Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum
„Ruumide paigutus on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud hiljem.”
Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912. “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.
Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe, kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt. Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta.
Oskar Lutsu 130. sünniaastapäevale pühendatud sündmused Palamusel toimuvad 7. jaanuaril kohalikus rahvamajas. Pärastlõunal etendub Andrus Kivirähki näidend „Köster”, peaosas Peeter Tammearu. Õhtul saab teoks 1930ndate stiilis pidu, kus on erikülalisteks ka Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid Peeter Oja, Mart Juur, Andrus Kivirähk, Urmas Nemvalts, Villu Kangur ja teised. Paraku on tänase seisuga nii Köstri etendusele kui ka stiilipeole piletid välja müüdud. Olgu ka öeldud, et Lutsu preemia väljaandmise algatasid omaaaegne Kevade kolhoos ja ajakiri Pikker. Esimeseks laureaadiks kuulutati 1987 Priit Aimla.
Mälumängus võiks aga küsida, millistes Eestimaa paikades on Oskar Lutsu tänav. Vikipeedia andmetel on õigeks vastuseks Palamuse. Lutsu tänavaid on mitmeidki, Oskar Lutsu oma aga vaid Palamusel.
Jaan Lukas