6. oktoobril toimus Türi Kultuurimaja ees ja ümbruses festival, kus pakuti õunu, küpsetisi, hoidiseid, käsitööd, istikuid ja palju muud, mis seotud õunaga.
Foto: Anu Puusepp
Rubriik: Järvamaa
Türil grillitakse laupäeval õunu
Eesti Meistrivõistlused õunagrillimises toimuvad laupäeval, 6. oktoobril, algusega kell 10 Türi Kesklinna pargis, Türi Õunafestivalil. Võistkonnana osalemine ja sissepääs publikule on tasuta.
III Türi Õunafestivali raames peetavatel Eesti Meistrivõistlustel Õunagrillimises võisteldakse esmakordselt kahes võistlusvoorus. Esimeses, Halika Õunatalu voorus, grillitakse korraldaja poolt antavat õuna sordinimega “Lobo”. Teises ehk fantaasiavoorus grillib iga võistkond rooga, mille kohustuslikuks komponendiks on õun võistkonna vabal valikul.
Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand selgitab: “Pakkusime selle aasta võistluste ametlikuks õunaks “Lobo” seepärast, et see on väga hea Eestis kasvatatav söögi-, mahla- ja kompotiõun, mis vajaks veidi rohkem tuntust. Lobo on ilusa valge viljalihaga, pealt üleni punane, mahlane ja tasakaalukalt hapu ja magusa maitsega õun. Lobo on küll pärit Kanadast, aga Eestis kasvatatakse seda juba vähemalt 50 aastat. Lobo on sobilik grillimiseks ka seepärast, et ta on suur, läbimõõduga kuni 10 cm ja praegusel aastaajal veel tihe ja kõvema konsistentsiga õun”.
Võistlustel on lubatud õuna parema maitsestamise eesmärgil ka koorida ja süstida. Esimese võistlusvooru õun antakse kohtunikele pimehindamiseks tervikuna, tükeldamata. Fantaasiavooru töid esitletakse avalikult, publik saab töid ka maitsta.
Selle aasta grillihooaja viimase suurvõistluse korraldavad: Reola Gaas, Meira, Camipngaz, Aura, Premia, Selver, Fest, Greencoal, Pakendikeskus, Seesam, Respo, Nikon, Star FM, EVG Print ja MTÜ Terveks eluks vajalik koostöös Eesti Grilliliiduga. Võistlust toetab Leader programm.
Võistluse lisainfo: http://õun.grillfest.ee. Türi Õunafestivali lisainfo: www.õunafestival.ee.
Enn Tobreluts, võistluse korraldaja
Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva
Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.
Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.
27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.
Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.
Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.
Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.
Täna algab Järva noorkotkaste ja kodutütarde sügislaager
Iga-aastane Järva noortkotkaste ja kodutütarde sügislaager toimub 21.-23. septembrini Türi vallas Poaka külas. Laager, mis märgib Järva maleva noorte jaoks välilaagrite hooaja lõppu, on noorte seas üks oodatumaid, sest kolmepäevases laagris saavad nad proovida tõelist laagrirutiini.
Laager algab reede õhtul jalgsirännakuga Kirna seltsimajast laagripaika, sest erinevalt eelmistest aastatest, kui esimene öö veedeti koolimajades soojas, on sel aastal mõlemad ööbimised maastikul. Meeskonnatööd harjutades saavad noored korrata vanu laagritarkuseid ning uuendada oma teadmisi kodutütarde ja noorkotkaste erikatsetel nõutava ulatuses.
Noorkotkastele ja kodutütardele on palutud juhtideks/instruktoriteks Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevliikmed.
Laagri eesmärgiks on korrata üle tulevasteks laagriteks ja luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafiavaldkonnad ning propageerida noorte seas looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ning kasulikku ajaviidet.
Laagri üldkorralduse eest vastutavad Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor kotkajuht Urmas Piigert ja Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar.
Järva Malev palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning vajadusel/võimalusel suured koerad kinni panna.
Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks
Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.
Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks
Türil toimus Järvamaa ohutuspäev
Uudisteportaal jarva.ee andis teada, et täna toimus Türi tehisjärve ääres Järvamaa ohutuspäev, kus huvilistel oli võimalus värskendada ja täiendada oma turvalisusealaseid teadmisi.
Sel aastal juba viiendat korda toimunud ohutuspäeval tutvustasid ennast erinevad asutused, kes jagasid oma boksides infot ning näitasid eritehnikat. Lisaks pakuti mitmeid põnevaid demoesinemisi.
Pilte toredast üritusest näeb siin.
Lisainfo ürituse kohta siin.
Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks
11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.
Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.
Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.
Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.
Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.
Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile
Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Loe edasi: Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile
Mart Sander toob muusikaeliidi Paidesse
9. augustil on ainulaadne võimalus kuulata Paide Vallimäel Mart Sanderi kuulsat Bel Etage’i svingorkestrit, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksood ja teisi suurepäraseid muusikuid.
Mart Sander esineb oma orkestriga tänavu Eestis vaid korra – Paide Vallimäel.
Sihtasutuse Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa sõnul valis Mart Sander oma sünnipäevakontserdi paigaks Paide just seepärast, et ta vaimustus ordulinnusest ning seal valitsevast ajaloohõngust.
Ajakeskus Wittenstein keerab 9. augustil ajaratta 30ndatesse aastatesse ning annab võimaluse pärast kontserti ajastu hittide saatel, mida esitab Teet Tihvani bigband, jalga keerutada.
Kontsert algab kell 20.
Kaspar Tammist
Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse
Türi Noortekeskuses toimub 9.- 11. augustini noorte tantsulaager. Tantsulaager on mõeldud erinevate tantsustiilidega tutvumiseks, uute hobide leidmiseks. Laager on mõeldud noortele vanuses 13 kuni 18 eluaastat.
Pole oluline kas oled enne tantsuga tegelenud või mitte – tule proovi- siit leiad midagi huvitavat endale kindlasti! Loe edasi: Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse
Prandi küla vapustas presidenti
«Ma olen vapustatud, mida te olete siin teinud,» olid laupäeval Prandit külastanud presindent Toomas Hendrik Ilvese esimesed sõnad kohalikele.
Avatud külaväravate päeval Prandiga, Eestimaa 2011. aasta külaga tutvudes polnud Ilves kiitusega kitsi.
«Kogu riik võiks võtta Prandi küla oma eeskujuks. Aitäh, et olete seda teinud,» lausus ta seltsimajas Prandi elanike ja küla sõpradega kohtudes. Ilves ütles, et on isegi rääkinud – kui soovitakse midagi saavutada, siis ei tasu oodata, et keegi teine tuleb ja selle ära teeb, vaid peab ise tegutsema.
President tõi näite, et samamoodi nagu Prandi elanikud on oma küla elama pannud, sündis ka Eesti Vabariik. Inimesed otsustasid, et teeme ära, ja läksid vabatahtlikult sõtta.
Ilves selgitas, et mööda Eestit ringi sõites kuuleb ta kõige rohkem kurtmist selle üle, et noored lahkuvad maalt, kuid Prandis on leitud mingi uus mudel, kuidas noored pered linnadest külla tagasi saada. «Mis on teie trikk, et inimesed, kes elavad mujal, tulevad siia oma vaba aega veetma?» küsis ta
Karedal esitleti raamatut „Kareda – muinas-Järvamaa süda“
Järvamaa uudisteportaal jarvamaa.ee andis teada, et laupäeval toimus Kareda küla päev, millega tähistati Kareda küla esmamainimise 800. aastapäeva ning esitleti raamatut „Kareda – muinas-Järvamaa süda“.
“Kõrges eas juubilari” auks valmis MTÜ Karesseni eestvedamisel ja Leader-rahastuse toetusel raamat “Kareda – muinas-Järvamaa süda”. Raamat on eripärane juba seetõttu, et sel on lisana kaasas CD, kus Kareda küla räägivad külaelanikud ise. Enamjaolt vanemad külaelanikud pajatavad oma esivanematelt kuuldud lugusid ja juhtumisi Esna mõisahärradega, räägivad oma töödest- tegemistest, taluhoonetest ja nende ehitamisest. Põnevaid viiteid on Kareda küla hiiemetsale. Ei puudu ka Kareda küla laastanud sõdade teema.
Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda
Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.
Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.
Loe lähemalt www.kylaelu.ee
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Järvamaal saab täna kino
Juba täna oodatakse Järvamaa külasid ja kõiki huvilisi Järva-Jaani vallas Kuksema küla pargis toimuvale Järvamaa külade päevale. Eesti filmi aasta auks kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.
Kell 15.00 algav üllatusterohke „kinoseanss“ pakub mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks õppefilmi raames tutvustab Artur Talvik filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis esitavad külad tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed
saavad ise filme ja multikaid kokku panna. Oma koha leiavad ka spordifilmid põnevate temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid, toimub oksjon, loositakse auhindu jne.
12. Järvamaa külade päeva korraldavad koostööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.
Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab teisipäeval, 17. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Täna antakse tunnustus üle Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa peredele.
Järvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Hele ja Sven Aluste perekond Roosna-Alliku vallast Koordi külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 10 Koordi külas.
Lääne-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast. Tunnustamine toimub 17. juulil kel 12 Tapa vallas Lehtse kultuurimajas.
Ida-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Vilve ja Kalev Niine perekond Mäetaguse vallast Atsalama külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 16.30 Atsalama külas Tagavälja talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Loe edasi: Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Uus matkarada läbib kuut maakonda
Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonda.
Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda
Põllumajandusministeerium koondab allasutuste Järvamaa esindused Paidesse
Reedel, 13. juulil kell 11 avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Paides ministeeriumi Järvamaa keskuse, kus hakkavad tööle PRIA, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja Jõudluskontrolli Keskuse kohalikud esindused.
„On oluline, et kohalikud inimesed saaksid riigi pakutavad teenused kätte oma maakonna keskusest ega peaks tingimata sõitma selleks Tallinnasse või Tartusse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeeriumi allasutuste kohalike esinduste abiga saame paremini olla abiks kohalikele põllumeestele, talupidajatele ja maaomanikele ning samas aitame kaasa ka maaelu arengule.“
Minister rõhutas, et põllumajandusministeeriumi allasutusi koondav Järvamaa keskus on oluline samm maakonnakeskuste tugevdamise suunas. „Vajalike ametiasutuste olemasolu maakonnakeskustes ei tee riigi juhtimist kallimaks, küll aga toob riigi kodanikule lähemale – parandab teenuste kättesaadavust, loob töökohti ning eeldused noortele ja haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks,“ rääkis Seeder. Loe edasi: Põllumajandusministeerium koondab allasutuste Järvamaa esindused Paidesse
Kabala rahvamajas toimub augusti alguses VII rahvusvaheline kartulitrükifestival
10.-12. augustini toimuva festivali teema on “JÄLG” – jäljed looduses, kultuuris ja meie peades.
Kartulitrükifestival on väike kunstiüritus, mille põhieesmärkideks on arendada ja propageerida kartulitrükki, kui lihtsat ja ökoloogilist graafikatehnikat ja elavdada maapiirkondade kultuurielu.
Festivali raames toimuvad jälje teemalised loengud ja töötoad, kus mõtiskletakse jälgede, nende jätmise ja kulumise üle. Lisaks trükitakse ohtralt kartuliga paberile ja kangale, kasutades selleks erinevaid tavalisi ja tavatuid värve kohupiima- ja siiditrükivärvist tindini.
Festivalile trükkima ja vaatama on oodatud kõik huvilised olenemata soost, rahvusest, haridustasemest ja varasemast kunstikogemusest.
“Võtame vastu 30 osalejat, kes peavad end eelnevalt kodulehel www.printpotato.pri.ee registreerima,” ütles Katri Kuusk. Registreerunud osalejatele on organiseeritud öömaja ja toitlustamine, kuid trükkima ja vaatama on oodatud ka kõik teised, lisas ta.
Loenguid ja töötube viivad läbi järgmised head inimesed: „Kaduvad kultuuri jäljed eesti maastikes“ Valdur Mikita (EST) ja „Kauge ja vaikse heli jälg“ Tuule Kann (EST). Korraldajate sõnul ei ole loengute nimekiri veel täielik ega lõplik ning kavas võib tulla muudatusi.
Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib enda materjale ka kaasa võtta. Olemas on tekstiilivärvid, võta kaasa ka oma rõivaid/kangaid, millele trükkida.
Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite, jälgede ja keskkonnaga.
Festival toimub Kabala Rahvamajas, Kabala alevikus, Türi vallas, Järvamaal. Kabala jääb Imavere-Viljandi maantee äärde, Türilt ca 20 km Viljandi poole. Osalejate käsutuses on rahvamaja koos köögi ja hooviga.
Ööbimine on suures saalis võimlemismattidel, osalejad peavad magamiskoti kaasa võtma. Kes tahab, võib ka telkida.
Üritus on tasuta, osalejad maksavad vaid söögiraha 19 €.
Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald.
Lisainfo www.printpotato.pri.ee
MTÜ Potatoprint – printpotato@gmail.com
Katrin Soomets
Paides toimuval kreisilinnapäeval jätkub lustimist kogu perele
Kreisilinnapäeval on kõik lapsed oodatud Paidesse Lembitu parki laste mänguväljakule mängima. Toimub palju põnevat. Kõigil, kel kodus oma lemmikloom, võtke ka tema kaasa – valime neist välja armsaima. Kreisilinnapäev toimub Paide Lembitu pargis 14. juulil kella 10-16. Sel päeval saavad laste käsutuses olema lisaks mänguväljaku atraktsioonidele ka batuudid. Osaleda saab taaskasutuskarnevali töötoas, kohtuda klouniga ja Kadriorust küll tulnud Miia-Milla-Manda muuseumiga, mängida murumänge, süüa jäätist ja pannkooke. Igaüks, kel ideid ja tahtmisi võib tulla lastemaailma oma tegevusega, mis lapsi võiks köita ja arendada. Lasteala kõrval on selleks päeval tehtud loomaaed, kuhu tuuakse loomi. Kindlasti on seal üks väike hobune, kellega lapsed saavad sõita, kits ja võib-olla veel loomi, kes aitavad muru pügada. Aga tooge kodust kaasa lustima ka oma lemmikloomad – tule ja näita oma koera, kassi, siga või krokodilli! Lemmiklooma tuues hoolitse ka tema ning teiste turvalisuse eest – vajadusel kasuta puuri, rihma või suukorvi ja loomale võta kaasa jooki-sööki.
Kreisilinnapäeva korraldajad ootavad ka huvilisi, kes oma vabakohviku Paidesse Lembitu parki püsti seavad. Kuna Lembitu pargis kohvikut ei ole, siis teeme selle ise! Igaüks on oodatud pakkuma omatehtud kohvi, morssi, kooke, võileibu, vahvleid, pannkooke või mida iganes suupärast. Kas raha eest või niisama, täitsa oma asi. Kohvikus võib istuda laudade taga, lebada murul või tsillida võrkkiikedes. Võibolla saab isegi grillida. Lisaks on meil P.A.I.-kohvik. See on koht, kus saab süüa ja juua teenitud P.A.I.de eest. Nii saab toetada kõiki neid, kes on vabatahtlikena aidanud kaasa sel päeval peo korraldamisel või muul ajal kogukonna heaks vabatahtlikuna tööd teinud.
Vabakohviku korraldajal on oluline heade tavade järgimine: toit peab olema värske, valmistatud toidukõlbulikust toorainest, toidu pakkuja terve jne.
Vabakohviku püstipanekus või mistahes oma idee või tegevusega väljatulemiseks anna palun teada kas meiliaadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 53 56 46 23.
Maive Premet
Paide kogukonnakeskus
Doonoritelgid alustavad Rakveres
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.
“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.
2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.
“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.
Doonoritelkide ajakava juulis
9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17
12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16
17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17
Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad
Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi
Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.
Klaveril Margus Kappel.
Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.
Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.
Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.
Kava:
Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi
Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse
Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.
Alavõidud jagunesid järgmiselt:
- kergejõustik – Ülenurme,
- meeste võrkpall – Pärsti,
- naiste võrkpall – Võru,
- jalgrattakross – Tartu,
- orienteerumine – Saue,
- mälumäng – Paikuse,
- köievedu – Juuru,
- jahilaskmine – Saku,
- petank – Jõhvi
Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374
Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Paides Eesti linnade suvemängud
37. Eesti linnade suvemängud toimuvad 30.juunil – 1.juulil Paides. Eesti linnade suvemängudel Eestimaa südames võistleb ligi 750 sportlast 24-st Eestimaa linnast.
Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, juhtide võistlus. Suvemängudel saab oma kodulinna eest võistlemas näha Eesti praeguseid ja
endiseid tipptegijaid. Nii asuvad starti kergejõustikus Grete Sadeiko (Türi), jalgrattakrossis Caspar Austa (Elva), orienteerumises Annika Rihma ja Mihkel Järveoja (Põlva), Kirti Rebane ja Lauri Malsroos (Saue). Võrkpallis löövad kaasa Mari-Liis Grauman, Ilmar Mõttus ja Virko Vantsi.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: üle 10000 elanikuga linnad ja linnad, kus on kuni 10000 elanikku.
Kogu informatsioon ja tulemused asuvad EMSL Jõud kodulehel
http://www.joud.ee/est/g78s2263
37. Eesti linnade suvemängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Paide Linnavalitsuse, SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus ja Järvamaa Spordiliiduga.
Helen Mast
Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?
Paljud parema ilmaninaga külad-linnad pidasid jaanisimmani ära reede õhtul, mil oli nädala soojem ja ilusam päev. 2011 Aasta Küla tiitli pälvinud Prandi võttis heast ilmast viimast, rahvas ummistas tantsuplatsi ja õppis muude rahvamängude käigus ära ja tähtsa oskuse: kuidas hoida naist.
“Kas tuleb naisega? Ei, tuleb pudeliga!”
Ei olnud kerge tugevaid mehi koos naisega lavale meelitada, aga just seda rahvatantsurühm “Seltskond” teha püüdis.
Muude rahvamängude seas tuli ometi meeste jõud proovile panna ja seekord ei tulnud hoida sirgetele kätel mitte õllekasti vaid hoopis naist.
“Sirgetel kätel, naise selg vastu mehe kõhtu ja rinda! Naise jalgu pole vaja pigistada! Ja hopp!”
See, mis tantsijatel ettenäitamisel ilusti välja tuli, oli rammukatsujatel järgi teha palju raskem, aga hakkama mehed said. Naise hoidmine ongi ju kunst!
Rahvatantsurühma juhendatud mängud käisid Prandis vaheldumisi Seelikuküttide laulmisega.
“Meie rahvas tantsuplatsi ääres niisama ei vahi, alati minnakse kohe,” kiitis Prandi külaseltsi liige Õnne Põllumets pidulisi ja vuhises ka ise mehega jalga keerutama. Loe edasi: Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?
Paide linn sai uued kuningad
Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.
Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.
Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).
Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.
1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.
Allikas: www.jarva.ee