Agnes, olete teenusedisainer, koolitaja, konsultant, rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisik, filmi produtsent, TV7 saatejuht, koguduse liige, kolme lapse ema. Ilmselt pole tegevusloetelu lõplik ja küllap saab pikka nimekirja veel midagi lisada. Palun, et ütleksite teiega tuttavamaks saades enda kohta midagi sellist, mida peate kõike eelnevat arvestamata jättes kõige olulisemaks.
Loe edasi: KÜLAUUDISTE KÜLALINE AGNES PULK VESTLEB KRISTLIKE JÕULUDE TÄHENDUSE TEEMAL
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Loe edasi: KIRJANIK ANNELI LAMP: PAREMAD KINGITUSED ON RAHU, VAIKUS JA ARMASTUS
Peaminister Jüri Ratas katkestas täna Ida-Virumaa visiidi, kuna sai teate, et kohtus tööalaselt kolmapäeval inimesega, kes sai täna teada, et on COVID-19 positiivne.
Loe edasi: PEAMINISTER KATKESTAS IDA-VIRUMAA VISIIDI
Detsembrist alustab terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhina tööd Pärnu haigla juhatuse esimees ning Eesti haiglate liidu juhatuse esimees doktor Urmas Sule. Senine terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov asub detsembris juhtima Lääne-Tallinna keskhaiglat.
Loe edasi: URMAS SULE ALUSTAB TÖÖD HÄDAOLUKORRA MEDITSIINIJUHINA
Nukuteatrimuuseumi võlvkeldris avatakse 2. detsembril näitus „Urmas Alender. Nukuteatri näitleja”, mis visualiseerib näitleja teekonda ühes teatris – teatrisse tööle asumisi, proove, etendusi ja töölt lahkumisi.
Loe edasi: AVATAKSE NÄITUS „URMAS ALENDER. NUKUTEATRI NÄITLEJA”
Täna selgus Viljandi Pärimusmuusika Aidas Vabariigi Pillimees 2020, kelleks valiti kolmandat põlve rahvakandlemängija Martin Arak.
Loe edasi: VABARIIGI PILLIMEES 2020 ON MARTIN ARAK
Keskkonnaminister Rene Kokk esitab homme peaminister Jüri Ratasele tervislikel põhjustel lahkumisavalduse.
Loe edasi: KESKKONNAMINISTER RENE KOKK LAHKUB AMETIST
Tartu Rahvaülikool kinkis täna dirigent Alo Ritsingule homse sünnipäeva puhul õnne soovides tema ja tema isa, dirigent Richard Ritsingu portreed. Portreed andsid üle Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige Maire Breede ja nõukogu liige ning dirigent Lauri Breede.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREE
Põltsamaa valla Umbusi külamajas avatud näitusel „Las külakoerad hauguvad” näeb karikatuure paljasjalgsest Tõnissonist ehk vend Vahindrast.
Loe edasi: VEND VAHINDRAT TUTVUSTATAKSE KODUKÜLAS UMBUSIS KARIKATUURIDEL
Tänavu tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Hea Sõna auhinnaga ajakirjanik Eve Rohtlat, kes on olnud viisteist aastat ajalehe Sakala peatoimetaja ning viimased üheksa aastat vedanud ajakirja 60+.
Loe edasi: AJAKIRJA 60+ PEATOIMETAJA EVE ROHTLA SAAB HEA SÕNA AUHINNA
Emil Moritz Metzleri (29.09.1820–7.07.1902) nimi ja juubel ütlevad vähestele midagi. Kui sirvida Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajate nimekirja, siis satub see nimi meile ette. Samad sõnad Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobia“ ajalooraamatu personaalia lisa kohta, kus numbri 218. järel on tema nimi. Rohkemgi veel.
Loe edasi: 200 AASTAT EMIL MORITZ METZLERI SÜNNIST
Külauudistele andis intervjuu filmiloolane, režissöör ja stsenarist Jaak Lõhmus, kes osalenud Palamusel peetavatel Theodor Lutsu filmipäevadel alates sündmuse esmatoimumisest 1996. aastal kuni tänaseni. Jaak Lõhmuse arvates võiks Theodor Lutsust teha ka mängufilmi.
Loe edasi: JAAK LÕHMUS: THEODOR LUTSUST VÕIKS TEHA MÄNGUFILMI
28. juulil lahkus meie hulgast kuuekümne üheksandal eluaastal juhtraja automudelismi arendaja ja ajakirjanduses selle spordiala järjekindel tutvustaja, mehaanikainsener ja leiutaja, kodukandi asjades kaasamõtleja ning ühiskondlikult aktiivne Johannes Mets – sintlane, kellele on omistatud „Sindi aasta inimene 2013” aunimetus.
Loe edasi: JOHANNES METS (09.07.1951 – 28.07.2020) LÄHEDASTE JA TUTTAVATE MÄLESTUSES
Tartus Vana-Peetri kalmistul puhkava Erichi Lukini (8. august 1905 – 4. oktoober 1986) kalmul avati 22. juulil mälestuskivi. Kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse treeneri ja legendaarse poksi- edendaja mälestussündmuse korraldas tänase Eesti poksi üks eestvedajaid, kauaaegne Eesti Poksiliidu president Vello Kade.
Loe edasi: EESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVI
Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati esimese päevakorra punktina anda 25. juulil oma 70. sünnipäeva tähistavale Joosep Tammole linnavalitsuse aukiri pühendunud, kauaaegse ja tulemusliku töö eest Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.
Loe edasi: LINNAVALITSUSE AUKIRI JOOSEP TAMMOLE
Pühapäeval Palamusel Oskar Lutsu huumoripreemia vastu võtnud Argo Aadli, kes Tallinna Linnateatri näitleja ja mitmete koomiliste tegelaskujude looja teleseriaalides, meenutas intervjuus portaalile Külauudised oma lapsepõlve linna Kundat, esimese teatripreemia vastuvõtmist Rakveres. Aadli arvas, et Oskar Lutsu loomingus on veel palju avastada. Maaelu püsima jäämiseks peab ta väga oluliseks rahvakultuuri ja õpetajate pühendumist kohaliku haridus- ja kultuurielu edendamisse.
Loe edasi: OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA LAUREAAT ARGO AADLI MÕTLEB VOLDEMAR PANSO SAJANDALE SÜNNIAASTAPÄEVALE
Nädalapäevad tagasi selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistluse tulemused ja võidutööks valiti vastakaid mõtteid tekitanud märksõna „Riigipea” all esitatud taies, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik. Oma arvamust ja seisukohta kujundab mälestusmärgi püstitamise peamisi eestvedajaid Trivimi Velliste.
Loe edasi: MÄRGID MÄLESTUSEST
Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.
Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT
Täna anti Sindis MTÜ Eesti Lipu Seltsi poolt üle kolm hõbemärki ja tänukirja sinimustvalge lipuvilje hoidmise ning rahvuslipu tavade väärtustamise eest.
Loe edasi: HÕBEMÄRGID JA TÄNUKIRJAD LIPUVILJE KUJUNDAJATELE SINDIS
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi palvel tõi väikemehe koos vanematega oma eralennukil Newcastlest Tartusse üks Eesti ettevõtja.
Loe edasi: LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASIDavid Samoilovi sajandal sünniaastapäeval, 1. juunil, avati Pärnu Lastepargis vene keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija mälestuseks nimeline pink.
Loe edasi: LASTEPARGIS LOETI SAMOILOVI NIMELINE PINK ISTUMISKÕLBLIKUKS
21. mail toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil valiti Põltsamaa vallavanemaks senine vallavolikogu esimees Andres Vään, kes peab oluliseks edendada nii paikkonna ajaloo- ja kultuuriloolisi traditsioone arvestades, kui ka uusi ideid ellu rakendades.
Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN
Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.
Loe edasi: TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA
[pullquote]Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht.[/pullquote]Sel kevadel esitati Jannseni-nimelisele tunnustusele üheksa väärikat kandidaati.
Tänavust Jannseni preemia laureaati Helgi Rootsi tunneb ilmselt iga Audru kandi inimene – pole teist nii energilist entusiastlikku, hoolivat, musikaalset, laialdaste ajalooteadmistega ja organiseerimisvõimelist inimest kui tema.
Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht. Muuseumis on tallel üle 6000 museaali, mis on sinna kogutud just tänu tema ettevõtlikkusele. Kadestamisväärse pühendumuse ja entusiasmiga toimetab pensionipõlve pidav proua Helgi Roots Audru muuseumis veel tänagi.
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
