Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30.
Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust, samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.
Üllatusesinejad on Kelfiriuse Tuleteatrist. Tantsuks esineb ansambel Endri & Restart.
Töötab puhvet.
Piletid: 6 € eelmüügist, 7 € samal õhtul.
Info ja laudade broneerimine: mob 525 3236, tel 477 2741.
Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.
Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.
Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla.
Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas
Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.
Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil üks tund enne päikeseloojangut. (kell 17.57)
KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Velise Muinsuskaitse Selts
Eesti Looduskaitse Seltsi
Märjamaa osakond
Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.
Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust
19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.
Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.
Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/
Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com
Hea vormsilane!
Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.
Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.
Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.
Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist
19. ja 20. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Risti Käsitöömajas taaskasutuse õpituba “Vanast uus”.
Tekstiilidisainer Miina Leesment annab ülevaate taaskasutusest ja taasringluse võimalustest. Igal osalejal on võimalus disainida-tuunida oma vanast rõivaesemest midagi täiesti uut. Õpitoa käigus valmib igal osalejal 1-2 uut rõivaeset. Kõik materjalid ja ka vanad rõivaesemed on kohapeal olemas. Töötuba toimub kohaliku omaalgatus programmi poolt rahastatud projekti “Taaskasutame tekstiile” raames.
Osalustasu on 3 eurot. Vajalik eelregistreerimine rahvaselts@risti.ee või tel.56 352 591, sest kohtade arv on piiratud.
Novembri lõpus maha sadanud paks lumekiht võimaldas Palivere suusaklubi Sula rajameistritel ettevalmistada Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.
Enne lume tulekut oktoobris-novembris toimunud tööde käigus valmis suusaradadele uus uhke suusasild, mis muutis ohutumaks järsult nõlvalt kurviga laskumise. Paigaldati ca 385 m liikumisradade piirdeid, mis suunab keskuse külastajaid sportimisrajatistele. Aktratiivsele kelgu- ja lumelauanõlvale valmis külastajate jalavaeva kergendamiseks nõlvatrepp. Lisaks veel istepingid, suunaviidad, infotahvlid – need teevad Palivere turismi- ja tervisespordiseskuse kasutamise külalisele või tervisespordi harrastajale mugavamaks ja arusaadavamaks.
Suusa- ja liikumisradade korrastamiseks enne lume tulekut korraladati SA PLTS HK, SK Sula ja OK Okas korraldusel mitmel nädalavahatusel talgupäevi, kus osales hulk kohaliku Palivere aleviku, Taebla valla ja naabervaldade suusa- ning tervisespordihuvilisi, nii suuri kui ka väikesi, kõige väiksem talguline oli nelja-aastane väikemees. Talgute käigus kaeti suusa- ja liikumisrajad ning eriti uue suusasilla peale- ja mahasõidud saepuruga, koguti kokku raiejäätmeid. Mõni päev pärast talgutööde lõppu kattusid suusarajad koheva lumevaibaga, mida kohalikud suusaentusiastid varmalt kasutama asusid.
Loe edasi: Palivere ootab suusarahvast Palivere X suusamaratonile
Laupäeval, 8. detsembril peetakse uue rallihooaja avavõistlus Kiltsi lennuväljal. Võidusõit kuulub nii Lääne regiooni meistrisarja kui ka Premia Hepa karikavõistluste arvestusse.
Traditsiooniliselt saab mõlema võistlussarja hooaeg alguse aasta lõpul – nii ka tänavu, mil avaetapp sõidetakse Kiltsi lennuvälja territooriumil 4,3 km pikkusel võistlustrassil. Sõitu korraldava MTÜ Igaühe Terviseklubi esindaja Kalle Kruusma sõnul raja ettevalmistus käib: “Lund on tulnud 20–30 cm. Lennuvälja laial osal on see juba kinni sõidetud. Saab öelda, et tuleb korralik lumerada.” Praegu on ka juba metsavahelised lõigud meeldivalt libedad ja saab kätt harjutada väikeste vallide vahel.
Osavõtjate registreerimine veebilehel rally.ee vältab kuni 6. detsembri õhtuni. Võistlejate nimekiri avaldatakse päev hiljem, 7. detsembril kell 14. Laupäeval tehakse osavõtjate täiendava registreerimisega algust kell 8 hommikul. Võistlussõitudega alustatakse kell 11.30.
Tegu on algava hooaja ühe kaalukama võistlusega, kuna Lääne regiooni meistrisarjas antakse 8. detsembril toimuvalt etapilt topeltpunktid.
Pealtvaatajatele on võistlus tasuta.
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis kutsub tasuta koolitusele „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks avaliku sektori eelarvetest“, et aidata koos luua soodne pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks vabaühendustele.
Koolitusele oodatakse peale kohalike omavalitsuste esindajate ka aktiivsetele kodanikuühenduste esindajaid (juhatuse liikmed, projektijuhid jne), kellel on kokkupuude riigi eelarvest rahastatud projektidega. Koolitused on toimunud juba Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus. Huvi koolituste vastu on olnud suur ning on tulnud väga head tagasisidet. Haapsalu koolitusele on veel vabu kohti.
Koolitus toimub 6. detsembril kella 10-12 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti tn 3).
Registreeri
Koolituse viib läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Loe edasi: Tasuta koolitus Haapsalus: „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks avaliku sektori eelarvetest”
Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre
Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.
Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.
Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.
Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega
Kolm aastat järjest on Haapsalu Gümnaasiumi 12. klasside õpilased osalenud projektis „Valed valikud“. Oleme külastanud vangist vabanenud inimeste turvakodu, koduta inimeste varjupaika, politseid ja neuroloogiahaiglat, kirjutab Haapsalu Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.
Selline projekt on väga vajalik. Sageli näevad ja tunnetavad noored esmakordselt, kui lihtsalt ja kergelt võib inimene kaotada oma senise elukvaliteedi. See on peaaegu kõigile noortele šokk.
Kodutute varjupaigas näevad nad esmakordselt, kuidas elavad koduta inimesed ja kuulevad, kui lihtsalt võib elus alla käia. Nad näevad inimesi, kes ei taha, ei suuda enam töötada ja elada nii nagu inimesed tavaliselt elavad. Nad näevad inimesi, kelle ainuke vara on enda riided seljas.
Neuroloogia haiglas kogevad nad, et hüpates tundmatus koha vette, minnes alkoholijoobes ujuma, võid kogu eluks jääda ratastooli. Haiglas saab näha ka, kuidas on võimalik aidata, taastuda või lausa uuesti õppida liikuma ja iseendaga hakkama saama. Vanglast vabanenute juures kohtusime inimesega, kes enamuse oma teadlikust elust oli veetnud trellide taga. Selline elav õppevahend pani õpilasi elu väärtuste üle mõtlema.
Õpilased on olnud šokeeritud, kuid õppekäiguga rahul. Kindlasti peaks kõikidel lausa kooliprogrammis olema sellised külastused. Veelgi parem oleks, kui need oleksid noorematele, põhikooliõpilastele. Kõik need kohad näitavad, kui abitud ja haavatavad inimesed tegelikult olla võivad. Mida suuremad on sinu enda teadmised, sinu haridustase, seda paremini elus hakkama saad.
Seda ja teisi lugusid Läänemaalt saab lugeda Julged Hoolida? Facebooki lehelt
Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.
Mitmel “rindel” aktiivsed
Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Loe edasi: Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa
Haapsalu linnas toimub 8. novembrist 20. detsembrini kestev linnaelanikuks registreerimise kampaania, mille raames loositakse välja rahalisi auhindu. Loosimises osalevad kampaaniaperioodil end Haapsalu elanikuks registreerinud inimesed.
Kõigil, kes registreerivad end kampaania ajal Haapsalu elanikuks loositakse välja kolm rahalist võitu: 300€; 100€; 100€. Lisaks saavad kõik registreerijad linna poolt ka tasuta pääsme Ujulasse ning Raudteemuuseumisse.
Võitjate loosimine toimub jaanuari volikogu istungil
Täpsemat infot registreerimise kohta saab lugeda Haapsalu linna kodulehelt
Vormsi lasteaia kümme kasvandikku saavad sügisest alates mängida uuel mänguväljakul, mis on disainitud ja ehitatud just Vormsi saare eripära silmas pidades.
Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul on eheda mereteemaline mänguväljak lastele suureks rõõmuks. „Vormsi 10 lasteaialast on juba nädal aega saanud mäFVngida põnevas kalalaevas ning õhtupoolikul on uus mänguväljak olnud atraktiivne ka Vormsi kooli kasvandikele,“ lisas Pau.
Mänguväljaku ideekonkursi võitis Andres Lindemanni ja Ulla Männi võistlustöö Karl. Mänguväljak koosneb kalalaevast, millel on suur dekk, puidust laevarooliga kapteniruum, kuhu on võimalik pääseda erinevate avauste kaudu. Laste turvalisuse tagamiseks on laeva vööris ka reeling. Ainulaadsele kalalaevale saab ronida mööda maaga ühendatud kalavõrku.
Pau sõnul valiti kalalaev-mänguväljak välja kolme võistlustöö hulgast just seetõttu, et see sobis kõige paremini kokku Vormsile omase rannarootsi pärandiga.
Mänguväljaku valmimist toetas logistika- ja kullerfirma DHL ülemaailmse vabatahtlike päeva (Global Volunteer Day) raames. DHL Expressi Baltikumi müügi- ja turundusjuhi Kristina Laaneotsa sõnul abistas DHL Expressi meeskond rõõmuga Vormsi lasteaeda, kuna niivõrd erilise kujundusega mänguväljak on sinna justkui loodud.
Global Volunteer Day ettevõtmisel osales sel aastal üle 120 riigi ning 1000 projekti, mille 62 000 vabatahtlikku aitasid kohalikke projekte värvimis-, ehitus- ja aiatöödes mitmesugustes haridusasutustes. Lisaks toetati penisonäride ja vaimse või füüsilise puudega inimeste suvefestivale ning linnukaitse projekte Saksamaal või mujal maailmas.
Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.
On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.
Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust
Film “Elu alamjooksul” on arhiiviväljavõtete kogumik aastatest 1931-1999. Filmis saab minna ajas tagasi pea sajand ja olla tunnistajaks, kuidas meie esivanemad Kasari jõgikonna maadel elasid, töötasid ja ka pidu pidasid. Filmi esilinastus on laupäeval, 3.novembril, algusega kell 12.00 Rõude külamajas Martna vallas. Esitluse viib läbi Rein Hanson.
Filmi esitlus hingedepäeva järgmisel päeval on nagu sümboolne kohtumine filmis rääkivate ja tänaseks manalas olevate inimestega.
Filmi “Elu alamjooksul” vaadates on nii mõnelgi kohalikul elanikul äratundmisrõõmu; lastelastel aga rõõm sellest, et näe, see siis ongi minu vanaema…vanaisa, keda pole kunagi elavana näinud.
Enne filmi algust on võimalik tutvuda ka Rõude külamaja muuseumi, kangrupesa, puutöötoa, raamatukoguga jne.
Registreerimine:
tel. 53468646; antsmaripuu@gmail.com
Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.
Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.
Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.
Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.
Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.
Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>
Evelin Trink
Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht
Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.
Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.
Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.
Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.
Mati Mandel
MTÜ Keskaegne Lihula
Vana- Läänemaa Ajalooselts
Ajalooliselt tuntud pitsilinnas on pitsilised sallid ja rätid olnud Haapsalu lahutamatuteks osadeks juba üle aastasaja. Lisaks kootud pitside kuulsusele ilmestavad Haapsalu kuulsust vanalinna uhked puitpitsid, mille lipulaev on Haapsalu kuursaal.
Järgmine aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kultuuripärandi aasta ning Haapsalu linn soovib pärandiaastat tähistada Haapsalu kultuurikeskuses 9.märtsil 2013.a tantsupäevaga „ Pitsiline Haapsalu“. See on hea võimalus läbi tantsude tutvustada eelkõige noortele Haapsalu pitsilist pärandit. Osalema oodatakse kõiki Eestis tegutsevaid tantsuloojaid.
Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.
Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.
Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.
Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.
Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla
