Jõgevamaa

Tulekul on Suur Paunvere Väljanäitus ja laat

XIV SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS JA LAAT

24. septembril 2011 algusega kell 10

Jõgevamaal Palamusel

Ürituse peaesineja ansambel Meie Mees, päeva juhib Ott Sepp

Nunnu- ja käsitöönäitus Palamuse Gümnaasiumis, kultuuriprogrammi aitavad sisustada Läti Kaitsejõudude Puhkpilliorkester, Cesise rahvatantsukollektiiv Sadancis Lätist, Kai¹iadorys’e Kultuurikeskuse rahvamuusikud Leedust. Osaledes väljanäitusel päevakohases kostüümis võid võita auhinna 100 000 eurosenti. III Paunvere Kümnevõistlus. Ilusa ilmaga kopterisõit. Maalehe hoidiste konkurss. Muuseumi platsil tervete sigade küpsetamise võistlus “Suur Sigadus”. Laada lasteaed Palamuse lasteaia õuel (korraldab Jõgeva 4H). Rohevahetus Rehe-Möldre aida hoovil. Otseülekanne Tallinna TV-s. Avatud Palamuse kirik, Palamuse apteek, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum. Palamuse Klaasikojas võimalus maalida isikupärane portselankruus, Klaasikojas ka traditsiooniline ‘Paunvere parim puhvet’.

Müüjate registreerimine:
Telefon: +372 776 2447 või reelika@palamuse.ee

Pääse 2 eurot
* Kõikide pääsme ostnute vahel loositakse välja muruniiduk hinnaga 3150 € TORO ZS3200

Jõgeval nõudis tuli inimelu

Laupäeva varahommikul kell 5.07 teatati häirekeskusele tulekahjust Jõgeva linnas Pärna tänaval.

Leekides oli kahekorruseline elumaja. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunu. Põleng saadi kontrolli alla veerand seitsme paiku; selle tekkepõhjus on selgitamisel.

Häirekeskused said möödunud ööpäeva jooksul 687 teadet, neist 642 kuulusid kiirabi ja 45 pääste valdkonda.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Jõgeva kutsub IV küüslaugufestivalile

27. augustil läheb Jõgeval kultuurikeskuse pargis taas lahti küüslaugulaat.

Laadale tulevad talvevarusid pakkuma paljud Eesti kaupmehed. Kultuurikeskuses saab kuulata Priit Põldma loengut ja vaadata näitust Eestis kasvatatavatest küüslaugusortidest. Ingrid Bender räägib sibulakasvatusest.
Valitakse Eesti suurim küüslauk 2011 ja antakse välja tiitel „Kauneim küüslaugukübar 2011”.

Pakutakse Eesti oma küüslauguvanikuid, sibulapatse, ravimtaimi, mett, seeni, metsamarju, puuvilju, juurvilju, suitsutatud ja kuivatatud kala, astelpajutooteid, linaseid riideid, puukujusid ja palju muud ehedat laadakaupa.

Meelelahutus: batuudid, karussell, rodeohärg, näomaalingud, päevapiltnikud, õhupallid, jääpurika sulatamise võistlus.

Jalavaeva vähendamiseks sõidab Tähe tänava autoparklast festivalile ratastel meelelahutusrong.

Kokad soovitavad: emale kuum küüslaugukohv koos küüslaugusaiaga, kuhu on lisatud törts selle aasta värsket küüslaugumoosi; lastele pannkook küüslaugujäätisega, kuhu peale on riivitud magusat käsitsi valmistatud küüslaugufestivali küüslaugušokolaadi; issile tervituseks küüslauguleivad koos küüslauguõllega ning seejärel kehakinnituseks küüslauguga maitsestatud õrnsuitsu searibi; vanaemale hõrk küüslaugukana, millele on lisatud hapendatud küüslaugupealseid ning mis on serveeritud koos Paunvere põldudelt korjatud õiemees röstitud küüslaugumugulatega; vanaisale vanade aegade meenutuseks pits jääkülma toniseerivat küüslauguviina ning siis juba üks tummine „Külmalinna küüslaugusupp”!

Vii kindlasti omakasvatatud suurim küüslauk võistlema Eesti suurima küüslaugu tiitlile ja tee kauneim küüslaugukübar varakult valmis!

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.

Reedel tuleb Palamusel Eesti disko

Sel reedel saab Palamuse lauluväljakul pidutseda suvepeol, kus lisaks kohalikele DJ-dele löövad kaasa Elmari raadio plaadikeerutajad ning laval astuvad üles igihaljas Kuldne Trio ja Smilers.

Reedel toimuvale peole tasub tulla koos terve perega, sest tegevust jätkub sel korral Palamusel igas vanuses külastajatele. Kõige nooremate meelt lahutab Vudila mängumaa, kes pakub ponide patsutamist, nendega ringi ratsutamist ning ka batuutidel hüppamist.

Esinejaterivi on sel korral väga aukartust äratav. Lavale astub legendaarne Kuldne Trio, kes on ka varasematel aastatel Palamusel üles astunud. Lisaks Triole, on öiseks esinejaks paljude arvates parim kodumaine ansambel Smilers. Südaööst lüüakse käima ka legendaarne raadio Elmari „Eesti disko“ ning välismaised hitte mängib sekka DJ Imre Mihhailov.

Peoväravad avatakse kell 20.00 ja programm algab kell 21.00. Peo korraldajad tuletavad meelde, et alla 16-aastased peokülastajad võivad pärast südaööd üritusel kaasa lüüa koos täiskasvanud saatjaga.

Allikas: www.palamusesuvepeod.com

Poola suursaadik vaimustus Kursist

Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanik ning kultuuriedendaja Alikee Kubi korraldas ajaloohõngulises hoones ajalookonverentsi „Kogu tõde Kursist. Konvrentsiga tähistati EELK Maarja-Eliisabeti koguduse 600. aastapäeva.

Konverentsil viibinud Poola Vabariigi suursaadik Eestis Gregorz M. Poznanski andis EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sovale üle õnnitlusläkituse koguduse 600.aastapäevaks, milles on rõhutatud, et tänapäeval loovad Eesti ja Poola kaasaegset Euroopat, toetudes traditsioonidele ja universaalsetele väärtustele. Läkituses on sõnum, et Euroopa kultuuriline rikkus ja religioosne sallivus sõltuvad suuresti paikkondades asuvatest kohalikest ühendustest ning soov Kursi kogudusele jätkata tegevust vähemalt veel kuussada aastat. Veel märkis suusaadik, et tal on au olla ka Kursis, kui sajandeid tagasi eksisteerinud Poola suurriigi ühes kaugemas paigas.

Peakorraldaja Alikee Kubi eestvedamisel istutati kiriku lähedusse kaks elupuud. Üks neist tähistab Kursi koguduse kuuesajandat aastapäeva. Teise puu istutas Poola suursaadik, kes oli vaimustuses Kursi ajaloolisest aurast, kaunist loodusest, ettevõtja Alikee Kubi ja tema kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sova pealehakkamisest ja missioonitundest ning lubas järgmisel korral seda paika külastada koos abikaasa ja lastega. Loe edasi: Poola suursaadik vaimustus Kursist

Mootorratturid vallutavad taas Jõgevamaa

Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.

Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.

Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.

Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.

Muusika eest hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue

Täpsema info Jõgevatreffi kohta leiab siit.

Täna peetakse Maarja-Magdaleena kodukandipäeva

Laupäeval kell 10 algavad Jõgevamaal Tabivere vallas Kurepesa talu õuel Maarja-Magdaleena XVI kodukandipäevad ja ühtlasi VII Tabivere valla külade päevad. Traditsiooniliste sündmuste tänavuseks märgusõnaks on vigursaagimine . Saetakse küladesse esindusskulptuure ja ühtlasi valmib puukuju rahvatantsijast või -lauljast, millest saab kaasalane mõned aastad tagasi valminud puust Pillimehele.

Praegu pole veel täpselt teada, kas uue kujuna valmib rahvalaulja või -tantsija ning milline on tema väljanägemine. „See oleneb paljuski meisterdajate inspiratsioonist ja kujutlusvõimest. Kuju paigaldatakse aga puust Pillimehe kõrvale, mis püsitati 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks. Hoone valmis 1912. aastal ja hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Kodukandipäeval on võimalik teha teisigi puukujusid. Nii saava külad teha ka endale esindusskulptuurid. Tööd juhendab tuntud vigursaagija Martti Kalamees.

Õhtupoolikul kogunetakse Maarja-Magdaleena puhkealale, kus avatakse ka Leader programmi toetusel valminud uus tantsupõrand. Koos Maarja-Magdaleena kodukandipäevaga saab teoks ka Tabivere valla VII külade päev.

Jaan Lukas

Teoks saavad esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud

Jõgevamaal asuvas Juula külas toimuvad 24. juulil Eesti esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud. Üritus algab kell 14.00 ja osalema oodatakse kõiki sportliku riietuse ja rõõmsameelsusega varustatud lapselapsi ning vanavanemaid.

Olümpiamängud avatakse avatseremoonial. Toimuvad rongkäik, olümpiatule süütamine ja virgutusvõimlemine. Olümpiaaladena on kavas osavus, taiplikus ja loovus. Lisaks saab võistelda omaloominguvõistlusel “Lapsel on hea ja ohutu olla!”. Päeva lõpetavad suupisted ja medalite sadu.

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse programm, Tabivere vald, MTÜ Eesti Naabrivalve, OÜ Vudila.

Buss Maarja-Magdaleenast väljub kell 13.00 ja Tabiverest kell 13.30. Tagasi sõidetakse õhtul kell 18.00.

Juula küla on väike kauni looduse ja paarikümne taluga küla Jõgevamaa kaguservas voorede ja järvede vahel, kus elab püsivalt 75 inimest: on aktiivseid pensionäre, töökaid keskealisi, tublisid noori ja palju rõõmsameelseid lapsi. Küla elanikkond on viimaste aastatega järjest suurenenud ja noorenenud. Külarahvas tegutseb valdavalt oma talumajapidamistes või sõidab iga päev tööle ümberkaudsetesse suurematesse keskustesse: Tartusse, Tabiverre või Jõgevale.

Jõgevamaad esindavad Europeade festivalil Torma ja Pala rahvakultuuritegijad

: Juuli 2009 tantsupidu

20.-24. juulini Tartus toimuval 48. Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade esindavad Jõgevamaad Torma naisrühm koos kapelliga ja Pala segarühm Tuuritajad.

Torma naisrühma eestvedaja Evi Štukert märkis, et rahvatantsijad on koos kapelliga 2003. aastast alates esinenud välisriikides toimunud Europeade festivalidel, mistõttu Tartus toimuval rahvakultuuri suursündmusel osalemist peeti lausa aukohuseks. „Konkursisõela läbida ei tulnud, kuid et Eestist pääseb esinema kümme naisrühma, tuli teatud mõttes kiirustada. Nii panimegi end aegsasti kirja.“

„Festival avatakse Tartu lauluväljakul kontserdiga „Flamenkost Kaera-Jaanini”, kus esitame koos teiste rühmadega ühistantsu, milleks on Ülle Fersheli Kodu. Torma rühm esineb kolmel-neljal päeval ka tänavakavades. Rahvakultuuritegijaid kohtab festivali ajal igal Tartu tänavanurgal. Eestlaste püsivaks esinemispaigaks on aga Küüni tänaval, kaubahalli ja Poe tänava vahel, asuv parkla,” ütles Štukert. „Tartus toimuva Europeade festivali muudab ainulaadseks Türgi ja Venemaa rühmade esmakordne kaasa löömine,” lisas ta.

Segarühmasid osaleb Europeadel Eestist viisteist ja Jõgevamaad esindab Tuuritajad Palalt. „Kuna Euroopa suurim rahvakultuurifestival toodi lausa ukse ette, oli sealt osavõtmise soov meile absoluutselt kindel,” lasus juhendaja Malle Weinrauch. „Kohustuslikuks repertuaariks on Tuljakut, Oiget ja Vasembad, Kosjatantsu ja Kaera-Jaani. Esitame aga mitmeid teisigi tantse, mida oleme hoolega selgeks õppinud,” lasus rahvakultuuri edendaja.

Jaan Lukas

Jõgevamaal valmis oma turismiportaal

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe sõnul leiab portaalist infot maakonnas liikumiseks, aga ka sündmuste kalendri, infot vaatamisväärsuste kohta ning teavet majutus- ja toitlustusasutuste kohta.

Sündmuste kalender põhineb kultuuri.net infol. Lisaks on võimalik kalendrisse märkida ka olulisemad maakonna sündmused. Ettevõtjad saavad Rajamäe sõnul oma info portaali panna tasuta. Andmeid sisestab Jõgevamaa turismiinfokeskus.

Jõgevamaa turismiportaalist saab infot nii eesti kui ka inglise keeles. Rajamäe loodab, et sügisest saab riiklikest turismiinfoportaalidest visitestonia.com või puhkaeestis.ee hakata andmeid transportima, et liidestada portaalid omavahel andmeid topelt sisestamata. Seega on loota, et sügisest liitub visitjogeva.com-iga veel kolm keelt. Nii muutub info laiale hulgale turistidest veelgi kättesaadavamaks.

Et tänapäeva sotsiaalmeediaga kooskõlas toimida, tehti oma lehekülg ka Facebooki. Sealt saavad soovijad kõige kiiremini infot uute turismiobjektide kohta, aga ka infot sündmuste kohta. Eelkõige ootavad portaali haldajad ettevõtjatelt teavet selle kohta, mis neil plaanis on.

Maakonda tulevad ka elektroonilised infoterminalid, kust on turistil võimalik infot saada siis, kui turismiinfokeskus on kinni või kohtades, kus pole üldse mehitatud infojagamist. Nendesse kioskitesse tuleb avaleheks Jõgevamaa turismiportaali koduleht.

Portaaliga saab tutvuda siin.

Allikas: Vooremaa

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Põltsamaal toimuvad suurejoonelised käsitööpäevad

25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.

MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee

Palamusel võisteldakse Tõnissoni tiitli pärast

Homme, 23. juunil toimub Palamuse laululaval 22. korda rammumeeste võistlus „Tõnisson 2011”.

Päev algab kell 14. Osaleda võivad kõik soovijad. Võisteldakse kahes kehakaalus: 84 kilogrammi ja kergemad, üle 84 kilogrammi.

Võistlusalad on: kivide kandmine, trepp, rehvikantimine, raskuste hoidmine, romu ümberlükkamine, autotõmbamine.

Registreerimine ja kaalumine toimub kohapeal kell 13.30. Kavas on muudki: võistlused publikule, mängud lastele.

Õhtul on pargis pidu. Korraldab Palamuse spordiklubi.

Lähenevad Eesti raiemeistrivõistlused

1. juulil toimuvad Luual Eesti raiemeistrivõistlused ja algavad 44. metsanduse kutsevõistlused.
Raiemeistrivõistlustele on lubanud tulla eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Neile pakuvad konkurentsi külalisvõistlejad Soomest.

Kutsevõistlustel osalevad kõikide metsandusettevõtete, – asutuste ja -organisatsioonide töötajad ja liikmed. Tööhoos on suured metsatöömasinad: harvesterid ja forvarderid. Arvutisimulaatoril võib ka ise metsamasina juhtimist proovida. Metsapraakerite võistlusel pannakse proovile teadmised puidu kohta.

Suvespordialade kavas on ka metsanduslik orienteerumine. Elutähtsaid oskusi, mis aitavad metsas eksides koduteed leida, õpetab huvilistele Tartu orienteerumisklubi Ilves.

Mõlemal päeval on võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus Luua Metsanduskooli juhendajate käe all õpitakse taimeseadete valmistamist ja lillekastide tegemist ning tehakse tutvust meie metsades elavate loomadega. Loodusteadmisi saab täiendada mitmel metsaekskursioonil, ajaloohuvilistele tutvustatakse Luua mõisa ja aiandushuvilistele kooli liigirikast arboreetumit.

Ajakava ja täpsema info võistluste kohta leiate metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee.

Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Jõgeva kuldmedalistid — Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes Haav

Hiljuti Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni mälestuseks avatud Alo klaveriklass on kujunemas pidulike sündmuste toimumispaigaks. Jõgeva linnapea Kalmer Lain tunnustas kultuuriloolises toas gümnaasiumide kuld- ja hõbemedalitega ning põhikooli kiitusega lõpetanuid.

Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Loe edasi: Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Elistvere loomapark ootab öökülastajaid

Tänasest pühapäevani, 15.-19. juunini on RMK Elistvere loomapark Jõgevamaal avatud tavapärasest kauem, loomade öiseid tegemisi saab uudistada kuni kella üheni öösel.

„Kui palaval suvepäeval kipuvad loomad varju hoidma, siis öisel ajal muutuvad nad oluliselt aktiivsemaks,” kommenteeris RMK Elistvere loomapargi juht Sirje Saul. „Kõige suurema muudatuse teeb pimeduse tulekuga läbi ilves, kes on öise eluviisiga loom ja hilistel tundidel seega paremini nähtav.”

Inimeste kõrval võib pargi tavatu lahtiolekuaeg pakkuda uudseid elamusi ka loomadele. „Näiteks eelmisel aastal laulis üks seltskond karule unelaulu,” meenutab Sirje Saul mullust suve, mil öist lahtiolekuaega esimest korda katsetati.

Loomapargi külastajatele tuletatakse meelde, et kaasa tasub võtta sääsetõrjevahendid, sest Elistveres on praegu palju sääski. Jalanõude valikul võiks arvestada sellega, et pargis on uute teede rajamine küll lõpukorral, ent ikka on kohti, kus teelõik on veel killustikune.

Omalt poolt pakub loomapark suveöistele külastajatele kohvi ja teed ning veidi näksimist. Soovi korral võib igaüks kaasa võtta ka oma võileivad.

Elistvere loomapark on avatud iga päev, juunist augustini on tavapärased lahtiolekuajad kl 10-20.

Elistvere loomapargis saab näha 13 liiki imetajaid: Euroopa piisonit, rebast, kährikut, oravat, karu, ilvest, metskitse, põhjapõtra, kabehirve, põtra, metssiga, metsnugist ja jänest, lisaks faasaneid ning mitut liiki närilisi.

Rohkem infot: www.rmk.ee

Samovarid ja vanausulised

17. juunil kell 15 avatakse Jõgevamaal Kasepää vallas Tiheda vanas koolimajas näitus “Samovarid ja vanausulised”.

Näitusel „Samovarid ja vanausulised“ on väljapanek paljudest erinevatest samovaridest. Kollektsioonis on üle 50 samovari, mis on pärit erinevatest ajastutest, maadest, need on erineva kuju ja erinevate kütteviisidega. Kõige vanem samovar on aastast 1810. Samovare täiendavad erisugused klaasihoidjad (podstakannikud), mida on üle 100 eksemplari. Seintel on ülespanek vanausuliste fotodest, mille autoriteks on Annika Haas ja Birgit Püve.

Näitusel on ka väljapanek vanausuliste traditsioonilistest esemetest, nagu teejoomise juurde kuuluv, riietus, mööbel, kirikutarvikud, ikoonid, ikonostaas, lampada, lestovkad, podrusnikud jne. Avatud on ka selleteemaliste suveniiride ja käsitöö müük. Kaubamärk Varvara Gourmet pakub müügiks palju uudseid tooteid, nagu sigurileib, sigurimesi, sibulamoos, kulitš, vanausuliste maius erinevate lisanditega, vanausuliste tee, kuivatatud sibul, kuivatatud seened, hoidised jne. Näituse avamisel
toimub Varvara Gourmet toodete degusteerimine.

Näitus on avatud kuni 31. 08. 2011.

TIHEDA VANA KOOLIMAJA
Aadress: Sõpruse 86
Kasepää vald, Jõgevamaa
Lahtiolekuajad: T-P 11-17

Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu

Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.

Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.

Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.

Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva

Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.

Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.

Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.

Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.

Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade

Põltsamaal tähistati paraadiga lastekaitsepäeva

Lastekaitsepäev Põltsamaal — Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav

Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.

Peakorraldaja, Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes. Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.

Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.

Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts.

„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe üritusi, millest saaks koos perega osa võtta. Siis koostasimegi projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist Jane Ott.”

Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.

Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Jaan Lukas