17. juunil kell 15 avatakse Jõgevamaal Kasepää vallas Tiheda vanas koolimajas näitus “Samovarid ja vanausulised”.
Näitusel „Samovarid ja vanausulised“ on väljapanek paljudest erinevatest samovaridest. Kollektsioonis on üle 50 samovari, mis on pärit erinevatest ajastutest, maadest, need on erineva kuju ja erinevate kütteviisidega. Kõige vanem samovar on aastast 1810. Samovare täiendavad erisugused klaasihoidjad (podstakannikud), mida on üle 100 eksemplari. Seintel on ülespanek vanausuliste fotodest, mille autoriteks on Annika Haas ja Birgit Püve.
Näitusel on ka väljapanek vanausuliste traditsioonilistest esemetest, nagu teejoomise juurde kuuluv, riietus, mööbel, kirikutarvikud, ikoonid, ikonostaas, lampada, lestovkad, podrusnikud jne. Avatud on ka selleteemaliste suveniiride ja käsitöö müük. Kaubamärk Varvara Gourmet pakub müügiks palju uudseid tooteid, nagu sigurileib, sigurimesi, sibulamoos, kulitš, vanausuliste maius erinevate lisanditega, vanausuliste tee, kuivatatud sibul, kuivatatud seened, hoidised jne. Näituse avamisel
toimub Varvara Gourmet toodete degusteerimine.
Näitus on avatud kuni 31. 08. 2011.
TIHEDA VANA KOOLIMAJA
Aadress: Sõpruse 86
Kasepää vald, Jõgevamaa
Lahtiolekuajad: T-P 11-17
Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.
Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.
Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.
Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.
Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav
Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.
Peakorraldaja, Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes. Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.
Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.
Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts.
„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe üritusi, millest saaks koos perega osa võtta. Siis koostasimegi projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist Jane Ott.”
Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.
Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.
Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav
Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.
Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.
„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd
Naiskodukaitse tänavuse koormusmatka võitsid Järva ringkonna naiskodukaitsjad Saare ning Võru naiskodukaitsjate ees.
Naiskodukaitse Järva ringkonna võidukasse võistkonda kuulusid Terje Albert, Vivika Barnabas, Kaire Lätte ning Evelin Metsaots, võistkonna esindaja oli vanemseersant Kaido Mettus.
Tänavu Jõgevamaal toimunud võistlusel tuli võistkondadel läbida enam kui 50 km pikkuseks kujunenud rajal olevaid kontrollpunkte ning täita seal erinevaid oskusi nõudvaid ülesandeid nagu miinivälja ületamine, granaadiheide, esmaabi osutamine, käsitulirelvade tundmine, luureülesanne ning laskmine.
Varasemalt on Naiskodukaitse koormusmatka läbi viidud koos Eel-Ernaga. Sel aastal toimus koormusmatk üle aastate Eel-Ernast eraldi. Eelmisel aastal tuli Järva ringkonna võistkonda teiseks.
Tänasel Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb 101 kultuurikollektiivi. Oma loomingut tutvustavad 750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust. Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.. Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende töökust , tarkust ja andekust jne.
Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja Malle Weinrauch.
RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.
Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.
Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.
Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.
Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.
Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.
Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.
Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.
Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee
Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.
“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.
Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.
Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu „Las laps arvab…” toimub 21. mail Pala kooli staadionil.
Peo lavastaja on Merleen Läänemägi, kooride üldjuht Maret Oja, puhkpilliorkestrite üldjuhid Urmas Mägi ja Peep Lõhmus, rahvamuusika üldjuht Eha Niglas, peo korraldustoimkonna juht Malle Weinrauch.
Peole on oodata ligi 1500 osavõtjat. Esindatud on kõik kooriliigid (v.a meeskoor), puhkpilliorkestrid, rahvatantsurühmad ja rahvapilliansamblid.
Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel
Siimusti lastekodu Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,” ütles reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson.
Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.
Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.
Talgujuht Malle Weinrauch paneb Palal elu käima. 7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.
Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.
“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Loe edasi: Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks
24. mail uut hooaega alustav Vudila mängumaa on saatnud kutsed kõikide Eesti lastekodude lastele, et kutsuda neid tasuta külla.
Tabivere vallas Kaiaveres asuvale kogu pere mängumaale Vudila lisatakse tänavu atraktiivsust ja hubasust mitmete uute rajatistega, mis pakuvad veelgi vahvamaid vaba aja veetmise võimalusi erineva põlvkonna külastajatele.
OÜ Vudila Mängumaa üks omanikest Kajar Lember (fotol) märkis, et uus hooaeg algab Vudilas 24 mail. „Oleme saatnud sooduspakkumised lasteaedadele ja koolidele. Kõikide Eesti lastekodude lapsed kutsume aga külla tasuta. Nii püüame ettevõtlusega tegelemise kõrval arendada ka sotsiaalset tegevust ning muudame tervisliku ja huvitava vaba aja veetmise võimalikult kättesaadavaks nendele, kes seda väga vajavad, kuid kellel endil võimalusi napib,“ ütles ta.
Lemberi sõnul rajatakse hiljemalt juunis Vudila mängumaale väikestele lastele mõeldud seiklusrada, kus on uued võimalused turnimiseks. Juurde tuleb ka üks maabatuut ja torusaun, et jahedamatel ilmadel sooja saada. Lisaks on muretsetud ka paar uut vesijalgratast ning mõned mänguautomaadid, mistõttu avatakse ka esmakordselt Vudila mängude maja, kus leidub ahvatlevaid võimalusi ka teravaid elamusi otsivatele pereisadele.
„Arvestades silmapaistvalt suurt kehakinnitajate ja janukustutajate arvu avame lisaks senisele „Vuti bistroole“ ja grillmajale ka uue toitlustuskoha, kus saadaval lisaks jookidele ja jäätisele ka kergemad suupisted.” Loe edasi: Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla
Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.
Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.
Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.
Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.
Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee
Laskejooksud on Kamaris saanud traditsiooniliseks sündmuseks.
Täna laupäeval toimub Põltsamaa vallas Kamari külas Jõgevamaa noorte kotkaste ja kodutütarde vaheline laskejooks.
Viiendat aastat Kamari külas teoks saaval spordisündmusel võistlevad noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad erinevatest Jõgevamaa paikadest.
“Joostakse meie küla teedel. Nii avaneb võimalus tutvuda ka paigaga, mis 2005. aastal aasta külaks tunnistati. Lasketiirud püsside ja püstolitega laskmiseks on paigaldatud Kamari seltsimaja lähedusse,” rääkis Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Vaike Niklus.
„Paaril viimasel aastal on traditsioonilisel võistlusel esikoha pälvinud Kamari kodutütred ja noored kotkad, mis on suuresti nii tublide poiste ja tüdrukute kui ka nende entusiastliku juhendaja Kalli Kadastiku teene,“ lisas ta.
Lisaks saavad võistlusel osaleda ka õpilased, kes ei kuulu neisse organisatsioonidesse, ja täiskasvanud. Samuti võtavad võistlusest osa ka lasteaialapsed, kes laskmise asemel viskavad tennispalli täpsuse peale.
Laskejooksu korraldavad ühenduse Noored Kotkad Jõgeva malev, Kodutütarde Jõgeva ringkond ja Kamari Haridusselts.
Eile avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.
Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest. Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.
“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi Nii kujuneb tulevikuks tugevam pagas edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla. “Meie euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.
Euroteabe olulisust mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.
Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu. Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike ja helkureid “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde
Mitmel pillil musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma. “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.
Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee euroinfonurka sageli külastama ja siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.
Täna kl 14 toimub Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis rahvusvahelise Grundtvigi projekti „Jätkusuutlik areng ja täiskasvanute koolitus“ seminaril Gaia Hariduse õppekava tutvustus.
Räägitakse lähemalt Gaia Haridusest – mis see on, miks seda on vaja, kelle poolt tehtud ja kellele. Lähema vaatluse all on ka õppekava osad: maailmavaateline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline aspekt. Seminari korraldab Kultuuriselts Vanaveski koostöös Jõgeva Vallavalitsusega. Seminar on tasuta ja sisaldab kohvipausi, ettevõtmist toetavad Jõgeva vallavalitsus ja SA Archimedes.
Projekti kohta saab lähemat infot veebilehtedelt www.kultuuriseltsvanaveski.ee ja www.sdtrainig.eu
Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.
Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.
Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.
Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.
Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.
Päevakava 23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp
24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt
Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.
Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.
Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00 II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT. Homme kell 10.00 toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu
Koostöölepingule kirjutasid alla Jüri Leiten, Jaan Aiaots ja Anti Orav. Foto: Johannes HaavEesti Kontserti direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav allkirjastasid koostöölepingu, mille tulemusena saab pärast mitmeaastast vaheaega tänavu suvel Põltsamaa lossihoovis taas teoks klassikalise muusika kontsert “Põltsamaa Fest 2011 Suur ooperigala”.
31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.
Hetk sündmuse tutvustuselt Põltsamaal. Foto: Johannes Haav“Fantastiline bariton,” iseloomustas dirigent maestro Eri Klas Põltsamaa lossihoovis ooperigalal lavale astuvat Metropolitan Opera solisti Vassili Ladjuki. Moskva Novaja Operast saabuvad esinema Galina Koroleva ja Aleksei Tatarintsev, Vanemuisest Valentina Kremen, Carmen Puis ja Atlan Karp. Kaastegevad on Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.
Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”
Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva
Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.
Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.
„Lugude jutustamine on enda eest seismisel üks vanimaid ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus peo patroon.
Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu” jutustatud saaks,”lausus ta.
Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas.
Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su
nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat. 2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg
eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.
12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.
Eile toimus Tallinnas Eesti Olümpiakomitees nõupidamine Jõgevale jääalade spordikeskuse rajamise osas.
Jõgeval kui Eestimaa külmapiirkonnal võiks paikneda jääalade koolituskeskus, mille rajamiseks taotletakse rahalised vahendid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Õppeklassides õpiksid lapsed kogu Eestist ning rahastamine toimuks riikliku tellimuse alusel.
Koosviibimisel lepiti kokku, et maikuu jooksul esitatakse nii EOK-le kui Kultuuriministeeriumile keskuse rajamise kava, spordialade nimekiri ja finantsplaan.
Nõupidamisel osalesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Uno Valdmets, SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll ja spordiajakirjanik Tiit Lääne.
Mõte rajada Jõgevale jääalade keskus tekkis aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad. Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust ja majutusasutustest. Koolituskeskuse rajamine tooks Jõgevamaale nii uusi õppureid kui ka treenereid.
Eesti Olümpiakomitees toimunud nõupidamine oli järg mitmele eelnevale maakonna spordinõukogu kokkusaamisele, kus on osalenud erinevad spordialaliitude juhtfiguurid ja andnud ideele oma heakskiidu. Viimasel, 16. märtsil toimunud maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. „Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,“ ütles sellel koosolekul Eesti jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).
Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga
Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.
Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.
Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.
Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.
Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks saab tänavu näitleja ja lavastaja Ott Sepp, annab teada Palamuse valla koduleht.
Stipendium antakse pidulikult kätte Palamuse rahvamajas pühapäeval, 3. aprillil kell 12.
Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Mõte humoristide aastapreemiat välja anda tekkis 1986. aastal ajakirja Pikker toimetusel. Ettepanekuga oli kohe nõus tolleaegse Kevade kolhoosi juhatus – miks ei võiks naljapreemia kanda kirjanik Oskar Lutsu nime, kes on Palamuse kuulsaks kirjutanud kogu Eestimaal.
Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987. Paus oli aastatel 1991-1992, siis aga hakati Palamuse muuseumi algatusel koostöös vallaga taas preemiat välja andma.
Alates 2008. aastast korraldab preemia väljaandmist MTÜ Sokuturi stipendiumina. Stipendiumi suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest.
