Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev
Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Hiljutise kodanikunädala raames pälvisid Jõgevamaal tunnustuse mitmed oma valdkonna tuntutud tegijad, kelle saavutused hästi teada nii kodukandis kui ka kaugemal.

Nii kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus aasta sädeinimeseks Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastiku ja Jõgevamaa aasta külaks Jõgeva vallas paikneva Kärde. Parim kodanikeühendus on folklooriselts Jõgevahe Pere ja aasta kodanik naiste tantsupeo algataja ja korraldaja Airi Rütter.

Kalli Kadastik arvas, et sädeinimene on igati ilusa nimega tunnustus.  „Külaelule hoo ja elujõu andmiseks on ju ikka tarvis sädeleda. Külas elades soovid, et sellel paigal jätkuks elujõudu. Tuleb otsida ja näha võimalusi,  kirjutada projekte ja mõndagi korda saata vabatahtlikuna,“ lausus ta.

Sädeinimene esimesest aasta külast

2005. aastal korraldas liikumine Kodukant esmakordselt välja konkursi „Eesti aasta küla“, kus pälvisid tunnustuse Uljaste küla Lääne-Virumaalt ja Kamari küla Põltsamaa vallast. Selleks ajaks oli Kalli Kadastik Kamari haridusseltsi juhtinud kuus aastat.

Haridusselts on korraldanud Kamari külapäevi, Põltsamaa valla külade päeva, samuti on seltsi eestvedamisel rajatud Kamarisse tenniseväljak, tervise- ja puhkeala, käsitöötuba. Kalli on olnud ka Kaitseliidu noorte kotkaste ja kodutütarde Kamari rühmajuht aastatel 2006-2012, andes seega igati positiivset eeskuju kasvavatele külanoortele. „Sädeinimeseks valimine on tõeliselt väärikas tunnustus,“ ütles Kalli Kadastik, kes nii lähemal kui kaugemal saanud tuntuks ka professionaalsete kokandusoskuste tõttu.

Tunnustuskiri Jõgevamaa Aasta külale Kärdele. Foto: Reet Alev
Tunnustuskiri Jõgevamaa Aasta külale Kärdele. Foto: Reet Alev

Küla, kus elab rahu

Jõgevamaa aasta küla tunnustuse pälvinud Kärde on ajaloos tuntuks saanud 1661. aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Kärde rahu järgi. Pärimuse järgi sõlmiti rahu tänaseni säilinud rahumajakeses.

„Nii on meie tunnuslauseks „Rahu elab ju siin!“. Me toimetamegi rahulikus rütmis, kuid järjekindlalt. Teeme pigem vähem, kuid mis alustatud, viime lõpule,“ ütles 2010. aastal loodud Kärde külaseltsi juhatuse liige Marve Millend, kelle sõnul on Kärdele omased kaunis loodus ja sõbralikud ning koostöövalmis inimesed, samuti mitmed traditsioonilised üritused. „Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks on vaba aja veetmise paiga ja discgolfi-väljaku rajamine juba korrastatud Kärde mõisa parki,“  ütles Millend.

Millend on ametilt Jõgevamaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja. Ta on koostanud ka raamatu „Kärde küla talud 1921-2011“.

Väärikad tunnustused kultuuritegijatele

Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks kuulutati Folklooriselts rahvatantsu traditsioonide hoidmise  ja edasiarendamise eest. Sel aastal oli seltsile oluliseimaks panus II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamisse.  

Atraktiivsemaiks kodanikuühenduse projektiks valiti  „Suveklassika Palamusel – Mozarti Gala“.    Kontsertiga Palamuse kirikus tähistati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva ning maailmakuulsa helilooja W. A. Mozarti 260. sünniaastapäeva. MTÜ Look pidas oluliseks korraldada tipptasemel muusikasündmus kultuuriloolise maapiirkonna pühakojas.

Jõgevamaa aasta kodanik on tuntud kultuuritegelane Airi Rütter – II Eesti naiste tantsupeo „Mehe lugu“ eestvedaja ja korraldustoimkonna juht. Tema peas valmis nägemus, milline peaks II Eesti naiste tantsupidu olema. Airi on asutamisest peale olnud Folklooriseltsi „Jõgevahe pere“ kunstiliseks juhiks, tantsuõpetajaks ja kontsertmeistriks. Ta on korraldanud palju kohalikke, maakondlikke ja maakonna piire ületavaid folklooripidusid. Tema folkloorialane tegevus on  avaldanud olulist mõju kogu Jõgevamaa rahvatantsurühmadele. Airi Rütteri  vabatahtliku töö tulemusena on paljud inimesed oluliselt rohkem hakanud lugu pidama rahvatantsust ja rahvakultuurist,“ Iseloomustavad Rütterit teda tunnustuseks esitanud.

Parimaks kodanikuühiskonna toetajaks valiti Jõgevamaal Põltsamaa firma  AS E-Piima tootmine, kes on pannud õla alla kodanikuühiskonna algatatud sündmuste ja Jõgevamaa kui turismipiirkonna toetamisele.

Kodanikunädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia toimus tänavu Puurmani lossis. Sündmust korraldas Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse mittetulundusühingute konsultant Kersti Kurvits.

Jaan Lukas