatakse teadmisi Eesti piirkondade rikkalikust pulmakombestiku varasalvest.

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest rituaalidest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Seminaril kajastatakse hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Seminari korraldab Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp. Töörühma juhib Liis Burk, kes on tegutsenud pulmakorraldajana ja uurinud oma magistritöö raames vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Samuti korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi või neis osalenud.

Seminarile oodatakse osalema kõiki, nii korraldajaid, huvilisi kui ka teisi, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad.

Loe edasi: Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann — Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

[pullquote]Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik[/pullquote]„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Loe edasi: Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard — Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard — Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada[/pullquote]„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Loe edasi: Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Kuidas edukalt pitchida?

Ettevõtlusmaailmas, nagu igal pool mujal, on omad „moevoolud”. Täna on moes „pitchimine”. Eesti keeles on seda seni nimetatud oma äriidee tutvustamiseks ehk presenteerimiseks.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel Foto Kristi Suppi 1 — Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel. Foto: Kristi Suppi

Nimetagem kuidas iganes, tegemist on oskusega ennast ja oma ideed esitleda, firmat tutvustada. Olgu seda vaja siis konkurentidega võistlemisel või rahastajate leidmisel, igatahes vajalik esinemisoskus.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, kes tegelevad käesoleval aastal õpilasfirma programmi raames oma ettevõtte loomisega, käisid 1. novembril külas Pärnu koostöötamiskeskuses Fowardspaces. Pitchimist õpetas oma ala asjatundja, noor sariettevõtja, Fowardspace üks asutaja Marten Palu.

Seitse olulist punkti, mida lihtsa pitchimise jaoks läbi mõelda, on: intro (sissejuhatus – tutvustus), probleem või võimalus (millist probleemi ettevõte lahendab või millist võimalust pakub), väärtuspakkumine (millist väärtust toode / teenus kliendile pakub), magic (käitumine), go-to-market plan (turundusplaan – kuidas jõuda tarbijani), meeskond (kellel millised oskused on) ja staatus (tähtsus).

Sõnum noorele ettevõtjale: mõtle läbi mida räägid (püüa öelda mitu mõtet ühe lausega), harjuta või viissada korda, aga esitlus peab olema nii loomulik ja loogiline, et kellelgi ei tekigi rohkem küsimusi!

Kristi Suppi

Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Ajaloolase Mart Helme erihuviks on olnud idamaad ja sealne kultuur, aga ka tema teadmised Venemaa kujunemisest avaldasid ajaloohuvilistele muljet, kui ta eile õhtul rääkis Pärnus hotell Strand viienda korruse Lahe saalis teemal „Kumb on igavesem – Eesti või Venemaa?”

Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas Foto Urmas Saard — Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kodulinna kandis ta siis tindise täpikesega õigesse asukohta.[/pullquote]Paari tunni pikkuse ettekande jooksul ei kasutanud ta „spikrina” mitte kordagi järge hoidvaid märkmeid: kirjalikult üles tähendatud aastaarve, koha- ega isikunimesid. Kõik see, ilma milleta pole mõeldav ajaloost jutustada, on talletatud Helme mälus. Määratult suur teadmiste maht tekitab muidugi kuulajas hämmeldust, aga äratab ka usaldust, kui tema enda jaoks selgitatud ajaloolised faktid viivad loogilise analüüsi põhjal kõige tõenäolisemate järeldusteni. Nii on see tema puhul olnud kümmekond aastat tagasi Raeküla Vanakooli keskuses kõneldes, mullu Sindi gümnaasiumis toimunud Tartu rahu teemalisel õpilaskonverentsil ettekannet tehes ja küllap kõikjal mujalgi.

Loe edasi: Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Pärnakas Riho Juhansoo rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele toitumise mõjust organismile ja rasvhapete tasakaalu tähtsusest.

Riho Juhansoo Foto Urmas Saard — Riho Juhansoo. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mis on tervise ja tasakaalu saavutamise võti? Vastus: toit, mõtlemine, liikumine, uni.[/pullquote]Riho Juhansoo sünniaasta on 1954. Enda tutvustamisel näitas ta kehalist harjutust sooritades oma praegust head füüsilist vormi. Äge psoriaas on põletikuline nahahaigus, mille põhjustatud vaevused sundisid meest 2012. aastal arsti poole pöörduma. Kuid selle haigusega kaasnevad ka liigeste hädad, mis halvemal juhul sunnivad liikumiseks kasutama käimistooli. Ravi näitas haiguse sedavõrd kaugele arenenud kulgu, et seda arsti diagnoosi kohaselt tagasi pöörata enam ei saanud. Juhansoo rääkis, et loobus selle otsuse teada saamisel ravimitest ja hakkas ainult järgima talle tutvustatud nüüdseks juba 35-s riigis esindatud tervisekontseptsiooni ja osalema koolitustel.

Loe edasi: Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Enamik suvekülalistest soovitab Pärnut teistelegi

Suvekülaliste seas läbi viidud uuring näitas, et enamasti tullakse Pärnusse vähemalt neljandat korda, pea kolmveerand vastanutest soovitab kindlasti Pärnusse tulla ka sõbral või heal tuttaval.

Pärnu Foto Urmas Saard — Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnusse tuleku eesmärgiks oli kõige sagedamini puhkus rannas[/pullquote]„Meid muidugi rõõmustab, et siia tahetakse tagasi tulla,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik. „Pärnut iseloomustavad märksõnad on puhkus ja rand, spaa ja perega koos veedetud kvaliteetne aeg, tihe kultuuriprogramm ja meeldiv roheline keskkond. Loomulikult peab Pärnu iga-aastaselt pingutama, et nii korduvkülastajad kui Pärnu võimaluste uued avastajad oleksid pakutavaga rahul. Selleks tellimegi regulaarselt küsitlusi, et teada saada, mida võiksime veel paremini teha.“

Eile tutvustas Pärnu linnavalitsus turismiettevõtjatele OÜ Eesti Uuringukeskus läbi viidud uuringut „Pärnu suveturism 2018“. Suvekülaliste eelistuste ja hoiakute teadasaamiseks küsitleti juunist augustini 500 inimest, kellest 60% olid Eesti ja 40% välisriikide elanikud. Siseturistidest ligi pooled olid Harjumaalt, väliskülalistest üle poole Soomest.

Loe edasi: Enamik suvekülalistest soovitab Pärnut teistelegi

Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.

Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios Foto Urmas Saard — Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard

[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.

„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.

Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”

Loe edasi: Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Pärnu linnavalitsuse istungil määrati 2018. aasta sotsiaalhoolekande valdkonna tunnustused seitsmes kategoorias. Tunnustused antakse pidulikult üle 12. novembril Strand SPA & Konverentsihotellis.

Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis Foto Urmas Saard — Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard

Aasta sotsiaaltöö tegija tiitli pälvis SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits, kellele määrati rahaline preemia summas 630 eurot.

Kadri Melnits on SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuses töötanud üle 10 aasta. Töötades psüühilise erivajadusega klientide tegevusjuhendajana on Melnits lisaks ka tugiisik ja päevakeskuses toimuvate ürituste eestvedaja. Ta tegutseb lektorina Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevusejuhendajate koolitusel, andes oma teadmiste pagasit edasi ka uutele tulijatele.

Aasta sotsiaaltöötaja nimetus omistati Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Katrin Jääratsile, kes igapäevaselt abistab ja nõustab kliente Mai hoolekandekontoris. Jäärats on kohusetundlik, abivalmis ja oma töövaldkonda väga hästi tundev spetsialist, kelle pühendumist ja hoolimist märkavad ka kliendid. Käesoleva aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe cum laude.

Aasta lastehoolekande- ja peretöö tegijaks nimetati SA Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse sotsiaaltöötaja-pereterapeut Ülle Pikma.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Läbi tiheda udu aimatavalt nähtavale ilmunud reisilennuki tagumised tiivad andsid Haaslava – Vana-Kuuste teel sõitjatele märku Lennundusmuuseumisse jõudmisest.

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis Foto Urmas Saard — Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]An-2 püsib lapsepõlve mälestustes[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid on kümne aasta kestel mööda Eestimaad reisides väga paljusid kohti külastanud, mitmeid paiku isegi korduvalt, aga Lennundusmuuseumisse jõuti 25. oktoobril päris esimest korda. Poolesajale uudistajale tuli muuseumi väravasse vastu Jõgeval sündinud Mati Meos, kes asus Haaslava valda elama 2000. aastal. Samasse aega jääb ka muuseumi asutamine. Tegutseti küll juba 1999. aasta viimasel kuul, aga ametliku avamiseni jõuti kaks ja pool aastat hiljem jaanikuu keskpaigas.

Enne museaalide juurde minekut rääkis Meos mõne sõnaga endast. Muuseas meenutas ka oma kuulumist NLKP ridadesse, mis andnud talle kunagi välisriigis küsitud ausa vastuse eest veel pärast parteist lahkumistki ühel juhul eelisõiguse. Huvi lennukite ja lennunduse vastu algas juba üsna noorena. Peenmehhaanika inseneri kutset omandanud mees tahtnud ülikooli teiselt kursuselt suunduda hävituslenduri õppele. Tegu jäi siiski tegemata, sest teadjamad hoiatasid, et tööd tuleb hakata tegema Eestist kaugel paiknevas idas, mitte kodu lähedal.

Loe edasi: Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega[/pullquote]„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Loe edasi: Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Loe edasi: Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Täna viibis Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonnana“ mõne tunni Pärnus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maja saalis, kus Briti suursaadik Theresa Bubbear võõrustas koos Tallinnas asuva saatkonna töötajatega Pärnumaa rahvast.

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm Foto Urmas Saard — Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Theresa Bubbear: „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”[/pullquote]„Me täname teid nii selle päikesepaiste, kaunite puude ja looduse, kui ka kogu päeva toimunud väga toredate kohtumiste eest,” ütles suursaadik Theresa Bubbear. Vastates küsimusele, miks Briti saatkond Pärnut külastab, nimetas saadik kolme põhjust. Esiteks asub saatkond Eestis ja mitte ainult Tallinnas. Nii peab ka saatkond liikuma pealinnast kaugemates paikades. Teiseks: „Me töötame paljude inimestega Tallinnas ja teame, mida seal mõeldakse ning tahetakse. Aga me soovime kuulda sedagi, mida arvavad ja soovivad inimesed terves Eestis.” Kolmanda põhjusena nimetas Theresa Bubbear soovi tähistada Eesti ja Briti vahel toimivat 100 aasta pikkust sõprussuhet. „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”

Loe edasi: Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Kolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

Alanud Briti päevad toovad inglise keele meile lähemale

Mittetulundusühingu Estobrit eestvedamisel toimuvad järjekordsed Briti päevad lisavad käesoleval nädalal Pärnusse mitmekülgselt huvitavat ja kasulikku tegevust. Eile, pärast tööpäeva lõppu korraldas Raeküla Vanakooli keskuse pere liige Ester Haas inglise keele näidistunni, millega jätkab ka täna õhtupoolikul.

Ester Haas Foto Urmas Saard — Ester Haas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Õpime, harjutame, kinnistame[/pullquote]Näidistund oli kavandatud neile täiskasvanutele, kes on aastakümneid tagasi üldhariduskoolis inglise keelt õppinud, aga keelepraktika puudumise tõttu enamiku õpitust unustanud. Esmaspäeval avanes huvilistel hea võimalus meenutada inglise keele õpetaja abiga inglise keele grammatikat. Sarnaselt eesti keelega on ka inglise keeles kuus pööret. Selle lihtsa teadmisega alustatigi, et mitte kohe kõige kartlikumaid katsetajaid eemale peletada. Tegemist oli sissejuhatava tunniga, millele järgneb juba novembris mahukas grammatika kursus. „Õpime, harjutame, kinnistame,” ütles Haas kohe tunni alguses seda, millele tuleb keskenduda.

Täna toimub kaks näidistundi. Kell 18.15, jätkab Haas inglise suhtluskeele klubiga, aga algusega kell 18.00 juhendab teist õpperühma Annika Poldre, kellel kavas eesti keel inglise keele vahendusel.

Koolieelikutele ja esimese klassi õpilastele korraldab Raeküla Vanakooli keskus Briti päevadel esmaspäevast kolmapäevani 16.40 – 17.10 ringi “Inglise keel läbi mängu”. Needki tunnid jätkuvad novembris.

Urmas Saard