Laupäeval, 17. juulil leiab Nostalgiakeskus “Kadrina” paemüüride vahel aset täiesti omamoodi nostalgiahõnguline minifestival “Moosekants Kadrinas”, kus astuvad ebatraditsioonilise kavaga üles Wiiralt, Marten Kuningas, Taavi Peterson, Timur Ilikajev, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band, Nevesis) ja Stanislav Bulganin jt.
Loe edasi: MOOSEKANTS KADRINAS
Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 kuni 16.00 toimub Võsu rannas taas perevõistlus “Võsu Liivaskulptuurid”.
Loe edasi: VÕSU LIIVASKULPTUURID 2021
Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.
Loe edasi: ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA
Keskkonnaministeeriumi juhitud projektiga LIFE IP CleanEST katsetatakse Rakveres Soolikaoja ülemjooksul looduslähedasi tervendusmeetmeid. Juuni alguses paigaldatakse sinna Eestis esimesed omataolised ujuvsaared.
Loe edasi: SOOLIKAOJA PUHASTAMISEKS KASUTATAKSE OMATAOLISI UJUVSAARI
Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistatakse mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ning teaduskonverentsiga.
Loe edasi: LAHEMAA RAHVUSPARK TÄHISTAB 50. SÜNNIPÄEVA
Esimese lihavõttepüha hommikul ajasime juttu ajakirjaniku ja kolumnisti Ivan Makaroviga. Temale ja abikaasa Gerli Talile on kanad Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus nii maitsvate munade toidulauale kinkijad, kui ka lemmikloomad.
Loe edasi: IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST
SA Virumaa Muuseumid teatel jõuab laupäeval, 13. veebruaril Eestis esmakordselt publiku ette rahvusvaheliselt tuntud duo Balanas Sisters. Kontsert pealkirjaga „Castillo interior“ toimub kell 19.00 Palmse mõisas.
Loe edasi: DUO BALANAS SISTERS ESMAKORDSELT EESTI PUBLIKU EES
Tänasest alustab tööd Rakke uus postiautomaat. „Panime sellest kokku lühikese uudisartikli, kus tutvustame postiautomaadi võimalusi ja pilootprojekti plaane,” selgitab Mattias Kaiv, Omniva kommunikatsiooniosakonna meediasuhete juht.
Loe edasi: RAKKES ALUSTAB TÖÖD UUT TÜÜPI POSTIAUTOMAAT
Kolm aastakümmet tagasi, 24. jaanuaril 1991, taastati Rakvere linna omavalitsuslik staatus.
Loe edasi: 30 AASTAT RAKVERE LINNA OMAVALITSUSLIKU STAATUSE TAASTAMISEST
Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas hoiab ja edendab pikaajalisi koorilaulutraditsioone Rakke naiskoor.
Loe edasi: RAKKE NAISKOOR OOTAB ELEVUSEGA VABA RAHVA LAULU RAKVERE VALLIMÄEL
Täpselt enne pühadeaega, kohtusid virtuaalselt Väike-Maarja valla noortevolikogu juhatus ning valla koolide õpilasesinduste juhid ja huvijuhid. Samal ajal toimus ka teine veebikoosolek, kus osalesid kõikide Lääne-Virumaa osaluskogude esindajad.
Loe edasi: VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ
Rakvere segakoori ja sealse segakoori Viroonia dirigent Marje Kallip vaatas usutluses Külauudistele tagasi peagi lõppevale aastale. Koroonakriisist mõjutatud perioodi üheks eredamaks sündmuseks pidas ta Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulu. Koorijuht ja lauljad rõõmustavad ka selle üle, et järgmise aasta Vaba Rahva laul toimub Rakveres.
Loe edasi: MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE
Jätkates vestluste sarja Vaba Rahva Laulul osalevate kooridega andis rahvusvahelisel muusikapäeval, 1.oktoobril, Külauudistele intervjuu segakoor Leetar koorivanem Kairi Kroon.
Loe edasi: LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKAS
Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.
Loe edasi: SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES
Konkurssi korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa, kelle eesmärgiks on jäädvustada Lääne-Virumaa loodust, üritusi, inimesi ja objekte, mille tulemusena tekib fotopank ning maakonna kinkeraamat.
Loe edasi: FOTOKONKURSS „MINU ERILINE LÄÄNE-VIRUMAA”
Näkiuurimiskeskus tähistab Eesti rahvajutu aastat näituse ja Eesti esimese Wähja Festivaliga.
Loe edasi: LÕIKUSKUUL TOIMUB ESIMENE WÄHJA FESTIVAL
Rakvere Kultuurikeskus annab suvekauplejate kasutusse seitse müügikioskit ehk rakverlastele juba tuttavat linnumaja, mis paigaldati eile bussijaama tagusele promenaadile.
Loe edasi: RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD
Tänasest näeb Uhtna aleviku raamatukogus Varudi külas elava seitsmeaastase Nora joonistusi.
Loe edasi: VÕLUMAAILMAD SÜNNIVAD VÄIKESE KUNSTITÜDRUKU PINTSLITÕMMETEST
[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.
Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.
„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.
[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.
[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.
Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE
[pullquote]Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed[/pullquote]„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.
Loe edasi: VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST
Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.
[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.
Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.
Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu
Täna riigikogu konverentsikeskuses peetud aasta põllumehe konverentsil kuulutati aasta põllumeheks Lääne-Virumaa põllumees Indrek Klammer Voore Farmi osaühingust.
[pullquote]20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg[/pullquote]Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest. Põline läänevirulane on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.
“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer, kes peab edu saavutamisel kõige olulisemaks inimsuhteid. “Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg.”
Loe edasi: Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt
13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.
[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.
Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.
