24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel.
Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.
Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees, varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades. Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.
Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega noorperemees ja mõnedki põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.
„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.
„420 hektarilisel teraviljapõllul kasvatame rapsi, varast otra, õlleotra, õlikanepit, tali- ja suvinisu ning kaera. Kultuuride rohkus annab eeldused viljavahelduse ratsionaalseks korraldamiseks ja ka riskide vähendamiseks, sest ühel aastal on saagirikkam üks, teisel teine kultuur,“ rääkis Sulev.
Taluperenaine Pille Tutt vastas mitmete Miku talu uudistajate küsimustele vutikasvatusest. „Vutikasvatus sai alguse meie pereliikme tervisemurest. Nii professionaalsete meedikute kui ka rahvatohtrite sõnul on vutimunadel tervist turgutavad ja toetavad omadused, sest sisaldavad erinevaid väärtuslikke vitamiine. Vutimunad, mis oma peres toidulauast üle jäävad, jagame sõpradele ja tuttavatele ja need on loosiauhindadeks ka avatud talupäevade külalistele,“ rääkis ta. Kevadest kasvatakse talus nii eesti tõuvutti kui ka prantsuse vutti, kokku 100 isendit.
Pille Tutt, kes ametilt on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja ühiskondlikult tegevuselt Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees, korraldas õpitoa suvise käe- ja kaelaehte tegemiseks. „Naisterahvas, olgu ta noorem või vanem, soovib ikka ehteid kanda. Seega oskus ise ehet teha on igati vajalik. Õpitoas osales ka linnamees Kalle, kes valmistas ehte oma abikaasale,“ rääkis õpitoa juhendaja Pille.
Päeva muusikalise meeleolu ja toitlustamise korraldamine oli peretütar Kertu korraldada. „Ema küpsetas mitmel päeval enne talude päeva seemnetega rukkileiba ja lihaleiba. Õuekohviku toitlustamisse kutsusime appi oma hääd sõbrannad ja sugulased. Nii hulga külaliste toitlustamine oli mulle esmakordne, aga ühistööna saime kenasti hakkama. Linnastest koduõlu, koduleivad ja vutimunad said igati kiitvaid sõnu. Miku ja Gregory küpsetatud pannkoogid ja Brüsseli vahvlid olid õuekohviku eelistatumad maiuspalad. Täname rõõmsameelseid ja sõbralikke külalisi, kes meie talu külastasid,“ rääkis peretütar Kertu.
Toimetuste ja külalisterohkel päeval oli Tuttide perel abiks ka perepoeg Miku Hollandlasest sõber Gregory Van Der Linden. „Olen Miku talus külas olnud ühe nädala. Mulle meeldib Eestimaa puhas loodus, mida Hollandis on märka vähem. Olen proovinud ära mõnedki talutööd näiteks heina niitmise ja kaarutamise, tehnika hooldustööd. Koos Kertu ja Mikuga õppisin ka pannkooke ja Brüsseli vahvleid küpsetama, mõlemad on väga maitsvad eestimaise moosiga ja koduse punasesõstramahlaga. Mullegi maitsevad vutimunad ja söön neid külas olles igal hommikul. Iseäranis maitsev on aga Sulevi ja Miku pruulitud linnastest koduõlu,“ rääkis ta.
„Täname külalisi, kes meie talu külastasid ja meiega ühe vahva päeva veetsid. Maal on hää ja mõnus elada. Kõige kaugemad külalised olid Kolumbiast, Itaaliast, Austriast,“ ütlesid Pille ja Sulev. Miku talu hüüdlause on „Põld on täis väge“ ja nii see ka on.
Jaan Lukas