Jõgevamaa

Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Eelmisel laupäeval tähistamaks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.

Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.

Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”

Loe edasi: Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Kolonelleitnant Tarmo Laaniste. Foto: Kaitseliit

Homme, 4. märtsil saab teistkordselt teoks Vabadussõja väejuhile ja kangelasele, Julius Kuperjanovile ning tema partisanisalgale pühendatud retk Puurmanist Tabiveresse. 23 kilomeetri pikkusest retkest rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

Kui palju on retkeks osalejaid registreerunud?

Interneti teel on registreerunud nelisada osalejat. Ametlikult on registreerumine möödas, kuid matkata soovijaid on iga päevaga juurde tulnud ning ühinemiseks on ikka võimalusi.

Milles seisneb retke ajalooline tähtsus?

Kuperjanovi retk on pühendatud 1919. aastal toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännakule. Neil päevil liikus salk formeerimiskohast, Puurmani lossist, vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Salk liikus küll jaanuaris, kuid ilmastikku arvestades korraldasime matka märtsi alguses.

Loe edasi: Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Pühapäeval, 26. veebruaril Torma rahvamajas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel tunnustavad vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees kaheksat vallakodaniku piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla aurahaga. Palusime igal auraha laureaadil rääkida oma seostest kodupaigaga ja tulevikuväljavaatest selle käekäigule.

„Muresid ja probleeme, millega inimesed sinu poole pöörduvad jätkub praktiliselt hällist hauani,“ ütles üks laureaate, vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Marika Kalm. „Iseäranis olulisteks omadusteks sotsiaaltöötaja puhul peetakse positiivset ellusuhtumist, enesekindlust, avatust, hoolivust. Ise olen sotsiaaltöösse lausa kiindunud,“ ütleb Marika. Kümme aastat tagasi asutati Kalmu ettepanekul MTÜ Torma valla sotsiaalkeskus, et korraldada paremini hoolekandetööd laste, eakate ja puuetega inimeste heaks, lahendab ja võimalusel ka ennetab probleeme.

Sadala kogukonna eestvedaja

2004. aastal loodud mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles seoses tunnustamisega: „Tehtu eest märkamine tekitab ikka kerge hingevärina ja vastutuse, küsimusi ja segaseid mõtteid. Öeldakse: toetu hetkeks ja mõtle, aja mahavõtmine annab nii mitmedki head vastused.“

Pille Tuti teadmised ja oskused projektide kirjutamisel on võimaldanud erinevatest allikatest taotleda raha, millega Sadala rahvamajas renoveeritud 150-kohaline saal, väike saal, õppeklass ja fuajee ja teisedki ruumid. Projekte on Pille kirjutanud ka mitmete sündmuste korraldamiseks, rahvariiete soetamiseks, õpitubade ja õppepäevade läbiviimiseks. Tema algatusel hakati korraldama Sadala Külade Teatrite päevi. Kodupiirkonna harrastusteatris lööb Pille kaasa andeka karakternäitlejana.

Praegu valmistab Pille koos abilistega ette suvel toimuvaid viiendaid Sadala külateatrite päevi. Kodukandist kaugemal teatakse teda kui Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti, Jõgevamaa kodukandiühenduse juhatuse aseesimeest ja üle-eestiliste laulu ja tantsupidude maakonna kuraatorit.

Loe edasi: Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Kunstnik Navitrolla avas näituse Jõgeva kultuurikeskuses

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

3. veebruaril avas kunstnik Navitrolla oma näituse “Navitrolla maailmad” Jõgeva kultuurikeskuses.

Näituse avamisel märkis Navitrolla, et ta ei korralda oma maalide näitusi just sageli, kuid Jõgeval sai sündmus teoks tänu siinse kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialistile ja näituste projektijuhile Elle Lepale.

Navitrolla sõnul on talle loominguks ja igapäevaeluks tugevaimaks energiaallikaks loodus. Ka Jõgeva näitusel on ennekõike vaadata loodusmaalid Mõnelgi loodusmaalil leidub põnevaid fantastikalahendusi. Näiteks eestimaisele maastikule on maalitud sebrad ja kaelkirjakud. “Tunnen rõõmu kui inimesed mu maalidest positiivset energiat saavad,” lausus kunstnik. Loominguliseks tööks parimaks perioodiks nimetas Navitrolla hommikut. „Suvel tõusen ikka koos kukelaulu ja koiduga,” ütles ta.

„„Kui elad maal siis puutud kokku kõigega: põllumeeste ja metsameestega. Meil on väga tore kogukond, mille liikmetega ma pidevalt suhtlen. Karula kandis, kus praegu elan, on meeleolu hea, inimesed naudivad maal elamist ja teevad oma igapäevatööd suurima rõõmuga. Endal tuleb mul puid teha, hoolitseda tomatite eest kasvuhoones, kütta maja. Kui sa elad maal ei kujuta teistmoodi elu ettegi,” ütles Navitrolla. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Jaan Lukas

Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Esmaspäeva,l 23. jaanuaril algasid Jõgevamaal XII noorte-ja tantsupeo „Mina jään” eelproovid.

XII noorte ja laste tantsupeo „Mina jään” Jõgevamaa kuraatori Pille Tuti sõnul kogunesid Jõgevamaal kõige enne eelproovile segakoorid.

„Nad harjutasid laulu mitme tunni vältel Jõgeva kultuurikeskuses,” rääkis Tutt. “Tegelikult hakkasid jõgevamaa kultuuritegijatest kõige enne noortepeoks valmistuma rahvamuusikud, kuid nende eelproov toimus möödunud laupäeval Tartumaal Reolas.”

Pille Tutt andis valmistumisest noortepeoks ülevaate ka Raja vabaajakeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate infopäeval.

„Laulupeo repertuaaris on 44 laulu ja kaks orkestriteost,” kõneles Tutt seal. “Arvestades mahukat kava, tehakse igas liigis vähemalt kaks eelproovi. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Rahvatantsuspetsialistid on lubanud rühmadele külla minna, igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre anda õppeprotsessi jätkamiseks. Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga. Väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine.”

Loe edasi: Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Loe edasi: Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

Jaan-Ivo Lukas oma Jõgeva kesklinnas asuvas büroos koos Külauudiste tänukirjaga. Raamaturiiulist paistavad väljaanded, mida mees on koostanud, toimetanud ja/või välja andnud. Foto: Elina Allas

Jõgeval elav Jaan-Ivo Lukas (52) on Külauudistele kaastööd teinud juba peaaegu selle loomisest saati ehk nüüdseks juba üle kuue aasta. Tänavu aasta alguses tunnustas Külauudiste portaali haldav MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts usinat Jõgeval elavat kodanikuajakirjanikku tänukirja ja magusate meenetega.

Jaan Lukase sõnul teeb ta hea meelega kodanikuajakirjanikuna Külauudistele kaastöid, kuna portaal sümpatiseerib teda oma kuvandiga, mille läbivaks jooneks on tema jaoks kodulähedus.

“Erinevate inimeste kodupaikades toimuvad sündmused, rõõmud ja mured jõuavad avalikkuseni,” toob Lukas välja oma kirjutamise põhjuse. “Sellisest kirjutamisest saab positiivse laengu ja usutavasti on uudiseid ja lugusid ka mõnus lugeda. Kirjutama ajendab seegi, et minu ajakirjanduslikus tutvusringkonnas on Külauudistel mitmeid püsilugejaid ja portaali austajaid, kes alati heameelega infot jagavad, oma toimetamistest teada annavad.”

[pullquote]“Kui omakandi inimestest ja nende tegudest märku ei anna, võib see kergesti tegemata jääda. Ja kui naljaga pooleks öelda, siis omakandi inimeste ja nende tegude kiitmine on sedavõrd oluline tegevus, et seda ei saa teiste hooleks jätta.”[/pullquote] Lukas toob välja, et regulaarselt varustavad teda infoga Külauudiste jaoks Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust ja aseesimees Pille Tutt, ühtlasi on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist; Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev; Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees ja Jõgeva vallavanem Enn Kurg; Jõgeva vallavolikogu esimees, spordiajakirjanik Tiit Lääne; Saare vallavanem Hannes Soosaar; Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool ja vallavanem Triin Pärsim; heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Sadala kandist; Mustvee kultuurikeskuse ja raamatukogu eestvedaja Laidi Zalekešina; Pala vallavanem Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch; Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago ja vallavanem Jüri Vooder, Jõgeva linnavolikogu liige ja Tartumaal asuva Laeva vallavanem Aare Olgo; külaelu eestvedajad Viljandimaal Kuhjavere külas ning teatrifestivalide korraldajad Urve ja Romeo Mukk ja paljud teised.

Loe edasi: Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Lutsu+pilt(1) — Nikolai Triigi söejoonistus Oskar Lutsust.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum

„Ruumide paigutus on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud hiljem.”

Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912. “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.

Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe, kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt. Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta. Loe edasi: Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Hiljutise kodanikunädala raames pälvisid Jõgevamaal tunnustuse mitmed oma valdkonna tuntutud tegijad, kelle saavutused hästi teada nii kodukandis kui ka kaugemal.

Nii kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus aasta sädeinimeseks Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastiku ja Jõgevamaa aasta külaks Jõgeva vallas paikneva Kärde. Parim kodanikeühendus on folklooriselts Jõgevahe Pere ja aasta kodanik naiste tantsupeo algataja ja korraldaja Airi Rütter.

Kalli Kadastik arvas, et sädeinimene on igati ilusa nimega tunnustus. „Külaelule hoo ja elujõu andmiseks on ju ikka tarvis sädeleda. Külas elades soovid, et sellel paigal jätkuks elujõudu. Tuleb otsida ja näha võimalusi, kirjutada projekte ja mõndagi korda saata vabatahtlikuna,“ lausus ta.

Sädeinimene esimesest aasta külast

2005. aastal korraldas liikumine Kodukant esmakordselt välja konkursi „Eesti aasta küla“, kus pälvisid tunnustuse Uljaste küla Lääne-Virumaalt ja Kamari küla Põltsamaa vallast. Selleks ajaks oli Kalli Kadastik Kamari haridusseltsi juhtinud kuus aastat.

Loe edasi: Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Väärikas kingitus väärikale rahvale Eesti Vabariigi
100. sünnipäeva puhul

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aeg on peagi päral: juba tuleval, 2017. aastal hakkame me kõik, riik ja rahvas üheskoos, sellest suurest sündmusest osa saama. Eesti riigikantselei-EV100 juhtrühm ja Külaliikumine Kodukant on võtnud ühiselt südameasjaks, et meie riigi juubeli tähistamine jõuaks igasse Eestimaa nurka, ka kõige kaugemasse.

Eestlased on end ikka uhkusega maarahvaks pidanud, enam kui ehk ükski teine Euroopas. Just maarahval, meie külakogukondadel, on ka EV100 sündmuste sündimise ja teoks saamise juures eriline roll.

100 on väga suur ja uhke number, mis näitab, et meie riigil on seljataga sajandipikkune minevik ning ees ootamas loodetavasti sajanditepikkune tulevik. Tulevikku suunatud on ka meie „EV100 igas külas” – kingitus, mille me saame teha endale, oma külale, oma kogukonnale, sest meie ise ju olemegi see riik, kes oma suurt sünnipäeva tähistab.

Milline on üks väärikas kingitus väärika riigi väärikale rahvale?

Eks ikka selline, millest tunnevad rõõmu ja saavad kasu nii oma küla ja kogukond kui ka need, kes külla tulevad. Selline, mis ise ning üheskoos, südame ja mõttega tehtud. Oma- ja oma kogukonna näoline, millist teist täpselt samasugust kusagil mujal ei leidu. On aeg oma kodukohas ühiselt ringi vaadata – kindlasti on siin midagi, mille tegemisest ammu unistatud, mõeldud, millest puudust tuntud. Või ehk on teie kogukonnas hoopis midagi sellist väärtuslikku, mis aegadega kaduma läinud ja nüüd taasavastamist ootab?

Nüüd – Eesti 100. sünnipäeval – ongi aeg sellised mõtted ja unistused üles leida, teoks teha, ellu kutsuda. Olgu selleks siis külaväljaku, kiigeplatsi vms rajamine; küla kroonika, laulu, kokaraamatu vm kirjutamine; mõnele uuele kogukondlikule tavale aluse panemine või vana tava taaselustamine; kogukonnale olulisele paigale/hoonele/vms uue elu andmine ja ikka nii edasi – tähtis on, et EV100 ajal loodu/ellu kutsutu/rajatu jääks ja oleks kõigile rõõmuks ka tulevikus, kui sünnipäev seljataga. Tähtis on, et see oleks ise, ühiselt ja südamega tehtud – just nii suur või väike, kui on tegijast kogukond.

Külaliikumine Kodukant on võtnud kingitegijatele toeks olla – kõigis Eesti maakondades on üks tubli ja tore inimene, kellelt saab nõu ja abi igaüks, kes maarahva suures ühiskingituses „EV100 igas külas” kaasa lüüa tahab. Loe edasi: Väärikas kingitus väärikale rahvale Eesti Vabariigi
100. sünnipäeva puhul

Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija, Liis Reimann, lõpetas Jõgeva täiskasvanute keskkooli ning on teoreetilisi teadmisi ja oskusi omandanud ka mitmesugustel kursustel. Liis töötab peakokana Saare vallas Voore külalistemajas, kus eelmise nädala neljapäeval toimus ka täiskasvanud õppija nädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia.

Väga heade ja heade hinnetega küpsustunnistusega keskkooli lõpetanud Liis Reimann märkis, et gümnaasiumitarkuse järele tekitas vajaduse ka soov tööjõuturul edukamalt konkureerida.

Liisile andsid tunnustusmeened üle Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas, kes on ka tunnustamise saamiseks loodud Jõgevamaa žürii esimees. Õnnitlemas oli ka Liisi koduomavalitsuse, Jõgeva valla haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja tööandja, Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling.

„Tore oli see, kui Liis tuli kooli ja tal oli kaasas ka poeg, kes koos emaga ja tema ergutamisel ja hingelisel toetamisel samuti gümnaasiumiharidust omandas. Väga vahva oli, kui Joonas hõikas üle klassi ema, sest ema oli ju klassis,“ rääkis klassijuhataja Maie Peda. Tema sõnul sai Liis kiiresti sõbraks ja tuttavaks endast märksa nooremate koolikaaslastega ning oli mõnikordki neile nõuandjaks. „Kooli kohvituppa kogunes Liisi ja Joonase ümber ikka mõnus seltskond,“ rääkis teenekas pedagoog.

Kokaks õppis Liis Põltsamaa ametikoolis. Tema ja ta juhendamisel valmistatud roogasid ja suupisteid on kinnitanud Voore külalistemajas kõhtu tuhandetel Eestimaa inimestel ja paljudel välisriikidest tulijatel.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa aasta koolitaja konsulent Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas

Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud Sadala külateatrite päevadelt.

Sel nädalavahetusel, 27.-28. augustil Torma vallas toimuvatel IV Sadala külateatrite päevadel, õpitakse selgeks ja esitatakse Olev Antoni näidendi „Laudalüürika“ ainetel lavastatud etendus.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe ja teatripäevade projektijuhi Pille Tuti sõnul toimuvad kahel päeval näitlemiseks tarvilike oskuste omandamise õpitoad. „Erinevate truppide koostöös õpitakse selgeks ja esitakse publikule Vaimastvere kandist võrsunud ajakirjaniku ja näitekirjaniku Olev Antoni „Laudalüürika“, kus ainestikuks kolhoosiaeg oma veidruste ja lustakate hetkedega. Samas ajastus toimub ka Sadala Külade Teatri mängitava Olev Antoni „Kopkakoide“ tegevus. Lavastajaks on Valdi Reinas.

Sadala Külade teatri juhendaja Valdi Reinas on aga saanud inspiratsiooni kaasajast ning kirjutanud ja lavastanud näitemängu „Haldusreform“.

Loe edasi: Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne. Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Loe edasi: Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel.

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees, varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades. Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega noorperemees ja mõnedki põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Loe edasi: Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne — Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70. aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime muusikat, mille saatel Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga. Esinemiseks vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga — Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Loe edasi: Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi. Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas, Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Loe edasi: Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks. Ettevõtmisele kaasaaitaja Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne jama. Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha. Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid 100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Loe edasi: Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk

Pühapäeval toimus Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu huumoripreemia üleandmistseremoonia Jõgevalt võrsunud näitlejale, näitekirjanikule ja stsenarist Martin Algusele.

17-liikmeline žürii valis Martin Alguse Lutsu preemia laureaadiks mitme kandidaadi hulgast peaaegu üksmeelselt. Preemia väljaandmist korraldava MTÜ Sokuturi esindaja kinkis Algusele tähelepanuväärselt suuremõõtmelise suveniirpostmargi, millel Oskar Lutsu laureaadi pilt. Algusel oli au kirjutada margile talle makstava preemia summa, milleks on 4258,18 eurot.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus viisid läbi traditsioonilise naljaauhinnasaaja ristimistseremoonia. Maavanemalt oli Lutsu “Kevadest” improviseeritud kingitus – ahjuroop tekstiga „tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras”.

Martin Algus lõpetas Viljandi Kultuurikolledži, töötas 1997-2005 Ugala teatris näitlejana, seejärel reklaaminduse alal ning viimastel aastatel on saanud tuntuks tõlkija, näitekirjaniku ja stsenaristina. Ta on populaarsete teleseriaalide “Ühikarotid”, “Ment”, “Naabriplika”, “Varjudemaa” ja “Doktor Silva” stsenaariumide autor.

Et “Doktor Silva” tegevuspaigaks on konkreetselt nimetatud Järva-Jaani, küsiti Alguselt, kuidas selle paiga inimesed ise nende kodupaiga filmi panekusse suhtuvad. „Enamus huviga positiivselt ja filmimisele kaasa aitavat suhtumist on tunda ka kohalikult vallavanemalt,” tõdes ta.

„Ma austan kõiki oma seriaalitegelasi ja püüan neid võtta igati tõsiselt. Soovin et tegelased ei jääks skemaatiliseks, mistõttu lasen neil sageli ka nii-öelda oma elu elada,” ütles Algus.

Loe edasi: Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Maarja-Magdaleenas toodi teatrilavale Eesti naisluuletajad

kuuetajad etenduses — Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.

Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.

„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.

Koidula Maarja-Magdaleenas — Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas

Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.

Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.

Jaan Lukas

Palamuse Amatöörteatris esietendus Mati Undi „Peaproov“

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

25. märtsil esietendus Palamuse rahvamajas Palamuse Amatöörteatri esituses Mati Undi näidend „Peaproov“. Mati Undi filmivõtteid kujutava näidendi tekstis on lõike Undi enda filmistsenaariumist, mille põhjal hiljem tehti film „Surma hinda küsi surnutelt“. Näidend valmis enne filmivõtteid ja on mõeldud paroodiana.

„Mati Undilik teaterteatris on minu ideedele päris sarnane,“ ütles lavastaja Karmo Toome, kes juhendab Palamuse noorte laulustuudiot ja jõudis lavastamiseni lauljatele lavalist liikumist õpetades.

„Rollid nõudsid põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama,“ rääkis Toome.

„Teater–teatris või mäng–mängus võte on Mati Undile väga omane. Vaatajal tuleb jälgida kahte lugu korraga ja püüda mõistatada, kas nad on omavahel seotud või mitte.

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold. „Elina andis väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema,“ lausus Karmo Toome.

Jaan Lukas

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard — Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon